Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-21-4169 – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Tartu Vangla esitas 17.03.2021 hagi Dxxxx Pxxxxxxxxvastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 117,36 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 08.04.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 05.05.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kandis kostja perioodil 27.10.2017-26.11.2020 karistust Tartu Vanglas. 10.02.2020 esitas kostja hagejale taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks seoses vanaema matusel osalemisega. Hageja lubas 11.02.2020 käskkirjaga nr 6-24/976-2 kostja 14.02.2020 lühiajalisele väljaviimisele kohustusega kanda väljaviimisega tekkivad kulud pärast väljaviimist. 18.02.2020 esitas hageja väljaviimise eest arve nr 10549065 summas 142,16 eurot tasumistähtajaga 03.03.2020. Kostja ei tasunud arvet. 31.03.2020 esitas hageja meeldetuletuse, kuid kostja ikkagi ei tasunud arvet. 26.11.2020 vabanes kostja vanglast ning tema vanglasiseselt vabakasutuskontolt sai arve osaliselt summas 24,80 eurot tasutud. Arve alusel on jäänud üles võlgnevus summas 117,36 eurot, mida kostja ei ole siiani tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. Vangistusseaduse § 33 lg 2 kohaselt kannab lühiajalise väljaviimise kulud kinnipeetav enne väljaviimist. Vanglateenistuse ametniku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist. Kohus leiab, et võlgnevus 117,36 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

2-21-4169 kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule teadaolevalt puuduvad hagejal menetluskulud, sest hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu kandmisest ning hagejat ei esindanud lepinguline esindaja. Seetõttu ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.