Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kostja on Keemikute tee 14 elamu korteriomandi nr 5 omanik. Vastavalt hageja põhikirjale on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. vee, soojuskütte valmistamiseks kuluva energia ja kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Korteriühistu põhikirja p. 5.3 kohaselt tasuvad ühistu liikmed kütte, vee, kanalisatsiooni ning muude kommunaalteenuste eest, ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. Hageja on esitanud igakuiselt kostjale arveid tema korteriomandi ülalpidamise ja kommunaalteenuste eest, märkides arvetesse selgelt tariifid, koguse ja maksumuse. Hagiavaldusest nähtuvalt on Harju Maakohus kinnitanud 06.05.2016 tsiviilasjas nr 2-15-19274 poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustus J F tasuma korteriühistule võlgnevuse summas 4912,65 eurot 26 kuu jooksul. Hageja juhatuse andmete kohaselt ei täitnud J F sõlmitud kokkuleppe tingimusi ning maksis 10 kuu jooksul võla osaliselt tagasi, tasudes kokku üksnes 1832,33 eurot. Ajavahemiku eest alates 11. augustist 2017 kuni 16. detsembrini 2020 moodustas kostja võlgnevus seoses jooksvate arvete mittetasumisega 2136,02 eurot. Hagiavaldusele lisatud kostja kliendibilansis on kajastatud ka viivised, kuid hageja, olles teadlik kostja majanduslikust olukorrast, ei lisanud viivist kostja võla arvestamisel. Kostja seisukohast nähtuvalt on kostja viimase aasta jooksul tekkinud võlad seotud tema halva tervisega. Kostja möönis, et tal on tõepoolest probleeme võlgnevuste tasumisega. Kohtule esitatud seisukohas avaldas kostja, et käesolevalt ta töötab, teenib head palka ning saab maksta oma võlad ära. Kostja märkis lisaks, et ta soovib jõuda korteriühistuga kokkuleppele võlgnevuse tasumise osas. Kohtu põhjendused Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Korteriühistu põhikirja p. 5.3 kohaselt tasuvad ühistu liikmed kütte, vee, kanalisatsiooni ning muude kommunaalteenuste eest, ühistu kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes. Kostjale kuulub Keemikute tee 14-5, Tallinn asuv korteriomand registriosa numbriga 8108902. Seega on kostja korteriühistu liige. Hageja on esitanud igakuiselt majandamiskulude arveid. Ajavahemiku eest alates 11. augustist 2017 kuni 16. detsembrini 2020 moodustas kostja võlgnevus seoses jooksvate arvete mittetasumisega 2136,02 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arvetest tulenev võlgnevus 16.12.2020 seisuga korteriühistu ees summas 2136,02 eurot. Nõude suurus on kooskõlas kliendi bilansis

summasid ja tasumisi kajastava tabeliga. Hageja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad dokumendid. Kostja hageja poolt esitatud nõude suurusele ja arvestusele vastu vaielnud ei ole. Kostja selgituste kohaselt on tema võlgnevused korteriühistu ees tekkinud seonduvalt kostja halva tervisega. Kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Käesolevaks on kostja enda sõnul tervenenud ning võimeline võlgnevused tasuma. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt välja 2136,02 eurot hageja kasuks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot (3 tundi, tunnitasu 100 eurot). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 250 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on hagimaterjalidega tutvumine 1 tund ja hagiavalduse koostamine 2 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Tunnitasu on 100 eurot, mis vastab kohtu hinnangul turusituatsioonile ja on põhjendatud. Põhjendatud õigusabikulud on seega 300 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 550 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 300 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.