2-20-113534/17 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 8 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. VÕS § 1057 järgi vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 20.10.2019 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud teatega liiklusõnnetusest (dtl-d 33, 84) ja liiklusõnnetuse kirjeldusega (dtl 34, 84). Dokumentidest nähtub sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx osalemine liikluses ning sama sõiduautoga teise sõiduauto kahjustamine, mille registreerimisnumber oli xxxx. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi LKindlS § 8 lg 1 mõistes. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. LKindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. LKindlS § 26 lg 2 sätestab, et sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel. Liiklusõnnetuse kirjeldusest (dtl 34, 84) nähtuvalt sai viga sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx tagumine kaitseraud. A OÜ 27.11.2019 arvest nr 191838 nähtuvalt on tehtud tööd seonduvalt sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx tagastangega ning tööde maksumus on olnud 634,15 eurot (dtl 36). Hageja on tasunud maksekorraldusest nähtuvalt arve 11.12.2019 (dtl 37). Kohus leiab, et hageja on tõendanud nimetatud tõenditega asja kahjustumise ning asja parandamise kulude suuruse. LKindlS § 36 lg 2 sätestab, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Liikluskindlustuse registri väljatrükist nähtuvalt lõppes sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx kindlustuskaitse kehtivus 13.09.2019, kusjuures kindlustusandjaks oli hageja (dtl 35). Kindlustusjuhtum leidis aset 20.10.2019, kusjuures sõidukiga osaleti liikluses ja sellega tekitati kahju (dtl-d 33, 34, 84). Seega rikuti sõidukiga liikluses osalemise keeldu ajal, mille ajal oli sõiduautol LKindlS § 36 lg-st 2 tulenev kindlustuskaitse. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kahju kannatanud isiku ees kohustus hüvitada sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx tekitatud kahju. LKindlS § 39 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse 3 (6)

kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. A OÜ 27.11.2019 arvest nr 191838 (dtl 36) ja maksekorraldusest nähtuvalt (dtl 37) on hageja hüvitanud kahju 11.12.2019. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise kohustus oli seega hiljemalt 11.12.2019 seisuga sissenõutav. LKindlS § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja oli 20.10.2019 seisuga kantud liiklusregistrisse sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx omanikuna. Asjaolu nähtub ka liikluskindlustuse registri väljatrükist (dtl 35). Eeltoodut arvestades oli kostjal 20.10.2019 seisuga kindlustuskohustus, mistõttu on hagejal õigus LKindlS § 55 järgi esitada kostja vastu tagasinõue. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on esitanud kostjale 17.12.2019 kirjas tagasinõude ning andnud kostjale tasumiseks tähtaja kuni 31.12.2019 (dtl 38). Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et hageja on temalt enne kohtusse pöördumist raha tasumist nõudnud. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale antud tähtaega kohustuse täitmiseks saab pidada mõistlikuks ning kohustus tuleb lugeda sissenõutavaks muutunuks alates 02.01.2020. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei ole täitnud hageja esitatud tagasinõuet. Seetõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda tagasinõude täitmist ja kahjuhüvitise 634,15 eurot tasumist.

määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kohustus tasuda hagejale 634,15 eurot muutus sissenõutavaks 02.01.2020. Pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras, mistõttu kohaldub VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivisemäär, mis 2020. aastal ja 2021.a esimesel poolaastal oli 8%. Hageja nõuab vastavalt VÕS § 113 lg-s 2 sätestatule viivise tasumist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 06.04.2020. Hageja nõuab viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni (TsMS § 367). Kohus on seisukohal, et kostja on viivitanud ajavahemikus 06.04.2020 kuni 13.05.2021 634,15 euro tasumisega 403 päeva, millele vastab sissenõutavaks muutunud viivis 55,91 eurot (8%:365 x 403 x 634,15 = 55,91). Kohus rahuldab hagiavalduse otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 55,91 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 55,91 eurot. Hageja nõuab põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 järgse protsendina väljamõistmist põhinõude 634,15 eurot tasumata osalt alates otsuse tegemisest. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivisenõudes selliselt, et kostjalt väljamõistetav viivis ei ületa summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 634,15 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 578,24 eurot.