Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19724
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 2. detsembri 2019. a otsuse peale täiteasjades nr 035/2011/111, nr 035/2011/534, nr 035/2011/535, nr 035/2011/781, nr 035/2011/1050, nr 035/2011/1318, nr 035/2011/1741 ja nr 035/2012/2087
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isikud – Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline esindaja v.adv Sandra-Kristin Kärner YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mark Roiz Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19724 muutmata.
Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 kolmas lause).
2-19-19724
2-19-19724 arvelt sissenõudjate nõudeid rahuldada. Sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 12 alusel tuleb arvestada mh võlgniku majanduslikku ja muud olukorda ning sissenõudja õigustatud huve. Tuleb hinnata, kas sissetuleku arestimise korral ei saaks võlgnik soetada mittearestitavaid asju (TMS § 66 lg 1) või teha muid põhjendatud ja vajalikke kulutusi. Kohtutäitur ei ole avaldaja kulutusi üksikasjalikult analüüsinud ega kogunud enne otsuse tegemist täiendavad andmeid. Avaldaja kulutuste hindamata jätmine on täitemenetlusõiguse rikkumine, kuid see ei too kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist, kui see ei ole viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Avaldaja pangakonto 08.11.2019–09.01.2020 väljavõttest nähtub, et avaldaja tasus 2019. a novembris AS-le Eesti Loto kokku 14 eurot ja erinevatele toitlustuskohtadele vähemalt 22,50 eurot. AS-le Eesti Loto tehtud makseid ei saa pidada mittearestitavate asjade soetamiseks tehtud kulutusteks. Ka toitlustuskohtade külastamine või neist toidu kaasa ostmine ei ole TMS § 66 lg 1 p 3 mõttes üheks kuuks vajalike toiduainete ostmine. Kuivõrd 2019. a-l kuulus avaldaja netosissetulekust arestimisele 24,68 eurot, ei jäänud tal sissetuleku 15% ulatuses arestimise korral tegemata kulutused TMS § 66 lg-s 1 nimetatud asjade soetamiseks. Ebaõiglaseks ei saa pidada seda, kui avaldaja ei saa tarbida AS Eesti Loto teenuseid või külastada toitlustuskohti. Sissetuleku arestimata jätmine rikuks sissenõudjate õigustatud huvi nõuete rahuldamise vastu. Seega ei ole avaldaja sissetuleku arestimise ulatus õigusvastane ega avaldaja suhtes ebaõiglane, mistõttu ei too avaldaja kulutuste hindamata jätmine kaasa kohtutäituri 02.12.2019 otsuse tühistamist.
3(5)
2-19-19724
2-19-19724 töötasu, millest on maha arvatud nii arvestuslik elatusmiinimum (220,48 eurot) kui ka 1/3 palga alammäärast kuus (584 ÷ 3 = 194,67 eurot) mõlema ülalpeetava kohta, arestimist 15% ulatuses (s.o 740 – 220,48 – 2 × 194,67 = 130,18 × 0,15 = 19,53 eurot). Avaldajale jääb ka pärast kohtutäituri arestimisakti alusel mahaarvamiste tegemist piisavalt raha (740 – 19,53 = 720,47 eurot), et tagada enda ja oma ülalpeetavate toimetulek minimaalselt vajalikus määras.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.