lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18530/23

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-18530/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 107 lg 1, 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisSeaduse § 11 lg 1TLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsÜS § 102Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-18530

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2021. a Tartu

Tsiviilasja number

2-20-18530

Tsiviilasi

K. K. i hagi E. V. vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3552 eurot Hageja K. K. (isikukood XXX; XXX) Kostja E. V. (E. V.) (registrikood XXX; XXXX E. V. )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et E. V. ülesütlemisavaldus K. K. iga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on tühine.
3.Lõpetada K. K. i ja E. V. vahel 04.08.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.08.2020.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.
Mõista E. V. lt K. K. i kasuks välja hüvitis 600 eurot (brutosumma). Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud E. V. kanda.
2.Jätta E. V. lt K. K. i kasuks menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

EELNEV MENETLUS

1.K. K. esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse E. V. vastu. TVK menetluses olid töötaja poolt tööandja vastu esitatud järgmised nõuded:
1.tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus;
2.lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel;
3.mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3552 eurot (bruto).
2.TVK tegi 10.12.2020 otsuse, millega jättis K. K. i avalduse täies ulatuses rahuldamata. TVK luges tuvastatuks, et E. V. poolne E. V. ning K. K. i vahel 04.08.2020 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 05.08.2020 ei ole tühine.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3.K. K. esitas 15.12.2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus tuvastada kostjaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 3552 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt kuulutas kostja 22.06.2020 välja konkursi R. XXX P. XXX ametikoha täitmiseks. Kostja sõlmis konkursi tulemustel hagejaga 04.08.2020 tähtajatu töölepingu nr 132, mille kohaselt asub töötaja alates 01.09.2020 tööle XXXna. 05.08.2020 esitas tööandja töötajale erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, märkides ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5 ja töölepingu lõppemise ajaks 05.08.2020. Hageja leidis, et esitas avalduse TVK-le 11.08.2020, s.o õigeaegselt. 05.02.2021 esitas hageja tähtaja ennistamise taotluse. Tööandja 05.08.2020 erakorraline töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Ülesütlemisavaldust ei ole põhjendatud. Hagejale ei ole ette heidetud, et ta on toime pannud tööandja suhtes varguse, pettuse või mingi muu teo, millega on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja ei ole hagejale esitanud ühtki süüdistust ega etteheidet. Ülesütlemisavalduses on välja toodud põhjus, et hageja on varasemalt töölt usalduse kaotamise tõttu vabastatud. Samas ei ole kostja kontrollinud seda, et hageja on ka varasemalt töövaidluskomisjonis nimetatud asjaolu vaidlustanud ja saanud positiivse lahenduse. Põhjendamata ja otsitud põhjustel vormistatud töölepingu ülesütlemisavaldus on tühine ja vastuolus hea usu põhimõtetega. Hageja selgitas varasema töökoha kohta, et on esitanud hagi XXX „Õ.” vastu. Hagi tulemusel lõppes tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 02.03.2018 ning töötaja kasuks mõisteti välja hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi. Tegemist on jõustunud otsusega. 29.08.2019 – 31.05.2020 töötas K. K. XXXl N. XXXs „K.” ning seal probleeme ei olnud. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.08.2020. Töölepingus on hageja ühe kuu töötasu suuruseks märgitud 1184 eurot ning hageja palub TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena välja mõista 3552 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja ei ole esitanud töövaidlusavaldust töövaidluskomisjonile õigeaegselt. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 05.08.2020, kuid esitas avalduse TVK-le alles 13.10.2020. Kostja leidis, et tööleping on lõpetatud õiguspäraselt. XXX kutsestandardi kohaselt on tööks vajalike isikuomaduste juures märgitud, et XXXtöös on olulised mh ausus ja koostöövõime. Hageja kandideeris kostja poolt välja kuulutatud XXX konkursil ning 28.07.2020 toimus töövestlus. Töövestlusel küsis tööandja muuhulgas, kas hagejal on esinenud probleeme suhetes

lapsevanemate, kolleegide, juhtkonna või lastega. Hageja vastas, et tal ei ole kunagi mingisuguseid probleeme olnud. Vestluse tulemusena saatis kostja hagejale töölepingu, mille hageja 04.08.2020 allkirjastas. Töölepingus oli tööle asumise kuupäevaks märgitud 01.09.2020. XXX P. direktor sai 04.08.2020 teiselt E. V. valitsuse hallatava XXX direktorilt infot, et seoses hagejaga on olnud tõsiseid probleeme suhetes laste, tööandja, kolleegide ja vanematega ning see päädis töösuhte erakorralise ülesütlemisega endise tööandja poolt. E. V. valitsus kinnitas XXX direktorile, et antud isikuga toimus 2018. aastal töövaidlus seoses oluliste tööalaste probleemidega, mis põhjustasid tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes. Hageja oli töövestlusel antud infot varjanud. Kuna kostjal oli usaldus töötaja vastu kadunud, ei pidanud ta võimalikuks töösuhte jätkamist. Enne ülesütlemisavalduse edastamist teavitas kostja hagejat kuuldud infost ning küsis selgitusi, hageja küsimust kommenteerida ei soovinud. Usalduse kaotuse põhjustas hageja antud valeinfo töövestlusel. 15-päevalise etteteatamistähtaja järgimine ei muudaks töösuhte lõpetamise olemust, kuna töötaja ei olnud tööle asunud ning leping oli üles öeldud 24 päeva enne tööle asumise kuupäeva. Töölepingu ülesütlemine koheselt oli põhjendatud, kuna ülesütlemiseks oli mõjuv põhjus. Lisaks palus kostja vähendada hagis märgitud hüvitise suurust. Kolme kuu töötasu hüvitis oleks ebaproportsionaalne arvestades töösuhte lühiajalisust (1 päev) ning asjaolu, et hageja ei olnud kostja juurde tööle asunud. Kostja peab mõistlikuks hüvitise suuruseks ühe kalendripäeva töötasu.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

5.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  K. K. ja E. V. valitsus sõlmisid 04.08.2020 töölepingu, mille kohaselt K. K. asub alates 01.09.2020 tööle XXX P. XXXna (tl 4, 5, 53-55);  tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 05.08.2020 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (tl 6, 56).
6.Kohus loeb töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse tähtaegseks. K. K. esitas kohtule väljavõtte, mille kohaselt saatis ta 11.08.2020 meiliaadressil [email protected] avalduse töövaidluskomisjonile (tl 9-10, 35). Hagejale tuli samal päeval automaatvastus, millest nähtuvalt on tööinspektsiooni e-posti aadress muutunud. Samas kirjas on öeldud: „Teie saadetud e-kiri koos võimalike manustega suunatakse automaatselt edasi eposti aadressile [email protected] “ (tl 33). Tööinspektsiooni 25.01.2021 vastuse kohaselt puudub neil info, kas 2011. aastal [email protected] aadressilt üleminekul aadressile [email protected] oli peal automaatteavitus (tl 38). Kohus selgitas 15.02.2021 kirjas pooltele, et kohtu kontrollimisel hetkel automaatteavitust ei tule, aga see ei tähenda, et sellist teavitust ei võinud tulla 11.08.2020. Kohus on ka kontrollinud, et aadressilt [email protected] tuleb siiani automaatteavitus kinnitusega, et Tööinspektsioon on kätte saanud e-kirja koos võimalike manustega. Samas ei ole Tööinspektsiooni kodulehe järgi tegemist kehtiva aadressiga. Kostja ütles töölepingu üles 05.08.2020 ning kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et hageja esitas TVK-le avalduse 11.08.2020. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et töötaja avaldus tuleb lugeda õigeaegselt esitatuks. See, et Tööinspektsioon annab ebaõiget teavet avalduse kättesaamise kohta, ei või kahjustada töötaja huve.

Kuivõrd töötaja on esitanud avalduse õigeaegselt, ei ole tähtaja ennistamise taotlus asjakohane.

7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja väitel põhjustas töötaja usalduse kaotuse enda vastu, kuna ei selgitanud töövestlusel, et tal on esinenud probleeme suhetes lapsevanemate, kolleegide, juhtkonna või lastega. Kostja vastuse kohaselt oli K. K. i ja E. V. valitsuse vahel 2018. aastal töövaidlus seoses oluliste tööalaste probleemidega, mis põhjustasid tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes. Hageja kinnitas töövaidluse toimumist (tl 62-67). Koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lg 4 sätestab, et töölepingud pedagoogidega, tervishoiutöötajaga ja lasteasutuse majandamist tagavate ning õpetajaid abistavate töötajatega sõlmib, muudab ja ütleb üles direktor. Sama seaduse § 21 lg 7 järgi töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Seaduse § 11 lg 1 järgi on lasteasutuse asutajaks valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel. Seega sõlmib töölepingud XXXga direktor, kuid ta on seejuures kohaliku omavalitsuse esindaja. Tööleping sõlmiti K. K. i ja E. V. vahel. Eelneva alusel tuleb eeldada, et XXX direktorile kui E. V. valitsuse esindajale oli töölepingu sõlmimisel teada (või kättesaadav) kogu info, mis puudutas K. K. i ja E. V. valitsuse vahel varem sõlmitud lepinguid. Tööandjale pidi juba töövestluse läbi viimise ajaks olema teada ka 2018. aastal toimunud töövaidlus, selle sisu ning töövaidluse tulemus. TVK 10.05.2018 otsusega rahuldati K. K. i avaldus E. L. „Õ.“ vastu osaliselt. Töötajale ei saa ette heita töövestlusel sellise info esitamata jätmist, mida tööandja pidi ise teadma. Kohus leiab, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on 04.08.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemine tühine.
8.Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna 05.08.2020 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt öeldi tööleping üles viivitamatult, lõpetab kohus lepingu alates 05.08.2020. Töölepingu kohaselt on tööleping sõlmitud alates 01.09.2020. Kuna pooled allkirjastasid vastava käskkirja 04.08.2020, loeb kohus töölepingu sõlmituks alates 04.08.2020. Seejuures tekkis 01.09.2020 töötajal kohustus teha tööd ning tööandjal kohustus maksta selle eest töötasu. Kuupäev ei ole edasilükkav tingimus TsÜS § 102 mõttes ning tegemist ei ole tingimusliku tehinguga. Tööleping loetakse sõlmituks alates mõlema poole poolt allkirjastamisest.
9.Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palus välja mõista 3 kuu töötasu 3552 eurot (bruto), kostja palus hüvitise vähendada ühe päeva töötasuni. Kohus leiab, et arvestades töösuhte pikkust (1 päev) ning asjaolu, et pooltel ei olnud veel tekkinud kohustust teha tööd ja maksta töötasu, tuleb hüvitist vähendada. Arvestades lepingu lõpetamise aega ning seda, et sügisel võiks lasteaiaõpetaja leida mõistliku aja jooksul uue töökoha, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2 nädala töötasu suuruses summas. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötasu suuruseks oli lepingu järgi 1184 eurot, kohus mõistab kostjalt hüvitisena välja 600 eurot.
10.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Toimikust ei ole näha, et hagejal oleks olnud esindaja. Hageja on kõik dokumendid allkirjastanud ning esitanud ise. Kohus ei saa hageja menetluskuluna arvestada 14.12.2020 maksekorraldust 160 euro kohta OÜ-le Hugo (tl 15), kuna hagiavaldusest ei nähtu hagejal esindaja olemasolu. Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega ei ole hagejal kohtule teada olevaid menetluskulusid ning kohus jätab kostjalt menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja