lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-14093/43

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-14093/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4226
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1, 2Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestVÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 56 lg 1Kinnistusraamatu õigsuse eeldamineTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 311 lg 1Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemineVÕS § 312 lg 1Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajadVÕS § 325 lg 5Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vormAÕS § 32Valduse mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-14093/46Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-14093

Tsiviilasi

I.T. hagi K.P, E.P. ja R.P. vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I.T; isikukood XXX; elukoht XXX Hageja esindaja: A.N, e-post XXX Kostja I: K.P; isikukood XXX; elukoht XXX Kostja I esindaja riigi õigusabi korras: advokaat K.V; e-post XXX Kostja II: E.P; isikukood XXX; elukoht XXX Kostja II esindaja riigi õigusabi korras: advokaat M.S; e-post XXX Kostja III: R.P; isikukood XXX; elukoht XXX Kostja III seaduslik esindaja: K.P. (XXX) ja A.P. (XXX); kostja III lepinguline esindaja: P.P, e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada I.T. hagi K.P, E.P. väljanõudmiseks.

ja R.P.

vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

2.Mõista K.P, E.P. ja R.P. ebaseaduslikust valdusest I.T. valdusesse välja eriomandi ese eluruum XXX, asukohaga XXX Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX.
3.Kohustada K.P, E.P. ja R.P. vabastama resolutsiooni punktis 2 nimetatud eluruum nendele kuuluvast vallasvarast ja andma I.T. üle kõik eluruumile juurdepääsu tagavad vahendid. Tõsta K.P, E.P. ja R.P. ning nendele kuuluv vallasvara resolutsiooni punktis 2 nimetatud eluruumi vabatahtlikust vabastamisest keeldumise korral resolutsiooni punktis 2 nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
AÕS § 33 lg 1Valdaja
AÕS § 36 lg 1Valduse omandamine
AÕS § 39 lg 1Valduse lõppemine
AÕS § 83Valdaja vastuväited
TMS § 180 lg 3Kinnisasja väljaandmine
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsÜS § 138 lg 1Hea usu põhimõte
VÕS § 289Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine
VÕS § 291 lg 1Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel
VÕS § 309 lg 1Üürilepingu kestus
VÕS § 326 lg 1Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja üürilepingu pikendamine
VÕS § 327 lg 1Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega
VÕS § 334 lg 1Üüritud asja tagastamine
VÕS § 6Hea usu põhimõte
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta I.T. menetluskulud, mis on seotud K.P. ja E.P. vastu hagi esitamisega, solidaarselt K.P. ja E.P. kanda. Jätta I.T. menetluskulud, mis on seotud R.P. vastu hagi esitamisega, I.T. enda kanda. Jätta K.P, E.P. ja R.P. menetluskulud nende endi kanda.
6.Mõista K.P. ja E.P. solidaarselt I.T. kasuks välja menetluskulu 1127 eurot.
7.Mõista K.P. ja E.P. solidaarselt I.T. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1.I.T. (hageja) esitas 28. septembril 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K.P. (kostja I), E.P. (kostja II) ja R.P. (kostja III) vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja palub nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja eriomandi ese eluruum XXX, asukohaga XXX kinnistusosakonna registriosa nr XXX (edaspidi: eluruum). Hageja palub kohustada kostjaid vabastama eluruum kostjatele kuuluvast vallasvarast ja andma eluruumile juurdepääsu tagavad vahendid üle. Hageja palub tõsta kostjad ja neile kuuluv vallasvara eluruumi vabatahtlikust vabastamisest keeldumise korral eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning kostja III menetluskulud kostja III kanda. Ž.T. (üürileandja) ja kostja I (üürnik) sõlmisid XXX aastal eluruumi üürilepingu. Üürileping lõppes XX.XX.XXXX. Kostja I ega temaga koos elanud kostjad II ja III ei vabastanud eluruumi. Ž.T. ja kostja I sõlmisid XX.XX.XXXX uue üürilepingu. Üürilepingu kirjalikku teksti muudeti veel kuni 18. juulini 2017. Ž.T. ja kostja I ei allkirjastanud aga uue üürilepingu kirjalikku teksti. Kostja I oli uue üürilepingu sõlmimisega siiski nõus. Uue üürilepingu järgi toimus ka tasumine. Üürilepingu järgi on lepingu objektiks XXX aadressiga XXX asuv korter nr XXX. Üürilepingu järgi kasutab üürnik eluruumi koos kahe alaealise lapsega: kostjatega II ja III. Kostja II on saanud käesolevaks ajaks täisealiseks. Üürilepingu kohaselt sõlmiti see tähtajatult. Ž.T. võõrandas kinnisasja (eluruumi) hagejale. Hageja kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse XX.XX.XXXX . Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läksid hagejale seega üle XX.XX.XXXX. Hageja tegi 3. aprillil 2020 kostjale I tähtajatu üürilepingu ülesütlemise avalduse. Ülesütlemisavalduses oli märgitud: Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise avaldus; kuupäev XX.XX.XXXX, I.T. ja K.P. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud üürileping lõpetatakse

korralise ülesütlemise avaldusega, avalduse õiguslik alus on mh VÕS § 311, VÕS § 312 ning üürilepingu punkt 6.4, eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg ning et üürileping lõppeb 3. juulil 2020. Kostja I sai ülesütlemise avalduse kätte hiljemalt 11. aprillil 2020. Kostja I vaidles 17. juunil 2020 hagejale saadetud e-kirjas ülesütlemise avaldusele vastu. Kostja I ei vaidlustanud ülesütlemist kohtus ega esitanud üürilepingu pikendamiseks kohtule taotlust. Üürileping lõppes 3. juulil 2020 ülesütlemisega, so kolm kuud pärast hageja poolt kostjale I üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse esitamist. Hageja lepinguline esindaja saatis 17. augustil 2020 kostjale II Facebooki sõnumi, milles on mh märgitud järgmine teave: palve kolida välja korterist XXX ning teade, et kostjal II ei ole õigust seal elada. Kostja II kinnitas sõnumi kättesaamist sellega, et hiljemalt 19. augustil 2020 ei olnud hageja esindajal võimalik kostjaga II Facebooki vahendusel ühendust saada, kuna otsing „E.P. “ ei andnud tulemusi. Kostja III on kostjaks, kuna kostja III saab kohe XXX-aastaseks ning ta valdab eluruumi. Kostjal III on võimalik minna isa juurde elama, aga ta ei ole seda teinud. Kõik isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kostjatena kaasata. Kostjad ei ole hagejale alates juunist 2020 peale elektriarve midagi maksnud. Hageja ütles üürilepingu korraliselt üles, et vältida vaidlusi. Tegemist oli taktikalise valikuga. Kostjad ei ole hagejale eluruumi valdust vabatahtlikult tagasi andnud. Hagejale teadaolevalt on kostjate valduses vähemalt kaks korteri võtit, korteri välisukse võtit ja välisukse magnetit.

2.Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I ja kostja II koondati kevadel koroonakriisi XXX. Hageja oli sellest teadlik. Kostja III on alaealine ja sõltub kostja I sissetulekust. Kostja I on varasemalt mitmel korral palunud hagejal lepingut pikendada, kuni kostja I leiab endale uue elukoha. Hageja teab, et kostja I töötab XXX, mis sai sellel aastal COVID-19 leviku tõttu suure hoobi. Hageja on teadlik, et kostja I sissetulek on väiksemapoolsem ning seetõttu ei ole tal olnud võimalik sääste koguda. Hageja ei vaja korterit elamiseks. Hagejal ei ole vaja, et kostjad korterist välja koliks. Hageja eesmärk on tõsta kostjad eluruumist välja, kuigi ta teab, et kostjatel ei ole piisavalt vahendeid, et uut korterit üürida. Hageja käitus kostjate vastu nõuet esitades seega pahatahtlikult ja soovis kostjaid kahjustada. Hagiavalduse kohaselt öeldi üürileping üles korraliselt, millest saab järeldada, et kostja I ei rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Hagejal ei ole mõjuvat põhjust soovida kostjate korterist lahkumist ja hageja käitumine on ajendatud soovist kostjaid kahjustada. Hageja on varasemalt ähvardanud kostjat I „häbiposti“ panemisega, kui viimane korterist ei lahku. Hageja on esitanud põhjendamatult suuri rahalisi nõudeid, käinud kostja I elukoha ukse taga laamendamas ja trampimas, istunud kostjate akende all ja vaadanud akendest sisse, jälginud kostjate käimisi ning selliselt rikkunud kostjate privaatsust. Kostjate väljatõstmise tulemuseks oleks see, et kostja I jääks kahe lapsega, kellest üks on alaealine, koduta. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik kostjaid abistada. AÕS § 80 tuleb jätta VÕS § 6 lõikest 2 lähtuvalt seega kohaldamata. Menetluskulude kostja I kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Kostja I kaotas töö. Kostja I pakkus hagejale kompromissi ja palus aega uue kodu leidmiseks. Kostja I pöördus ka kohaliku omavalitsuse poole, kuid kohalikul omavalitsusel ei olnud võimalik kostjat I aidata.
3.Kostja II leiab, et ta ei ole õige kostja ja tema suhtes tuleks menetlus lõpetada. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt kostja I kanda.

Kostja II on kostja I ülalpeetav ega tule iseseisva elu korraldamisega toime. Kostja II on XXX-aastane ja ta sõltub rahaliselt kostjast I. Kostja II ei tööta alates XXX. aasta aprillist, sest kaotas pärast koroonaviiruse algust töö XXX. Kostja II õpib XXX ja on seega ülalpidamist saama õigustatud isik. Kuna kostja II on kostja I ülalpeetav, ei ole tal võimalik korterit vabastada, sest tal ei ole võimalik endale iseseisvalt eluaset leida. Kostjal II on XXX, mille tõttu ta vajab igapäevaselt hoolt ja tuge. Kostjal II esinevad tihti XXX. Kostja II vajab seetõttu kostja I tuge. Kostja II ei ole võimeline XXX tulema ja tal ei ole seetõttu võimalik kostjast I eraldi kolida. Käesoleva vaidlusega tekkinud keeruline olukord on suurendanud kostja II pingeid veelgi ning on mõjunud tema vaimsele tervisele kahjulikult. Korteriomanik käib tihti koos advokaadiga korteri uksel koputamas, mis tekitab pingelisi olukordi. Hageja lubas ära võtta kostjate koera, kes võeti kostjale II teraapia eesmärgil. Hirm lemmiklooma kaotuse ees halvendas kostja II tervist. Kostja II ei ole XXX võimeline kohtumenetluses osalema, sest vaidlus tekitab kostja II ellu olulisi pingeid. Hagiavaldusest nähtub, et üürileping sõlmiti Ž.T. ja kostja I vahel. Kostja II ei ole üürilepingu pooleks. Kuna kostja II ei ole võlasuhte pooleks, puudub õiguslik alus tema suhtes menetluse jätkamiseks. Kuna kostja II on nii rahaliste vahendite puudumise kui ka XXX kostjast I sõltuv, puudub vajadus kostja II vastu nõude esitamiseks, sest ta kolib ja elab koos kostjaga I. Kostja II on kostja I ülalpeetav ja tal puudub sissetulek. Kostjal II ei ole seetõttu võimalik menetluskulusid kanda. Kostja I sõlmis üürilepingu. Kostja II ei ole üürilepingu pool. Kohtumenetlus tekkis kostja I süül, kuna ta ei ole eluruumi vabastanud.

4.Kostja III palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja III ei saa olla kostjaks. Üürilepingu sõlmis kostja I. Eluruum on kostjale I üle antud. Kostja III on XXX-aastane ehk XXX. Alaealisega seotud asju otsustavad tema hooldusõiguslikud vanemad. Lapse elukoha määravad tema vanemad. Kostja III ei saa iseseisvalt sõlmida tehinguid ega olla üürilepingu pool. Eluruumi otsene valdaja on kostja I. Kostja III ei ole eluruumi otsene valdaja, sest ta kasutab eluruumi kostjale I kuuluva õiguse (üürileping) alusel. Kostja III ei saa eluruumi kasutamist jätkata, kui kostja III on kohustatud eluruumi valduse üle andma. Kostjal III puudub võimalus iseseisvalt otsustada oma elu- ja viibimiskoha üle. Täitedokumendis ei pea nimetama isikuid, keda ei saa asjaõiguslikult kinnisasja valdajaks lugeda. Hageja nõue kostja III vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ei ole seega põhjendatud ega vajalik. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja III ei saa olla kostjaks ja kostjal III puudus võimalus menetlust ja menetluskulusid vältida.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel kostjate vastu hagi kinnisasja kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse väljanõudmiseks. Omanikul on AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on AÕS § 80 lg 2 kohaselt suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldus on, et hageja on eluruumi omanik ja kostjad on selle valdajad. Kostjad saavad eluruumi väljaandmisest keeldumiseks AÕS § 83 lõikest 1 tulenevalt tõendada, et neil on eluruumi valdamiseks õiguslik alus, so et neil on hageja suhtes õigus eluruumi vallata.
6.Hageja on kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kinnisasja asukohaga XXX, registriosa nr XXX, omanik alates XX.XX.XXXX (tl 20 – 22). AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei esitanud väiteid ega asjaolusid, mis lükkaksid ümber kinnistusraamatust tuleneva eelduse, et hageja on eluruumi omanik.
7.Hageja väitel valdavad kostjad eluruumi. Valdus on AÕS § 32 kohaselt tegelik võim asja üle. Valdaja on AÕS § 33 lg 1 järgi isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus omandatakse AÕS § 36 lg 1 kohaselt tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb AÕS § 39 lg 1 kohaselt, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Valduse tuvastamisel on seega oluline, kas asi on isiku tegeliku võimu all ja kas isikul on tahe asja suhtes tegelikku võimu teostada. See, kuidas isik on asja üle tegeliku võimu saanud, ei ole oluline. Valdamise ja valduse omandamise tahe on loomulik tahe, st see võib olla igal isikul, sh XXX isikul (P.V. jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 33, p 3.1 ja § 36, p 3.3.). Kostjad saavad seega olla eluruumi valdajateks juhul, kui eluruum on kostjate tegeliku võimu all ja kostjatel on tahe eluruumi suhtes tegelikku võimu teostada. Ainuüksi asjaolu, et kostja III on alaealine, ei välista, et kostja III on eluruumi valdaja AÕS § 33 lg 1 ja § 80 lg 1 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt on eluruum kostjate valduses. Hageja väitel on kostjate valduses vähemalt kaks korteri võtit, korteri välisukse võtit ja välisukse magnetit. Kostjad ei vaidlustanud seda, et nad kasutavad eluruumi elamiseks, ega seda, et neil on eluruumile ligipääsu tagavad võtmed ja välisukse magnetid. Eluruum on seega kostjate tegeliku võimu all. Kostjad kasutavad eluruumi teadlikult elamiseks. Kostjatel on seega ka tahe eluruumi suhtes tegelikku võimu teostada. Eeltoodust järeldub, et kostjad on AÕS § 33 lg 1 ja § 80 lg 1 mõttes eluruumi valdajad.
8.Hagiavalduse kohaselt sai kostja I eluruumi valduse seeläbi, et ta sõlmis eluruumi eelmise omanikuga eluruumi kasutamiseks üürilepingu. Kostja I sõlmis eluruumi eelmise omanikuga eluruumi kasutamiseks esimese üürilepingu XXX aastal ning teise üürilepingu XXX aasta juunis-juulis. Kostjad ei vaidlustanud nimetatud üürilepingute olemasolu ega kehtivust (tl 123). Eluruumi eelmine omanik võõrandas pärast üürilepingute sõlmimist ja eluruumi kostja I valdusesse andmist eluruumi hagejale. Hageja sai eluruumi omanikuks XX.XX.XXXX (tl 20 – 22). Eluruumi eelmise omaniku ja kostja I vahel viimati, so XXX aastal, sõlmitud üürilepingust tulenevad eluruumi eelmise omaniku õigused ja kohustused läksid VÕS § 291 lg 1 alusel üle hagejale. Kostja I õigus hageja suhtes eluruumi vallata tuleneb seega XXX aastal sõlmitud üürilepingust. XXX üürilepingu XXX (tl 9) ja VÕS § 289 tulenevalt võib kostja I kasutada eluruumi koos kostjatega II ja III. Kostjate II ja III õigus hageja suhtes eluruumi vallata tuleneb seega samuti XXX aastal sõlmitud üürilepingust. Kostjad ei ole tuginenud ühelegi täiendavale alusele, mis annaks neile õiguse hageja suhtes eluruumi vallata.
8.1.2017. a üürilepingu p 2.8 kohaselt sõlmiti see tähtajatult (tl 10). Kostjad ei esitanud vastuväiteid sellele, et tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Hageja 2. aprilli 2020 e-kirjast nähtuvalt edastas hageja 2. aprillil 2020 kostjale I XXX aastal sõlmitud üürilepingu ülesütlemise avalduse (tl 23). Hageja märkis üürilepingu ülesütlemisavalduses üüritud eluruumi andmed, selle, et ta ütleb üürilepingu korraliselt üles, üürilepingu lõppemise aja ning üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise korra ja tähtaja (tl 24). Üürilepingu ülesütlemisavaldus vastab VÕS § 325 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ega ole seetõttu VÕS § 325 lg 5 alusel tühine.

Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi kehtivaks kättesaamisega. Hagiavalduse kohaselt sai kostja I üürilepingu ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt

11.aprillil 2020. Kostjad ei esitanud selle kohta vastuväiteid. Kostja I poolt hagejale
17.juunil 2020 saadetud e-kirjast ja selle lisast nähtub, et kostja I sai üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte hiljemalt 17. juunil 2020 (tl 25 – 27).
8.2.Kostja I väitel on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja I täitis üürilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, hageja ei vaja ise korterit, kostjal I ei ole piisavalt raha, et uut korterit üürida, ning kohalik omavalitsus ei saa kostjat I aidata. Kohus ei nõustu kostjaga I alljärgnevatel põhjustel. Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine ei eelda VÕS § 311 lg 1 järgi, et üürnik oleks üürilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud või et üürileandja peaks eluruumi ise ilmtingimata vajama. Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine on seaduse alusel lubatud ka juhul, kui üürnik ei ole oma üürilepingust tulenevaid kohustusid rikkunud, või juhul, kui üürileandja ei vaja eluruumi isiklikuks otstarbeks. Tähtajatu üürilepingu ülesütlemine eeldab VÕS § 312 lg 1 järgi, et üürnikule teatatakse üürilepingu lõppemisest vähemalt kolm kuud ette. Etteteatamistähtaeg kolm kuud annab üürnikule võimaluse otsida endale uus elukoht. Eluruumi üürilepingu üürileandjapoolne ülesütlemine on VÕS § 327 lg 1 järgi vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude, üürileandja soovis muuta üürilepingut üürniku kahjuks ja üürnik sellega ei nõustunud, üürileandja soovis kallutada üürnikku üüritud eluruumi omandama ning et üürniku perekonnaseis on muutunud, kuigi sellest ei tulene üürileandjale oluliselt kahjulikke tagajärgi. Kostja I ei tuginenud selgelt sellele, et hageja poolt eluruumi üürilepingu ülesütlemine oli hea usu põhimõtte vastane, ega toonud välja VÕS § 327 lõikes 1 nimetatud asjaolusid ega ka seda, et ta oleks vaidlustanud üürilepingu ülesütlemise VÕS § 326 lõikes 1 ja § 329 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras. Hageja realiseeris tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise kaudu oma seadusest tulenevat õigust üürileping lõpetada. Hageja andis kostjale I kolm kuud aega, et eluruum vabastada. Hagejale ei tulene hea usu põhimõttest kohustust tagada kostjale I ajal, mil kostjal I ei ole piisavalt raha uue eluruumi üürimiseks, eluruumi kasutamise võimalus. Hea usu põhimõte hõlmab TsÜS § 138 lg 1 järgi kohustust toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus, mitte kohustust loobuda võlasuhtes enda seadusest tulenevast õigusest, kuna võlasuhte teine pool ei oleks oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline oma kohustusi täitma. Hageja ei käitunud üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse esitamisel ega eluruumi kostja I valdusest väljanõudmisel seadusevastaselt ega ka eesmärgiga tekitada kostjale I kahju. Hageja ei teostanud oma õigusi TsÜS § 138 lg 1 ega 2 mõttes seega hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja väitel ei ole kostja I alates juunist 2020 peale elektriarve hagejale midagi tasunud (tl 122 pöördel). Kostja I ei ole seda ümber lükanud. Üürilepingu kohaselt pidi kostja I tasuma üüri 250 eurot kuus (tl 10). Kostja I jättis seega alates ajast, mil ta sai hageja üürilepingu lõpetamise soovist teadlikuks, hagejale üüri maksmata, kuid ei kasutanud selle võrra kokkuhoitud raha uue eluaseme üürimiseks. Kostja I väitel ei olnud tal võimalik midagi kokku hoida ega mujale kolida, kuna tal ei ole tööd ega raha. Samas ei ole kostja I väitnud, et ta keeruline majanduslik olukord võiks olla ajutine ega toonud välja ka ühtegi viisi, kuidas kostja I kavatseb oma majanduslikku olukorda parandada. Kostja I on lihtsalt nentinud, et ta uuris kohalikust omavalitsusest toetuste saamise võimaluste kohta, kuid ta ei saa neid. Hagejale ei tulene hea

usu põhimõttest kohustust võimaldada kostjal I eluruumi kasutada. Seda eriti olukorras, kus kostja I ei tasu eluruumi kasutamise eest ning kostja I poolt uue eluruumi leidmist takistav kostja I halb majanduslik olukord ei ole olemuslikult ajutine.

8.3.XXX aastal sõlmitud üürileping lõppes VÕS § 309 lg 1, § 311 ja § 312 lg 1 järgi selle korralise ülesütlemisega, st kostja I poolt üürilepingu ülesütlemise avalduse saamisest, so hiljemalt XX.XX.XXXX, kolme kuu möödumisel. Kuna üürileping on korralise ülesütlemisega lõppenud, peab kostja I VÕS § 334 lg 1 alusel eluruumi hagejale tagastama, so kostjal I ei ole enam hageja suhtes õigust eluruumi vallata. Kuna üürileping on korralise ülesütlemisega lõppenud, ei ole kostjal I enam üürilepingu p 2.3. (tl 9) ja VÕS § 289 alusel võimalik anda eluruumi kostjate II ja III kasutusse. Kostjatel II ja III ei ole seega samuti enam hageja suhtes õigust eluruumi vallata.
9.Hageja on eeltoodust tulenevalt eluruumi omanik. Kõik kostjad on eluruumi valdajad. Kostjad ei tõendanud, et neil on eluruumi valdamiseks õiguslik alus, so et neil on hageja suhtes õigus eluruumi vallata. Hageja nõue kostjate vastu eluruumi kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse väljanõudmiseks tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel seega rahuldada. Kostja I on ka VÕS § 334 lg 1 alusel kohustatud andma hagejale eluruumi valduse tagasi. Kohus selgitab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 järgi võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur TMS § 180 lg 3 kohaselt kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud, mis on seotud kostjate I ja II vastu hagi esitamisega, TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate I ja II kanda. Kostjad I ja II on täisealised. Hageja teavitas kostjat I üürilepingu ülesütlemisest ja selle lõppemise tähtajast. Kostja I ei vabastanud üürilepingu lõppemisel eluruumi valdust. Hageja teavitas kostjat II Facebooki vahendusel sellest, et kostjal II ei ole õigust eluruumis elada ning palus tal sealt välja kolida (tl 28). Kostja II ei kolinud eluruumist välja. Kostjad I ja II põhjustasid seega endi vastu hagi esitamise ja hagi esitamisega seotud menetluskulude tekkimise. Kostjad I ja II ei vabastanud eluruumi valdust ka pärast nende vastu hagi esitamist ega kohtumenetluse ajal. Hageja väitel ei ole kostjad alates juunist 2020 hagejale üüri tasunud (tl 122 pöördel). Kostjad ei ole seda ümber lükanud. Kostjad on seega juba pikemat aega kasutanud hagejale kuuluvat eluruumi õigusliku aluseta ja selle eest tasumata. Asjaolu, et kostjatel I ega II ei ole raha menetluskulude tasumiseks, ei tähenda, et hageja peaks olukorras, kus kostjate I ja II käitumine on tinginud hagi esitamise, kandma hagi esitamise tõttu tekkinud kulud. Kostjatelt I ja II hageja menetluskulude väljamõistmise kohta tehtav kohtulahend on täitedokument ning selle täitmisel arvestatakse kostjate I ja II majandusliku olukorraga täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. See, et kostja II on kostja I ülalpeetav, ei vabasta kostjat II menetluskulude kandmise kohustusest. Seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kohustab kostjat I andma kostjale II ülalpidamist, kuid ei vabasta kostjat II kolmandate isikute ees tekkinud kohustuste täitmisest. Hageja menetluskulude solidaarselt kostjate I ja II kanda jätmine ei ole seega kostjate I ja II suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik.

Kohus jätab hageja menetluskulud, mis on seotud kostja III vastu hagi esitamisega, TsMS § 162 lg 4 alusel hageja enda kanda ning kostja III menetluskulud kostja III kanda. Kuigi hagi rahuldati ka kostja III osas, oleks kohtu hinnangul hageja menetluskulude kostjalt III väljamõistmine kostja III suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja III oli üürilepingu ülesütlemise ajal ja on ka käesolevalt alaealine. Hageja teatas üürilepingu ülesütlemisest kostjale I, so kostja III emale. Kostja I ei vabastanud eluruumi vabatahtlikult. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks võtnud enne kohtusse pöördumist kostja III või tema isaga ühendust selleks, et teavitada neid, et kostja III õigus eluruumi kasutada on lõppenud, ning palunud kostjal III eluruum vabastada. Kostja III isa väitel sai ta kostja III eluruumiga seotud probleemidest ja kostja III vastu esitatud hagist teada alles kohtu vahendusel (tl 129 pöördel). Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostjal III seega iseseisvalt võimalik endale uut elukohta otsida ega seeläbi kohtumenetlust ja sellega seotud kulusid vältida. Hageja ei soovi kostjalt III enda menetluskulude väljamõistmist. Hageja palub jätta kostja III menetluskulud tema enda kanda (tl 156).

11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 275 eurot, hageja esindaja poolt kohtuistungile ja tagasi sõidu kulu 111 eurot ning esindajakulud 1519 eurot 65 senti (käibemaksuta), kokku 1905 eurot 65 senti. Hageja esindaja ajakulu on 15 tundi 35 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 99 eurot.
12.Hageja pidi kostjate I ja II vastu hagi esitamise eest tasuma riigilõivu 275 eurot. Riigilõiv 275 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi seega põhjendatud menetluskulu. Hageja esindaja pidi kostjate I ja II vastu esitatud hagi menetlemisel osalema Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas kohtuistungil. Hageja esindaja poolt kohtuistungile sõitmise kulu on TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1, 2 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatav kulu. Kohus mõistab lepingulise esindaja sõidukulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hageja esindaja kandis sõidukulusid XXX ja tagasi kohtuistungile sõitmiseks, kokku 370 kilomeetrit. Hageja võib valida sellise esindaja, keda hageja soovib. Hageja ei ole kohustatud valima esindajat kohtu tööpiirkonnast, so antud juhul Tartu maakonnast. Hageja esindaja vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. Istung toimus kostja I soovil. Kostjal I oleks kirjaliku menetlusega nõustumise korral seega olnud võimalik sõidukulude tekkimist vältida, ent ta ei teinud seda. Arvestades keskmise sõiduauto kütusekulu, keskmist kütuse hinda ning sõiduauto kasutamise kulumit XXX ja tagasi sõitmiseks, on esindaja sõidukulu põhjendatud ja vajalik 60 euro ulatuses. See jääb ligikaudu samasse suurusjärku, mida seadusandja on pidanud põhjendatuks hüvitada riigi õigusabi osutavale advokaadile sõidukulude eest (vt Justiitsministri 26. juuli 2016 määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kostjate I ja II vastu hagi eluruumi kostjate I ja II ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse väljanõudmiseks. Pooled vaidlesid põhiliselt selle üle, kas hageja käitus eluruumi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu ülesütlemisel ja kostjatelt eluruumi valduse väljanõudmisel hea usu põhimõtte vastaselt. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus mahukas. Hageja esindaja kordab hagiavalduses samu asjaolusid. Hagiavalduse õiguslik põhjendus on peaaegu sama, mis asjaolude kirjeldus. Hagiavalduse õiguslikus põhjenduses on lisaks viidatud seaduse sätetele. Hageja esindaja oli kohtuistungi toimumise ja hilisemate menetlusdokumentide koostamise ajaks vaidluse asjaoludega kursis. Asjas toimus üks istung. Istung kestis 46 minutit. Hageja

esindaja ajakulu on kostjate I ja II vastu esitatud hagiga seotud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 8 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 99 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on põhjendatud 792 euro (8 tundi * 99 eurot) ulatuses. Kuna hageja menetluskulud, mis on seotud kostjate I ja II vastu hagi esitamisega, jäid solidaarselt kostjate I ja II kanda, tuleb mõista hageja menetluskulu 1127 (275 + 60 + 792) eurot kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate I ja II menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kuna kostjatele I ja II anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, ei pea nad riigi õigusabi tasu ega kulusid Eesti Vabariigile hüvitama (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja