Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

Tsiviilasi 2-20-124703 möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebuse võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid

Tsiviilasi 2-20-124703 kohaselt laenusaaja kontole nr EE604204278612614405. Seega on hageja nõue esitatud õige isiku vastu. Laenulepingu poolena vastutab J. H. ka laenulepingust tulenevate kohustuste eest. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleks kolmanda isiku kätte läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Laenulepingul on kostja digitaalallkiri, seega kostja vastutav lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ning kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva vaidluse tulemit. Isegi juhul kui menetluses leiab kinnitust, et lepingu on sõlminud kostja nimelt kolmas isik, kostja poolt talle antud ID-kaardi ja PINkoode kasutades, siis saab kostjal olla nõue üksnes kolmanda isiku suhtes. LHV Pank kostja nimel interneti pangas täidetud taotluse alusel väljastatud laenu eest tasaarvestuse kohustust ei saa kanda, sest klient on tuvastatud LHV poolt, kes on kostjale väljastanud laenu. Seega ei saa laenuandja kanda kostja käitumiskohustuse riski vaid kostjal saaks nõue olla üksnes kolmanda isiku ja/või laenusumma väljamakstud kontol märgitud raha saajate suhtes.

Tsiviilasi 2-20-124703 2680473. Kostja väidab, et tema nimel ning teadmata on sõlmitud eelpool toodud leping. Muus osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 181 lg 2 kohaselt toimub dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p 3.1. kohaselt vastutab sertifikaadi omanik sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest ja antud digitaalallkirjadest tulenevate tagajärgede eest nii sertifikaatide kehtivuse ajal kui pärast nende kehtivuse lõppu ainuisikuliselt ning täies ulatuses. Kohus märgib, et juhul, kui isiku nimel sõlmitakse laenuleping tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et laenulepingu on sõlminud isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada kostjal, kelle nimel on ID-kaarti kasutades laenuleping sõlmitud ja kes väidab, et tema lepingut ei sõlminud. Praeguses asjas ei ole kostja suutnud tõendada, et ID- kaart koos PIN-koodidega oleks kolmanda isiku (X. X.) kätte läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusaluse lepingu on sõlminud kostja, kes vastutab ka lepingu täitmise eest.

Tsiviilasi 2-20-124703 seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2018 eurot lepingutes kokkulepitud määras 0.054521% päevas ajavahemiku eest 1.02.2020 kuni 21.08.2020 sumas 223.35 eurot ning alates 22.02.2020 määras 0.054521% päevas kuni põhinõude 2018 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 223.25 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa 2018 eurot. 22.08.2020 alanud perioodi eest väljamõistetava viivise summat piirab kohus vastavalt summaga 1794.65 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 22.02.2020 protsendina määras 0.054521% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (2018 euro) ulatuses.

Tsiviilasi 2-20-124703 tasu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning PlusPlus Legal OÜ osutab teenust 100 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3.5 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 420 eurot on selles asjas põhjendatud. Lepingulise esindaja arve on esitatud koos käibemaksuga. Hageja on asjas esitanud mitmeid menetlusdokumente ja osalenud asjas istungil, mille ajakulu kogumis võib kohtu hinnangul vastata 3.5 töötunnile. Tunnitasu määr ei ole ülemäärane. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 695 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.