lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2471/17

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2471/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1441
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 179 lg 1, 5, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 430 lg 1, 3KompromissTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 4 lg 3Menetlusõiguste käsutamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-20-2471

Kohtuasi

XX hagi YY vastu 1400 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 18. jaanuari 2021. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-2471 järgmistel tingimustel:
1.1.YY kohustub maksma XX-le 2800 eurot, millest põhivõlg on 1400 eurot ja viivis 1400 eurot, järgmiste osamaksetena: 200 eurot hiljemalt 30. märtsil 2021; 200 eurot hiljemalt 30. aprillil 2021; 200 eurot hiljemalt 30. mail 2021; 200 eurot hiljemalt 30. juunil 2021; 200 eurot hiljemalt 30. juulil 2021; 200 eurot hiljemalt 30. augustil 2021; 200 eurot hiljemalt 30. septembril 2021; 200 eurot hiljemalt 30. oktoobril 2021; 200 eurot hiljemalt 30. novembril 2021; 200 eurot hiljemalt 30. detsembril 2021; 200 eurot hiljemalt 30. jaanuaril 2022; 200 eurot hiljemalt 28. veebruaril 2022; 200 eurot hiljemalt 30. märtsil 2022; 200 eurot hiljemalt 30. aprillil 2022.
1.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
YY kohustub tasuma p-s 1.1 nimetatud võla CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).

2-20-2471

1.3.Kui YY jätab p-s 1.1 nimetatud osamakse tähtaegselt tasumata, muutub kogu tasumata võlg sissenõutavaks ning YY kohustub maksma tasumata võlalt viivist 2% kuus.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2020. a otsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta XX 18. jaanuari 2021. a apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja menetlusabitaotlus tähelepanuta.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda.
5.Mõista YY-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitis 500 eurot (riigilõiv). Nimetatud summa tuleb vastavalt määrusele lisatud makseinfole tasuda riigituludesse hiljemalt viie kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Alates viie kuu möödumisest kohtumääruse jõustumisest kuni hüvitise kohase tasumiseni tuleb tasumata hüvitiselt maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 14. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi (nõue täpsustatud 24. märtsil 2020), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1400 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 33% kuus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 8. veebruaril 2012 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 1400 eurot. Laenusumma tagasimakse tähtpäev oli 1. juuni 2012. a. Kostja kohustus laenulepingu järgi maksma viivist algsummast 33% kuus.
2.Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 22. detsembri 2020. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2271 eurot 54 senti (sh põhivõlg 1400 eurot ja sissenõutavaks

2-20-2471 muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 871 eurot 54 senti), sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 95 eurot 48 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud 28,57% ulatuses kostja kanda ja 71,43% ulatuses hageja kanda, määras menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt välja menetluskulude hüvitise.

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kokkulepitud määras alates 2. juunist 2012 kuni otsuse tegemiseni, kuid mitte rohkem kui 1400 eurot, ja edasiulatuva viivise 24% aastas. Alternatiivselt palus hageja kinnitada kompromissi, kui kostja selle kohtule saadab. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Pooled esitasid 3. veebruaril 2021 kompromissilepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale põhivõla 1400 eurot ja viivise 1400 eurot 200 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga kuu 30. kuupäevaks alates 2021. a veebruarist. Kui kostja jätab graafikujärgse makse õigel ajal maksmata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasumata jäänud summast maksma viivist 2% kuus. Menetluskulud palusid pooled jätta kostja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12. veebruari 2021. a kirjas hagejale ja kostjale kompromissi tingimusi ning selle sõlmimise tagajärgi ja palus neil kohtule teatada, kas nad on teadlikud ja mõistavad kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja ja kostja esitasid kohtule vastavad kinnitused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4511 lg 2 järgi kinnitada apellatsioonkaebust menetlusse võtmata, maakohtu otsus tuleb TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
9.Praeguses asjas vaidlesid pooled laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõude üle. Hageja nõudis kostjalt 2800 eurot (sh põhivõlg 1400 eurot ja viivis 1400 eurot) ning edasiulatuvat viivist määraga 33% kuus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1400 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 967 eurot 2 senti ning edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale 2800 eurot (sh põhivõlg 1400 eurot ja viivis 1400 eurot) 200 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga kuu
30.kuupäevaks. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui kostja ei tee makset õigel ajal vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, muutub kogu tasumata nõude jääk sundtäidetavaks. Ringkonnakohus muudab selguse huvides poolte kokkuleppe sõnastust, muutmata seejuures

2-20-2471 kokkuleppe sisu. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissi kinnitav kohtumäärus on TsMS § 432, § 463 lg 2 ning § 461 lg 1 järgi sundtäidetav pärast selle jõustumist. Poolte tahe on praegusel juhul kokku leppida selles, et kui kostja ei tee osamakset vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kohustub kostja maksma kogu tasumata nõude summa. Hageja ja kostja leppisid ühtlasi kokku, et kostja kohustub tasumata jäänud summalt maksma viivist 2% kuus. Lisaks lükkab ringkonnakohus maksgraafiku ühe kuu võrra edasi, kuna kompromissi kinnitamise ajaks on kokkuleppes märgitud esimese osamakse tasumise tähtaeg möödunud. Samuti muudab ringkonnakohus 2022. a veebruarikuu osamakse tasumise kuupäeva, kuna veebruari viimane päev on 28. veebruar, mitte 30. veebruar. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.

10.Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi kostja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-te 1, 3 ja 5 järgi kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hagejal tuli hagi esitamisel maksta riigilõivu 500 eurot. Kuna Pärnu Maakohus vabastas hageja 3. septembri 2020. a määrusega hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, ja menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv mõista TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg-te 2 ja 3 alusel kostjalt riigi tuludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatult täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus määrab TsMS § 190 lg 7 alusel tähtaja maksta riigilõiv 500 eurot riigituludesse viie kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, nagu seda tegi ka maakohus. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kuna ringkonnakohus määras hilisema hüvitise tasumise tähtaja, tuleb ka viivist tasuda alates kohtu määratud tähtaja möödumisest.
11.Kuigi hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitas ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, milles ta palus vabastada end riigilõivu tasumisest, jätab ringkonnakohus hageja menetlusabi taotluse tähelepanuta, sest kompromissi kinnitamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi. Seetõttu ei tule ka kostjalt apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvat riigilõivu riigi tuludesse välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja