Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 23. märts 2021
Tsiviilasja number
2-20-18557
Tsiviilasi
Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusetuse peale täiteasjas nr
Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ avaldus kohtutäitur Taive Peedosaare taandamiseks täiteasjas nr
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad:
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
otsuse peale, ei pidanud maakohus käesolevas asjas kaebuse menetlemist põhjendatuks. Avaldajad tuginesid nii tsiviilasjas nr 2-20-17241 kui ka praeguses tsiviilasjas KTM §-le 30. Maakohtu hinnangul ei muuda asja lahendamist asjaolu, et avaldajad esitasid 20. novembril 2020 kohtutäiturile uue taotluse täiteasja üleandmiseks kohtutäitur K. Põltsile ning kohtutäitur ei ole seda taotlust lahendanud. Sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) peavad menetlusosalised ka täitemenetluses kasutama oma õigusi heauskselt ega tohi neid kuritarvitada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldajad korduvalt esitanud kohtutäiturile taotlusi täiteasja üleandmiseks teisele kohtutäiturile. Kohtutäitur on 16. novembri 2020. a otsusega täiteasja üleandmise taotluse ka lahendanud. Kuigi KTM § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäituril kohustus menetlusosaliste esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamiseks, ei tähenda see kohustust lahendada korduvalt samasisulisi taotlusi. Praegusel juhul ei saanud kohtutäiturilt kohtu hinnangul eeldada, et ta lahendaks kõiki täiteasja üleandmise taotlusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtutäituri taandamist reguleerib TMS § 9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus lõpetatud kohtutäituri 24. jaanuari 2019. a otsusega. Tartu Maakohus jättis 8. oktoobri 2020. a määrusega avaldajate kaebuse kohtutäituri 24. jaanuari 2019. a otsuse peale menetlusse võtmata (tsiviilasi nr 2-20-14477). Kohtutäituri taandamise regulatsiooni eesmärgiks on see, et täitedokumendi täitmisel oleks tagatud kohtutäituri erapooletus. Praegusel juhul ei toimu täitedokumendi täitmist (täitemenetlus on lõpetatud). Sellises olukorras ei saa toimuda ka täitedokumendi üleandmist teisele kohtutäiturile (TMS § 9 lg 6). Seega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki (kohtutäituri taandamist) avaldusega võimalik saavutada. Maakohus jättis 29. detsembri 2020. a vastuses kohtunõudele esitatud täiendavad taotlused (menetlusdokumendi taotluste p-d 3 ja 4) tähelepanuta.
ei nähtu õiguslik alus, mis lubab täituril avaldajate taotlusi ja KTM § 23 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ignoreerida. KTM § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Maakohus ei ole kaevatavas määruses analüüsinud, miks ja millisel õiguslikul alusel piirab kohtutäitur avaldajate võimalust täiteasja osas infot saada ja täiteasja toimikuga tutvuda. Maakohus ei selgitanud, millisel alusel on kohus jätnud lahendamata 29. detsembril 2020 esitatud avalduse täienduse resolutsiooni p-des 3–4 toodud nõuded. Avaldajatel on õigus oma nõudeid täiendada ja korrigeerida kuni kaebuse menetlusse võtmiseni.
avaldajate tegelikku eesmärki – täitemenetluse taastamist ei ole võimalik täituri taandamise kaudu saavutada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.