Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-533
Tsiviilasi
V. M. (pankrotis) hagi UAS Tagatisagent OÜ, A. M. (pankrotis) vastu tuvastusnõudes hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. M. (pankrotis) isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja esindaja: V. T. (Veracitas Law Office; e-post xxx) Kostja I: UAS Tagatisagent OÜ (registrikood 12952579; asukoht F. R. Faehlmanni tn 4, 10125 Tallinn) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carel Kivimaa (e-post [email protected]) Kostja II: A. M. (pankrotis) (isikukood xxx; pankrotihaldur Ly Müürsoo; e-post [email protected])
menetluses; 2) PankrS § 43 lg 1 järgi vajab menetluse 2-21-533 jätkamine hageja pankrotihalduri Mari Männiko heakskiitu. Kostja I ei ole kindel, kas hageja pankrotihaldur on käesolevast menetlusest teadlik. Pankrotihaldur Mari Männiko esitas kohtule 25.02.2021 seisukoha, milles leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata juhindudes TsMS § 371 lõikest 1 punktist 5. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtule nähtub esitatud dokumentidest, et Harju Maakohus kuulutas 05.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-12322 välja hageja V. M. pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Mari Männiko. Kohus selgitab, et kuivõrd nõue, mille puudumist hageja soovib käesolevas menetluses tuvastada, on juba kohtu menetluses tsiviilasja 2-19-12322 raames, siis kuuluvad hageja vastuväited kostjate nõuetele lahendamisele pankrotimenetluses, kus hagejal on õigus võlausaldajate nõuetele esitada pankrotiseaduse (PankrS) § 104 korras vastuväiteid. Seega on käesoleval juhul kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist kostjate suhtes. Kostjad ei ole esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, mis aga ei tähenda, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kuna eelmärgitu takistab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas määruses, määrab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.