lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-135813/12

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-135813/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-135813/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.12.20202-20-135813/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-135813

Kohtuasi

JKi hagi PMi vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. augusti 2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PMi määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja JK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Denis Polman Kostja PM (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 23. augusti 2021 määrus muutmata.
2.Jätta PMi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.JK (hageja) esitas 29.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse PMilt (kostja) võla väljamõistmiseks. Maakohus tegi kostjale maksettepaneku, millele kostja

esitas vastuväite. 02.11.2020 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 20.11.2020 Harju Maakohtule hagi põhivõla 5620,59 euro ja viivise väljamõistmiseks.
3.Harju Maakohus rahuldas hagi kostja vastu 16.12.2020 tagaseljaotsusega ning mõistis välja kahjuhüvitise 5620,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20.11.2020 seisuga 83,64 eurot ja edasiulatuva viivise. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja menetluskulud 1386 eurot ja viivise.
4.Kostja esitas tagaseljaotsusele 29.01.2021 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19.02.2021 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja saatis kostja poolt Harju Maakohtu 16.12.2020 tagaseljaotsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule kajana. Kostja esitas 19.03.2021 täpsustatud kaja ja vastuse hagiavaldusele.
5.Harju Maakohus jättis 14.04.2021 määrusega kostja kaja Harju Maakohtu 16.12.2020 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas nr 2-20-135813 taastamata. Harju Maakohus jättis sama määrusega tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda ning määras, et need kulud määratakse vajadusel rahaliselt kindlaks pärast 14.04.2021 määruse jõustumist.
6.Kostja esitas 27.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu 14.04.2021 määruse peale. Ringkonnakohus jättis 14.05.2021 määrusega Harju Maakohtu 14.04.2021 määruse muutmata, kostja määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja esitas 31.05.2021 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2021 määruse peale. Riigikohus jättis 09.08.2021 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
8.Hageja esitas 12.08.2021 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu 1029,60 eurot 6,6 tunni eest, tunnitasumääraga 156 eurot käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt.
9.Kostja leidis, et menetluskulud on liiga suured. Kostja palus välja mõista maksimaalselt 460 eurot. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohus rahuldas 23.08.2021 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 858 eurot. Maakohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
11.Maakohus leidis, et esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Maakohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu kajale ja määruskaebusele vastamiseks ning kõikideks 2 (4)

muudeks sellega seotud õigusabitoiminguteks, sh materjalidega tutvumiseks, vastustele eelneva ja järgneva menetlusliku olukorra kliendile selgitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks kokku 5,5 tundi. Ülejäänud osas ei pidanud kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks. Arvestades vaidluse iseloomu ja keerukust, on hageja esindaja tunnitasumäär 130 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega.

12.Maakohus selgitas kostja vastuväidetega seonduvalt, et menetluskulude suurus ei ole kehtivate seaduste alusel sõltuvuses hageja nõude suurusest. Käesolevalt tingis hagejale täiendavate menetluskulude tekke kostja poolt algatatud kaja – ja määruskaebemenetlus, milles hagejal oli õigus enda huve kaitsta sõltumata tsiviilasja hinnast ja hageja nõude suurusest. Kuna kostja poolt esitatud kaja ja määruskaebus osutusid kokkuvõttes põhjendamatuks, siis peab kostja kandma ka sellega seotud hageja mõistliku kulu ja sellist olukorda ei saa pidada ebaõiglaseks. Kaja ja määruskaebemenetluse algatamine oli kostja enda valik ja kostjale pidi olema ettenähtav sellega hagejale täiendavate menetluskulude tekitamine. Seega ei pidanud maakohus võimalikuks hageja menetluskulusid täiendavalt vähendada.
13.Maakohus luges seega hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 5,5 tunni ulatuses, mis hageja esindaja tunnitasu (130 eurot, millele lisandub käibemaks) arvestades vastab 858 eurole, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Määruskaebus
14.Maakohtu määrusele esitas 14.09.2021 määruskaebuse ja 22.09.2021 selle täienduse kostja, kes leiab, et väljamõistetud menetluskulud pole proportsionaalsed võrreldes hagi hinnaga, koormates ülemäära ja ebaõiglaselt kostjat. Kostja palub välja mõista menetluskulud summas 460 eurot. Menetluse edasine käik
15.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 460 eurot. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 23.08.2021 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. 3 (4)
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
20.Määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses välja toonud, millises ulatuses ja milliste menetlustoimingute osas ei ole tema hinnangul hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu siseveendumuse kujunemine loogiline ja jälgitav. Maakohus on oma seisukohta asjakohaselt põhjendanud. Kostja on määruskaebuses viidanud, et väljamõistetavad menetluskulud peavad olema proportsionaalsed tsiviilasja hinnaga. Kolleegium märgib, et TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Riigikohus on 14.04.2021 lahendis nr 2-19-10324 (p 19) muutnud varasemalt väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas jäävad väljamõistetud menetluskulud oluliselt alla tsiviilasja hinna.
21.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja