Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

põhimõtteliselt seiskunud ning oli täitmata kohustus muuhulgas võlausaldaja Viru RMT ees summas u 300 000 eurot, kahjustas lähikondsele 100 000 eurose makse tegemine ilmselt võlausaldajate huve. Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentatsioonis ei leidu pankrotivõlgniku ja kostja vahel kirjalikult vormistatud laenulepingut. Samas ülekande selgitusest „laen“ ja nimetatud selgitusega ülekande aktsepteerimisest on võimalik järeldada, et tegemist on sõlmitud laenulepinguga. Laenu väljamaksmine toimus 2. septembril 2016 ning ajutine pankrotihaldur nimetati

MAAKOHTU OTSUS

võlausaldajate huve. Seega peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama, et poolte vahel oli tehing või toiming, mida saaks kehtetuks tunnistada ning et selle tehingu või toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. Hageja ei ole tõendanud tehingu olemasolu, mida saaks tagasi võita. Hageja on esitanud kohtule tõendina maksekorralduse 100 000 euro ülekandmiseks kostja kontole inglise keelse selgitusega „credit", mida hageja tõlgendas laenuna. Maakohus sellise tõlgendusega ei nõustunud. Sõna „credit“ võib ka tõlkida kui tegusõna „krediteerima“ ehk „kontole kandma“. Selline kirje ei tõenda laenulepingu olemasolu Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel. Hageja täiendavaid tõendeid laenulepingu kohta kohtule ei esitanud. Hageja väitel puudusid Logcon Eesti OÜ (pankrotis) raamatupidamises mistahes algdokumendid või kirjed kostjaga sõlmitud laenulepingu kohta. Seega ei ole hageja laenulepingu olemasolu tõendanud ning kohus ei saa tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahelist laenulepingut. Ka ei saa hageja alternatiivselt tugineda sellele, et laenulepingul on kinke iseloom, kuna laenulepingu olemasolu hageja tõendanud ei ole. Vastavalt PankrS § 113 lg 1 p 3 tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Hageja ei ole tõendanud tagasivõidetavat kohustust, mille täitmiseks on Logcon Eesti OÜ (pankrotis) maksnud kostjale 100 000 eurot. Maakohus ei tuvastanud, et Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit mingi muu õigussuhte kohta, millest võiks järeldada, et Logcon Eesti OÜ (pankrotis) on täitnud kostjale rahalise kohustuse. Hageja viitas küll võimalikule käsunduslepingule Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel, kuid tõendeid selle kohta hageja kohtule ei esitanud. Hageja tugines vaid kostja vastuväites viidatud tõlgendusele, et 100 000 eurot oli kostjale üle kantud käsunduslepingu või maksekäsundi täitmiseks eesmärgiga maksta 100 000 eurot edasi Logcon Hortinorr AB-le, kuid hageja mingeid tõendeid käsunduslepingu kohta kohtule ei esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud rahalise kohustuse olemasolu ning kohus ei saa tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) poolt kostjale rahalise kohustuse täitmist PankrS § 113 alusel. Hageja ei ole tõendanud pankrotivõlgniku Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahelist tehingut, mille kehtetuks tunnistamist saaks hageja tagasivõitmise korras nõuda, samuti ei ole hageja tõendanud kohustust, mille täitmist saaks hageja tagasivõitmise korras tagasi nõuda ning seega ei saa kohus PankrS § 109, 110, 111 ja 113 alusel hagi rahuldada, kuna puuduvad tagasivõitmise alused ning seetõttu ei ole kostja PankrS § 119 lg 1 alusel kohustatud tagastama 100 000 eurot pankrotivarasse. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.

Puudub alus VÕS § 2018 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete järgi, kuna kostja ei ole hageja arvelt rikastunud. Logcon Eesti OÜ-l (pankrotis) ei ole õigust nõuda kostjalt 100 000 euro tagastamist ning seega tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Seega tuleb hagi PankrS § 109 lõike 1 ja PankrS 111 lg 1 p 1 alusel rahuldada ning kehtetuks tunnistada Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud kinkeleping, mille alusel maksis Logcon Eesti OÜ (pankrotis) kostjale 100 000 eurot 2. septembril 2016. Kuna ringkonnakohus tunnistas tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on kostja PankrS § 119 lõike 1 alusel kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu, mispärast mõistab ringkonnakohus kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja 100 000 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.