Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-8495
Tsiviilasi
XX OÜ hagi osaühingu Vennad omanikuhüpoteegi kustutamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
76 693,98 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu Vennad Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): osaühing Vennad Ehitus (rk: 10272585), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja (hageja): XX OÜ (rk: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa
Ehitus
vastu
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt põhineb hageja nõue seadusel ja kuulub rahuldamisele. Hageja kasuks on seatud kehtiv kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale 4. järjekohale ning samale kinnisasjale on seatud kostja kasuks omanikuhüpoteek 3. järjekohale. Ei seadusest (AÕS §-d 332 ja 363) ega selle tõlgendusest (RKTKo 3-2-1-85-16, p 24) ei tulene, et omanikuhüpoteegi kustutamist saab kohtuliku hüpoteegi pidaja nõuda alles pärast kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude osas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kui hageja nõue jääb rahuldamata ja hagi tagamine tühistatakse, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 6 kohaselt omandab hüpoteegi kinnisasja omanik. Seetõttu jääb ka hagi tagamise tühistamise korral kinnistusraamatusse kostja omandis olevale kinnisasjale omanikuhüpoteek 3. järjekohale. Hüpoteegisumma on küll väiksem, kuid kinnisasja omanikul hüpoteegipidajana ei ole mingit takistust omanikuhüpoteegi summa suurendamiseks.
Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja meelevaldselt viidanud riigikohtu otsuse nr 3-2-1-143-10 p-s 21 märgitud kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsusele. Riigikohus rõhutas, et aktsessoorsust AÕS § 363 lg 2 mõttes tuleb mõista laiemalt ning oluline on anda kõikidele hüpoteegipidajatele võrdne kaitse. Maakohus on korrektselt viidanud riigikohtu otsuse nr 3-2-1-85-16 p-le 24, mille kohaselt AÕS § 363 lg-st 2 ei tulene, et kohtulahend, mille täitmise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid seati, peab olema jõustunud. Maakohus jõudis oma analüüsiga riigikohtu praktikas kajastatud põhimõtteni, mille järgi annab kohtulik hüpoteek hüpoteegipidajale põhimõtteliselt samasugused õigused nagu tavaline hüpoteek. Asjaolu, et kohtuliku hüpoteegiga tagatavad nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud, ei oma hüpoteegist tulenevate õiguste realiseerimisel tähtsust. Ka tehingu alusel kinnistusraamatusse seatud hüpoteek võib jääda nõude rahuldamise või nõude mittetekkimise tõttu realiseerimata. Omanikuhüpoteegi kustutamise sätte eesmärgiks on tasakaalustada kinnisasja omaniku huvi kasutada omanikuhüpoteeki tagatisena krediidi saamiseks samal või tagumisel järjekohal olevate hüpoteegipidajate huviga eespool oleva õiguse majandusliku realiseerimise tõttu järjekohas edasi liikuda. Hageja huvi on välistada olukord, kus kohtuliku hüpoteegi realiseerimise vajaduse korral ei pruugi eespool asuvate hüpoteekide tõttu kinnisvara väärtusest jätkuda kohtuliku hüpoteegi realiseerimiseks. Nii kohtuliku hüpoteegi kui ka tehingu alusel seatud hüpoteegi puhul on tegemist tagatisega, mille realiseerimine sõltub tulevikus aset leidvatest asjaoludest. Kuna mõlemad hüpoteegid on enne nende realiseerimist kustutatavad, siis on põhjendamatu kostja seisukoht, et üksnes kohtuliku hüpoteegi pidajal ei ole võimalik realiseerida AÕS § 332 lg-s 1 sätestatud omanikuhüpoteegi kustutamise nõuet; 2) palub vastustaja jätta menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata, kuna taotluse osas on jõustunud Tartu Maakohtu 09.09.2020 määrus. Alternatiivselt taotleb hageja taotluse rahuldamata jätmist. Kohtuliku hüpoteegi seadmist reguleeriva jõustunud kohtumääruse tõttu ei tuvastata tsiviilasjas nr XXXXXXXXXX õigussuhet, mis oleks käesoleva tsiviilasja lahendamise eeldus. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-18-14 p 41 kohaselt eksisteerib materiaalõigusest tulenevalt omanikuhüpoteegi kustutamise nõudeõigus ka kohtuliku hüpoteegi pidajal.
maakohtu otsust materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ehk kostja seisukohad on sarnased maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal kohtuliku hüpoteegi pidajana on õigus nõuda AÕS § 332 lg 1 alusel omanikuhüpoteegi kustutamist ning seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti AÕS § 332 lg-t 1 ja §-i 364. Maakohtu järeldus põhineb õiguskirjanduses väljendatud seisukoha (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § 364 komm. 3.2.b). Samuti toetab maakohtu seisukohta riigikohtu praktika (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-16, p 24). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei lükka ümber eelnimetatud õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas esitatud seisukohti. Seetõttu on põhjendamatud kõik apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.