lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-134422/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-134422/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2445
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 435Otsuse tegemineTsMS § 633 lg 4Apellatsioonkaebuse vorm ja sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 118 lg 2Volituse andmineTsÜS § 129 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-134422

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A.A. vastu põhivõlgnevuse 957 euro 80 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1316 eurot 66 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 otsus ja saata Osaühingu Aktiva Finants hagi A.A. vastu põhivõlgnevuse 957 euro 80 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Võtta asja materjalide juurde Osaühingu Aktiva Finants poolt apellatsioonkaebusega esitatud 26. oktoobri 2020 kinnistuskiri.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
VÕS § 172Loovutamisdokument
4.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 31. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 957 euro 80 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 6. aprillil 2017 laenulepingu nr X. Placet Group OÜ ütles laenulepingu 19. oktoobril 2017 üles, sest kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Placet Group OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded
20.oktoobril 2017 hagejale. Teade nõude loovutuse kohta on edastatud kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 1000 eurot, mille pidi tagastama osamaksetena perioodil 6. mai 2017 - 21. märts 2020. Lepingu intressimääraks oli 45,08% aastas. Kostja tasus maksegraafiku esimesed kolm osamakset. Neljandast osamaksest alates on kostjal võlgnevus. Kostja põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 957 eurot 80 senti. Hageja on arvestanud intressi alates neljandast osamaksest (4. augustist 2017) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni (3. oktoobrini 2017) summas 106 eurot 21 senti. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 175 eurot 74 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 957 eurot 80 senti, intressi 106 eurot 21 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 175 eurot 74 senti ning täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostja selgitas, et tegelikult tegi ta neli tagasimakset kogusummas 158 eurot 36 senti. Kostja sõnul rikkus Placet Group OÜ

vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta oli eelnevalt kostjale andnud juba laenu

14.veebruaril 2017. Lisaks oli kostja kontolt näha, et tal on hasartmängusõltuvus. Kostja viitas, et ka lepingu krediidikulukuse määr oli Eesti Panga poolt kehtestatud piirist kõrgem ning Placet Group OÜ ei teinud isikutuvastamist, mida nõuab seadus. Seetõttu taotles kostja laenulepingu tühisuse tuvastamist. Kostja leidis, et nõude loovutus ja selle kehtivus on kostja suhtes tõendamata. Kostja esitas VÕS §-st 172 lähtuvalt kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 22. septembri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas vandeadvokaadi abi Olavi Järve taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt, suurendas riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 43,33%. Maakohus mõistis riigieelarvest Osaühing Advokaadibüroo Kaire Aus kasuks riigi õigusabi osutamise eest 928 eurot 80 senti. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse menetluskulu 928 eurot 80 senti, mis on kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja suhtes on nõude loovutamine toimunud, kas lepingu ülesütlemine on kehtiv ning kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamine loetakse kostja suhteks toimunuks hoolimata loovutuse kehtivusest siis, kui esialgne võlausaldaja on kostjale nõude loovutamisest teatanud või kui ta on loovutamise kohta välja andnud loovutamisdokumendi (nt allkirjastatud loovutamisleping). Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt ei ole esialgne võlausaldaja esitanud kostjale loovutamisdokumenti. Hageja on esitanud koos hagiga 25. oktoobri 2017 nõude loovutamise teatise. Teatise päisesse on märgitud kostja nimi ja elukoha aadress ning lõppu Placet Group OÜ esindaja. Esindaja nime teatisest ei nähtu. Teatis on allkirjastamata. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et senine võlausaldaja oleks esitanud kostjale nõude loovutamise teate. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatise (milles on eelviidatud puudujäägid) kohaselt on hageja teatise väidetavalt saatnud kostja elukoha aadressile. Seega peaks hageja esitama ka tõendid, et see teatis jõudis kostja elukohta või siis meili postkasti. Käesolevalt ei ole hageja nimetatud tõendeid esitanud. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tal ei ole võimalik kättesaamist tõendada, sest tegemist on negatiivse asjaoluga. Kohus selgitas, et tahtevalduse kätte toimetamise fakt, millele tugineb hageja, on positiivne asjaolu - tuleb tõendada, et toiming toimus. Maakohus juhtis tähelepanu, et isegi kui hageja oleks 25. oktoobri 2017 teatise saatnud, ei oleks siiski olnud tegemist esialgse võlausaldaja kirjaliku teavitamisega VÕS §-st 172 lähtuvalt, sest nimetatud säte näeb ette kirjaliku teavitamise. Maakohus nõustus kostja väitega, et iseenesest ei saa nõude loovutamist tõendada hagiavalduse või selle esitamisega, sest tegemist ei ole esialgse võlausaldaja poolt esitatud dokumendiga. Hageja esitas menetluse käigus kinnituskirja nõude loovutamise kohta, mille on allkirjastanud
28.aprillil 2020 A.A.. Kinnituskirjas kinnitab Placet Group OÜ, et on loovutanud 20. oktoobri 2017 nõude loovutamise lepinguga hagejale laenulepingust nr X tulenevad nõuded kostja vastu. Kostja esitas vastuväite A.A. esindusõigusele. Hageja esitas seejärel Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikirja A.A.le. Volikirjast nähtub, et Placet Group OÜ volitab A.A.d esindama Placet Group OÜ-d ning allkirjastama nõude loovutamise

lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel. Kohtu hinnangul ei ole kinnistuskiri volikirjast hoolimata välja antud õiguspäraselt ning seda ei saa lugeda väljaantuks esialgse võlausaldaja poolt. Kohtu hinnangul ei olnud A.A. volikirja alusel õigustatud esitama 28. aprilli 2020 kinnituskirja nõude loovutamise kohta, sest volikiri on välja antud 3,5 kuud pärast kinnistuskirja allkirjastamist ja selles puudub märge, et tegemist oleks tagasiulatuva volitusega. Seega ei olnud A.A. 28. aprillil 2020 Placet Group OÜ esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et esialgne võlausaldaja on kostjale kirjalikult teatanud nõude loovutamisest kohtumenetluse kestel. Maakohus leidis, et kostja on VÕS § 172 alusel õigustatud keelduma enda kohustuse täitmisest hagejale ja jättis hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 435 lg-t 1. Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud eelmenetluse ülesandeid, jättes välja selgitamata tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1). Hagejale oli kohtuotsus üllatuslik, kuna ta ei teadnud, et ta peab oma nõude tõendamiseks esitama täiendavaid tõendeid. Kostja esitas lõppseisukohaga uue vastuväite. Kostja leidis, et hageja
13.augusti 2020 esitatud Placet Group OÜ juhatuse liikme volikiri ei ole piisav tõend nõudeõiguse tuvastamiseks. Kuivõrd kohus ei määranud hagejale tähtaega kostja uuele vastuväitele seisukoha esitamiseks, siis puudus hagejal võimalus esitada täpsustav tõend kostja vastuväite ümberlükkamiseks. Kohus ei ole arutanud pooltega asjaolu, kas hageja 13. augusti 2020 esitatud eelmise võlausaldaja volikiri on piisav tõendamaks hageja nõudeõigust või mitte. Hageja taotleb tsiviilasja materjalide juurde uue tõendi võtmist, millega hageja tõendab Placet Group OÜ seadusliku esindaja kinnitusega, et A.A.l oli õigus 28. aprillil 2020 välja anda nõude loovutamisega seonduv kinnituskiri (lisa 1). A.A.l on õigus esindada Placet Group OÜ-d ning allkirjastada nõude loovutamise lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel. Seega on hageja tõendanud, et isik, kelle nimel tehing/toiming tehti, on heaks kiitnud vastava toimingu. Analoogia korras saab antud juhul lugeda, et A.A.l oli õigus välja anda kinnituskiri nõude loovutamise suhtes. TsÜS § 118 lg 2 reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võib toimingu teinud isiku volitus tekkida juhul, kui esindatav teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Maakohus ei ole hinnanud, kas endine võlausaldaja Placet Group OÜ teadis või pidi teadma, et A.A. teda esindab. Hageja leiab, et eelmine võlausaldaja on tema nimel 28. aprillil 2020 välja antud kinnituskirja heaks kiitnud 13. augusti 2020 volituse andmisega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei tõenda volikiri toimingu heakskiitu. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nõude loovutusest ja selle vormist. Seadusandja ei ole ette näinud vorminõuet nõude loovutamisele ja nõude loovutamine võib muuhulgas toimuda ka suuliselt. Hageja on seisukohal, et teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Asja materjalide kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 6. aprillil 2017 laenulepingu nr X. Kuna kostja rikkus laenulepingut, ütles Placet Group OÜ laenulepingu 19. oktoobril 2017 üles. Placet Group OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded 20. oktoobril 2017 hagejale ning teade nõude loovutuse kohta edastati kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile. Kostja väite kohaselt ei ole nõue kehtivalt loovutatud, talle ei ole teatatud nõude loovutamisest seaduses ettenähtud korras ning seetõttu ei ole hagejal nõuet tema vastu. Samuti tugineb kostja muuhulgas oma vastuväidetes asjaolule, et Placet Group OÜ laenuandjana rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu krediidikulukuse määr oli Eesti Panga poolt kehtestatud piirist kõrgem ja laenuandja ei tuvastanud tema isikusamasust. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et seni, kuni kostjat ei ole esialgse võlausaldaja poolt nõuetekohasest loovutamisest teavitatud, ei saa hageja nõuda võlgnevuse täitmist endale. Muudele kostja vastuväidetele maakohus vaidlustatud otsuses ei vastanud.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja on nõude talle loovutanud (puudub A.A. volikiri) ja kostjal on õigus kohustus täita esialgsele võlausaldajale. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud Placet Group OÜ 25. oktoobri 2017 teatise kostjale nõude loovutamise kohta, kostja väitel ei ole ta teatist kätte saanud. Menetluse käigus esitas hageja
28.aprillil 2020 A.A. poolt allkirjastatud kinnistuskirja nõude loovutamise kohta. Kinnituskirjas kinnitab Placet Group OÜ, et on loovutanud 20. oktoobril 2017 nõude loovutamise lepinguga hagejale laenulepingust nr X tulenevad nõuded kostja vastu. Kuna kostja esitas vastuväite A.A. esindusõiguse osas, siis esitas hageja Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikirja A.A.le (dtl 372). Volikirjast nähtub, et Placet Group OÜ volitab A.A.d esindama Placet Group OÜ-d ning allkirjastama nõudeloovutamise lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel. Kostja asus seisukohale, et ka Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikiri A.A.le ei tõenda nõude loovutamist esialgse võlausaldaja poolt hagejale.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus, asudes seisukohale, et 28. aprilli 2020 kinnistuskiri ei ole volikirjast hoolimata välja antud õiguspäraselt ning seda ei saa lugeda väljaantuks esialgse võlausaldaja poolt ja jättes hagi rahuldamata, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus on rikkunud asja läbivaatamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et kui kohus otsustab asja menetleda üksnes kirjalikult, ilma pooli suuliselt ära kuulamata, ei tohi see kaasa tuua oluliste menetlusõiguste järgimata jätmist. Kohtu kohustus asjaolude väljaselgitamisel ja eelmenetluse ülesannete täitmiseks peab kirjalikuks menetluses toimuma samas ulatuses kui siis, kui asja vaadataks läbi kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Käesoleval juhul oleks maakohus, saades Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikirja A.A.le, mille kohaselt viimane esindab Placet Group OÜ-d ning omab õigust osaühingu nimel allkirjastama nõude loovutamise lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente, pidanud vajadusel täpsustama, mis ajast oli A.A.l tekkinud õigus esindada Placet Group OÜ-d. 28. aprilli 2020 A.A. poolt allkirjastatud kinnistuskirjas kinnitab

Placet Group OÜ, et on loovutanud 20. oktoobril 2017 nõude loovutamise lepinguga hagejale laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikirjast A.A.le nähtub, et Placet Group OÜ volitab A.A.d esindama Placet Group OÜ-d ning allkirjastama nõude loovutamise lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel. Maakohus on asunud seisukohale, et A.A. ei olnud volikirja alusel õigustatud esitama 28. aprilli 2020 kinnituskirja nõude loovutamise kohta, sest volikiri on välja antud 3,5 kuud pärast kinnistuskirja allkirjastamist ja selles puudub märge, et tegemist oleks tagasiulatuva volitusega, kuid jätnud täpsustamata, mis ajast A.A. omas vastavat volitust.

10.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue dokumentaalse tõendi - Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. 26. oktoobri 2020 kinnituskirja, mille kohaselt A.A.l oli õigus Placet Group nimel välja anda 28. aprillil 2020 kinnituskirja selle kohta, et Placet Group OÜ on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Ringkonnakohus leiab, et koos apellatsioonkaebusega TsMS § 633 lg 4 alusel esitatud uus tõend on esitatud tähtaegselt, hageja on põhjendanud tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjuse ning ringkonnakohus võtab tõendi asja juurde. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on isikul, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, õigus see hiljem heaks kiita. Hageja on tõendanud 26. oktoobri 2020 kinnituskirjaga A.A. esindusõiguse 28. aprilli 2020 loovutamisdokumendi allkirjastamiseks. Seega on hageja esitanud kostjale VÕS § 172 kohase loovutusdokumendi ja kostja ei saa sel põhjusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale.
11.Arvestades hagi hinda, on tegemist lihtmenetlusega (TsMS § 405). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas tegemist on lihtmenetluse asjaga, sõltub üksnes nõude väärtusest, mitte aga kohtu vastavasisulisest otsustusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 13). Lihtmenetluse asja on kohtul õigus menetleda omal äranägemisel lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, sh on kohtul õigus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8).
12.Kostja on esitanud vastuseks hagile mitmeid vastuväiteid, mh on kostja esitanud vastuväited, et Placet Group OÜ laenuandjana rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu krediidikulukuse määr oli Eesti Panga poolt kehtestatud piirist kõrgem ja laenuandja ei tuvastanud tema isikusamasust. Maakohus ei ole kostja vastuväiteid pooltega menetluses arutanud ega nende vastuväidete osas seisukohta võtnud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ei saa teha asjas ise uut otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel arutamisel peab maakohus arutama pooltega õiguslikku olukorda, selgitama neile tõendamiskoormist ja võtma, arvestades kõiki kostja vastuväiteid, seisukoha hagi põhjendatuse osas.
13.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja