(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-12421
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.augusti 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Flagito OÜ (registrikood 14275048, aadress Tähe 34, 11619 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (e-post XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (registrikood KRS 0000056844, aadress ul. Stycznia 43, 02-146, Varssavi, Poola Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.augusti 2020.a määrus jätta muutmata.
2.Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Flagito OÜ (hageja) hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (kostja) vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmise nõudes, mille kohus rahuldas 13.aprilli 2020.a otsusega, jättes menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 15.mail 2020.a.
2.Hageja esitas 24.veebruaril 2020.a Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud riigilõivust summas 75 eurot, tõlkekulust summas 67 eurot ja õigusabikuludest summas 1280 eurot. Õigusabiteenust on osutatud 9 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja taotles ka menetluskuludelt seadusjärgse viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja leidis, et hageja kulud ei ole võrreldes hagi nõudega põhjendatud ja proportsionaalsed. Võttes arvesse nõude suurust ja asjaolu, et asjas ei toimunud keerulisi sisulisi vaidlusi ega istungeid, ei saa hageja põhjendatud menetluskulud ületada 4 tundi. Tunnihinna määr 140 eurot ei ole põhjendatud, kuna asi ei ole õiguslikult keeruline ega mahukas. Põhjendatud tunnihinnamäär on 120 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 26.augusti 2020.a määrusega hageja avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1422 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 143 p-le 1, § 144 p-le 1, § 175 lg-le 1, § 177 lg 1 p-le 1, lg-tele 2 ja 4 ning §-le 218.
6.Kohus leidis, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumise 75 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus pidas põhjendatuks tõlkekulu summas 67 eurot kostjalt väljamõistmist, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas oli vajalik esitada tõendite tõlkeid.
7.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulud summas 20 eurot. Täiendavalt kulus hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja esindajal suhtlemiseks kliendiga ja materjalide kogumiseks 1,5 tundi, kliendi esitatud materjalide läbitöötamiseks, analüüsimiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 tundi, hagiavalduse koostamiseks 4,5 tundi (tlk 34-38), tõendite vormistamiseks ja tõlkimiseks 10 minutit, kostja 13.02.2020 vastusega tutvumiseks 20 minutit, suhtlemiseks kliendiga ja hageja seisukoha koostamiseks 1,5 tundi (tlk 96-97).
8.Kohus oli seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohtu hinnangul on hageja esindaja esitatud dokumendid olnud argumenteeritud ning asjakohased ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud ajakulule.
9.Seoses kostja vastuväitega, et hageja õigusabikulud on põhjendatud üksnes 4 tunni ulatuses, märkis kohus, et kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja osutanud õigusabi maakohtu menetluses 17 tunni ulatuses 2040 eurot eest. Seega on hageja esindaja poolt osutatud õigusabi ajakulu ning õigusabikulud oluliselt väiksemad, kui kostja esindaja poolt osutatud
2-19-12421 õigusabi ajakulu ning kulud. Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kokku 9 tunni ulatuses. Samuti pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja maksekäsu menetluse kulusid summas 20 eurot. Kuivõrd hageja esindaja on märkinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele ilma käibemaksuta.
10.Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) on 9 tundi ja hageja maksekäsu menetluse kulud on 20 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1280 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1327 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista hagejalt välja kostja kasuks määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud summas 230 eurot (ei sisalda käibemaksu).
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab kostja maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasus välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 1260 eurot ja tõlkekulud summas 67 eurot.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus välja ainult põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja põhitegevuseks reisijate õiguste kaitsmine reisi tühistamise või hilinemise tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel. Tulenevalt sellest on hageja põhiliseks ülesandeks nõuete õiguslik analüüs ja perspektiivikuse hindamine ning professionaalne õigusabi reisijate õiguste esindamiseks Eesti Vabariigi kohtutes. Lisaks sellele on hageja seaduslikul esindajal Sander Potisepp kõrgem juriidiline haridus, mis annab talle lisaks TsMS § 217 lg 3 ettenähtud esindamisalusele (seadusjärgne esindusõigus) õiguse hagejat esindada ka lepingulise esindajana TsMS § 218 alusel. Riigi Teataja kohtulahendite otsingute alusel on kostja seisukohal, et hageja seadusliku esindaja poolne hageja esindamine 12 kohtuasjas ajavahemikul 2018-2020 tõendab, et hagejal endal ja tema seaduslikul esindajal on kohtus esindamiseks piisavalt õigusalaseid teadmisi ja kogemusi. Arvestades käesoleva asja asjaolusid ei olnud antud asi õiguslikult ega menetluslikult keeruline (oli kirjalikus menetluses) ning lepingulise esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud.
14.Üldjuhul ei ole põhjendatud materjalide õiguslik analüüs mahus 1 tund ja materjalide kogumine mahus 1,5 tundi olukorras, kus analüüs on juba tehtud ja kõik materjalid olid kogutud ja kostjale tutvumiseks esitatud enne hagi esitamist. Ainukene uus tõend, mida pole hageja varem esitanud ja mis oli hagiavaldusega esitatud, on artikkel poola ajalehest. Kostja on seisukohal, et artikli esitamise vajadus ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole kunagi vaielnud selle üle, et üks lennurada oli remondi tõttu suletud. Materjalide kogumine, mis olid olemas hageja käsutuses enne hagi esitamist, ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega. Samuti ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud mahus 4,5 tundi hagiavalduse koostamiseks, kuna hageja õiguslikud teadmised ja kogemus tsiviilasjades esindamiseks olid piisavad hagiavalduse koostamiseks. Asi ei olnud asi õiguslikult keerukas ning pooltel oli vaidlus sisuliselt ainult ühe küsimuse osas – kas lennuraja sulgemine on erakorraline asjaolu või mitte ning pooled vaidlesid õigusnormi tõlgendamise
2-19-12421 osas määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel. Asi ei olnud ka menetluslikult keeruline, kuna asi oli lahendatud kirjalikus menetluses ilma istungit pidamata, asjas ei olnud esitatud ebatavalisi taotlusi ega tehtud keerulisi menetlustoiminguid. Samadel põhjendusel ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis on seotud kostja 13.veebruari 2020 vastusega tutvumisega (20 minutit), kliendiga suhtlemisega ja seisukoha koostamisega (1,5 tundi).
15.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning selle menetlemisel tekkinud kulud menetlusosaliste endi kanda. Käesolevas asjas oli tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 alusel esitatud nõudega, mille kohtualluvus määrati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012 kohaselt. Faktiliste asjaolude tõendamiseks koguti tõendeid mh välisriigi rahvusvahelisest lennujaamast. Õigusvaidluses tugineti suures osas Euroopa Kohtu praktikale. Kostja, kes samuti tegeleb hulgaliste nõuete menetlemisega erinevates Euroopa riikides, otsustas kasutada lepingulise esindaja abi, so vandeadvokaati. Vaidluse keerukust iseloomustab kostja poolt kantud menetluskulud summas 2040 eurot (17 tunni eest). Seega ei olnud tegemist vaidlusega, kus vastustaja huve oleks saanud kaitsta õigusalase kvalifikatsioonita esindaja.
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Seadusest tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, millest tulenevalt kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud. Kaebuse ulatust arvestades on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud summas 95 eurot.
19.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.veebruari 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
2-19-12421
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust, sh vajadust esitada võõrkeelseid tõendeid ja nende tõlkeid ning kohalduvat õigust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks.
22.Põhjendamatu on määruskaebuses hagejale lepingulise esindaja kasutamise etteheitmine põhjusel, et kostjale teadaolevalt on hageja seaduslikul esindajal õigusalased teadmised ja varasem esindajakogemus tsiviilasjades. Kostja käsitlust ei toeta õigusaktid ega ka kohtupraktika. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta, et juriidilist isikut võib kohtuvaidlustes esindada üksnes seaduslik esindaja. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.novembri 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.oktoobri 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11).
23.Põhjendamatu on määruskaebuses hagejale lepingulise esindaja kasutamise etteheitmine ka põhjusel, et käesolev vaidlus oli õiguslikus ja menetluslikus mõttes lihtne. Esiteks väärab selle väite loogika asjaolu, et ka kostja ise kasutas lepingulise esindaja abi. Teiseks nähtub tsiviilasja materjalidest, et tegemist ei olnud just tavapärase kohtuasjaga. Maakohtu otsuse kohaselt ei kohaldanud kohus vaidluse lahendamisel Eesti õigust, vaid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) nr 261/2004 ning lähtus ka Euroopa Kohtu praktikast.
24.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga ka selle, et kostjalt hageja kasuks tõlkekulude väljamõistmine summas 67 eurot on ebamõistlik. Tõendite tõlkimine oli vajalik tulenevalt TsMS §§-test 32 ja 33, mille kohaselt toimub kohtu asjaajamine ja kohtumenetlus eesti keeles ning kohus nõuab võõrkeelse dokumentaalse tõendi tõlget. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole maakohus hageja poolt esitatud poola ajaleheartiklite ja nende tõlgete tõenditena vastuvõtmisest keeldunud, mistõttu ei saa esitatud tõendeid asjakohatuks pidada.
25.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja menetluskulude nimekirjas maakohtu menetluses osutatud õigusabitoimingutele kulunud aeg on põhjendamatu ja ebamõistlik. Selge on, et lepingulisel esindajal tuli kliendiga suhelda ning ennast vaidluse asjaoludega kurssi viia, analüüsida materjale ning seejärel koostada kohtule esitamiseks seaduse nõuetele vastav hagiavaldus. Hagejal tuli ka vastata kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastusele, kuivõrd maakohus teda selleks kohustas (tlk 95). Tsiviilasja vaidluse olemusest tulenevalt tuli esindajal koguda ka tõendeid. Sealjuures ei saa nõustuda väitega, et ainsaks tõendiks oli ajaleheartikli kogumine, kuna toimikust nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja pidanud kirjavahetust ka Varssavi Chopini Lennujaamaga ning selle maakohtule esitanud (tlk 99-104).
26.Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas esitatud tõendite hulka ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab hageja lepingulise esindaja poolt õigustoimingute osutamisele kulunud aega pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise
2-19-12421 aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
28.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st 1.