Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-20-3372 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hageja korteri väärtuse langus 5000 euro võrra; korteri väärtuse languse tuvastamiseks tehtud eksperthinnangu kulu 600 eurot; loomuliku päikesevalguse vähenemise ulatuse ja kehtivale standardile vastavuse tuvastamiseks tehtud eksperthinnangu kulu 660 eurot; kolmekordsete ühelt poolt läbipaistvate akende kulu 3526 eurot 40 senti; kohtuväline õigusabikulu 576 eurot.

Hageja nõuab kostjalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 2 alusel hüvitist ventilatsioonimüra ja varjavate mõjutuste eest. Müra on hõlmatud AÕS § 143 lg-s 1 sätestatud mõjutustega. Kuigi Riigikohus on seni leidnud, et AÕS § 143 ei reguleeri hüvitise saamise õigust nn negatiivsete ehk varjavate mõjutuste eest, ei nõustu hageja sellise tõlgendusega, sest see ei ole kooskõlas sätte sõnastuse ja mõttega, samuti ei taga selline tõlgendus põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse täielikku realiseerimist. Isegi kui varjavad mõjutused ei ole hõlmatud AÕS § 143 lg-ga 1, tuleks analoogia korras kohaldada AÕS § 143 lg-t 2 hüvitise saamiseks. Hageja peab taluma Pronksi 6a hoone mõjutusi ning ei saa nõuet esitada AÕS § 89 järgi, sest Pronksi 6a hoone on ehitatud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloa alusel. Samuti nähtub ehitisregistrist, et hoonele on 5. juunil 2018 väljastatud kasutusluba. Samas piirab hoone oluliselt hageja päevavalgust, vaadet ja privaatsust ning ventilatsioonimüra korteri eesmärgipärast kasutamist. See aga on kaasa toonud hageja korteriomandi väärtuse olulise vähenemise ning negatiivse mõju hageja heaolule ja tervisele. Tegemist on mõjutustega, mis kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist. Õiguskirjanduse kohaselt saab AÕS § 143 lg 2 nõude esitada lisaks kinnisasja omanikule ka mõjutuse põhjustanud isiku vastu. Kuna kostja on Pronksi 6a hoone arendaja, on mõjutused tekkinud tema arendustegevuse tagajärjel. Hüvitis peab olema piisav, arvestades kahju hüvitamise eesmärki, mis VÕS § 127 lg 1 järgi on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitis peab

2-20-3372 hõlmama vähemalt mõistlikke kulusid mõjutustest tingitud tagajärgede kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks, samuti peab sellega hüvitama kinnisasja väärtuse vähenemise.

2-20-3372 vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust (Riigikohtu 11. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 15 ja 13. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui kinnisasja kasutatakse õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist. Füüsilisi mõjusid tuleb eristada negatiivsetest mõjutustest, mis on naaberkinnisasja õiguspärase kasutamise loomulik tagajärg ning millel ei ole teistele kinnistutele otsest füüsilist mõju. Sellised negatiivsed mõjutused ei ole üldjuhul õigusvastased (Riigikohtu 11. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Asjaolusid, et kinnisasjal asuvat ehitist ei arendatud või ehitatud kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega, ei ole kohtu ette toodud. Kuivõrd kohus leiab, et hüvitisnõuded korteri väärtuse vähenemise eest ja akende vahetamise eest kostja vastu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivikad, ei kuuluks hüvitamisele nimetatud nõuetega seonduvad kohtuvälised kulud asjatundja arvamustele ega õigusabile, samuti viivisenõue. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2-20-3372 Hagi ei tuleks läbi vaatamata jätta ka seetõttu, et tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, mida tuleks lahendada asja sisulisel lahendamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-3372 Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskirjast nähtub, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendussätetega sooviti täpsustada AÕS § 143 lg-t 1 selliselt, et see kohalduks ka varjavatele mõjutustele, kuid seda ei tehtud. Seega ei saa ka PS § 32 ja hageja viidatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätete alusel järeldada, et varjavad mõjutused on AÕS §-ga 143 hõlmatud. Olukorras, kus Riigikohus on selgelt leidnud, et varjavad mõjutused ei ole AÕS §-ga 143 hõlmatud, ei ole võimalik kohaldada AÕS § 143 varjavatele mõjutustele ka analoogia korras. Kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sotte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, on selle eelduseks see, et õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Praegusel juhul on aga Riigikohtu praktikas selgelt väljendatud seisukoha, et varjavad mõjutused ei pea olema AÕS §-ga 143 hõlmatud. Ka asjaolu, et seadusandja on kavatsenud hõlmata AÕS §-ga 143 ka varjavad puudused, kuid ei ole seda teinud, ei anna alust järeldada, et varjavate mõjutuste korral peaks kinnisasja omanikul olema õigus nõuda AÕS § 143 lg 2 alusel hüvitist.

2-20-3372 Kolleegium märgib, et praegusel juhul võinuks maakohus ka enne hagi menetlusse võtmist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast, kuid ei teinud seda. Maakohus selgitas välja kostja seisukoha ning alles seejärel otsustas, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega on maakohus selgitanud esmalt välja poolte seisukohad ning olukorras, kus maakohus veendus, et hagi ei saaks õigusliku perspektiivituse tõttu rahuldada, oli menetlusökonoomia põhimõtet arvestades õige jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi menetlemine oleks põhjustanud pooltele asjatult menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.