Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-5174
Tsiviilasi
AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali avaldus Kersti Tillingu ja Anti Tillingu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anti Tillingu ja Kersti Tillingu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Anti Tilling (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Kersti Tilling (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo Kiisk Vastustaja (avaldaja): AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
Eesti
filiaali
menetluskulud
seadmed ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ainult siis, kui need on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks. Arvestades, et puudutatud isikute korteriomandi eseme reaalosa sisendkraan purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi eseme reaalosa korras ja puudutatud isikud on rikkunud kahju tekitamise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa (korteri sisendkraani) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isikud oleksid hoidnud sisendkraani korras, siis ei oleks veeavariid toimunud, mistõttu vastutavad nad tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi. Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel korteri sisendkraan purunes, vaid oluline on see, et puudutatud isikud oli kahju tekkimise hetkel selle korteri omanikud. Puudutatud isikutele pidi olema ettenähtav, et sisendkraan võib puruneda ja sellest väljuv vesi võib olla ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Puudutatud isikute väitel rikkusid nad kohustusi vääramatu jõu tõttu, kuid puudutatud isikud ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud tõendanud, et nad rikkusid kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Puudutatud isikud ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Torustikus vee voolamine ei ole vääramatu jõud. Kohus oli seisukohal, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud. Kohus leidis, et puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Avaldaja on esitanud kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjaliga. Rehe Ehitus OÜ remondikalkulatsiooni järgi on korteri remonditööde maksumus 1429 eurot 88 senti. Maakohus leidis, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid avaldaja hüvitise määra või Rehe Ehitus OÜ hinnapakkumise kahtluse alla. VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Maakohus oli seisukohal, et kõik remonditööde kalkulatsioonis olevad tööd koos materjalidega on hinnatavad kui veekahjustuste parandamiseks vajalikud tööd ja materjalid ning leidis, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks.
Väär on maakohtu seiskoht, et puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et X korteri seisukord oli enne kahjujuhtumit rahuldav, kuid pärast kahjujuhtumit on korteri seisukord oluliselt parem. Korteris on osaliselt täiesti uus aluspõrand, parkett, põrandaliistud, uuesti värvitud seinad ja dekoratiivvärv koridoris, laed on värvitud jms. VÕS § 127 lg 5 kohustab kohut arvama kahjuhüvitisest maha igasuguse kasu, mida X korteriomanik sai, või kulud, mida ta säästis. Määruskaebuse esitaja on välja toonud asjaolud, mis annaksid aluse kohaldada VÕS § 127 lg-t 5. Käesoleval juhul on kohus ilma põhjendamata ja vastuolus kehtiva õigusega nentinud, et puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik II on teinud kõik endast oleneva (sh tellinud ehitusfirmalt korteri kapitaalremondi) selleks, et hoida korteri reaalosaks olev eluruum nõuetekohaselt korras. Purunenud sisendkraani olukord ei ole vähimalgi määral viidanud sellele, et see vajaks parandamist või, et see lähiajal puruneks. Korterelamu on tervikuna juba 40 aastat vana ja terves kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust. Kahju tekkimine korteris nr X ei ole tõendatud, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris purunenud kaasomandi sisendkraan. Maakohus ei ole nõudest loobumist arvestanud menetluskulude jaotamisel. Kohus on jätnud kohaldamata TsMS § 168 lõikest 4 tuleneva kohustuse, kuna avaldaja on ca 50% ulatuses oma nõudest loobunud. Selles ulatuses tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende põhjal tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt on puudutatud isikud rikkunud oma KOS § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isikute vastupidised väited on tõendamata ja põhjendamatud.
mõjud. Puudutatud isikud ei ole toonud välja selliseid asjaolusid ega põhjuseid, mis annaksid aluse öelda, et kahju hüvitamine täies ulatuses on kohustatud isikute suhtes äärmiselt ebaõiglane.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.