Muud › Muud hagiasjad

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 tuleb esitatud avaldust menetleda hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab: kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud materjalide kohaselt soovib avaldaja, et kohtutäitur esitaks avaldajale tõendid või dokumendid järgmiste asjaolude kohta: 1) Kohtutäitur on elus; 2) Kohtutäituril on autoriteet teha täitetoiminguid; 3) Kohtutäitur on vaimselt terve. Samuti nõuab avaldaja, et esitataks leping, mille alusel on temal täituriga lepinguline suhe. Kohus leiab, et avaldajal puudub õigus sellisel alusel kaebust esitada ja avaldaja eesmärgi, mis see kaugemas mõttes ka oleks, saavutamiseks ei ole riik näinud ette kaebeõigust või muud kohtusse pöördumise õigust. Kohus märgib, et esitatud nõuded kohtutäituri isiku ja pädevuse kohta on kindlaks tehtavad muul viisil kui kohtusse pöördumine. Isiku elusoleku (eksisteerimise) kohta tõendi nõudmine isikult, kelle elusolekus (eksisteerimises) avaldaja kahtleb, on iseenesest absurdne. Asjaolu, et kohtutäitur on elus, saab kindlaks teha nii seeläbi, et ta suhtleb avaldajaga – võimalikud telefonikõned, meilivahetus jmsning ka seeläbi, et avalduse esitaja isiklikult kohtutäituri büroos kohtutäituriga kohtub. Asjaolu kohta, et kohtutäitur Ivi Kalmetil on pädevus tegutseda kohtutäiturina, on võimalik saada teavet avalikest allikatest: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast, millel on vastavalt seadusele oma veebileht, kust saab andmeid kõigi Eesti Vabariigis tegutsevate kohtutäiturite kohta. Nimelt tegutseb Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Kohtutäituri seaduse (KTS) alusel- vastavalt §-le 67 jj on Koda avalik-õiguslik juriidiline isik, mille kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid, ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Lähtudes KTS § 78 p 4 on koja ülesanne pidada kohtutäiturite, kohtutäituri abide ja pankrotihaldurite nimekirja. Kohtutäituriks nimetamine ja eeldused on sätestatud samuti Kohtutäiturite seadusega. Vastavalt selle seaduse § 19 lg 7 nimetab kohtutäituri ametisse valdkonna eest vastutav minister ja kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult. Isik, kes kandideerib kohtutäituriks, peab vastama KTS § 17 sätestatud tingimustele. Kohtutäiturite üle teostavad järelevalvet Justiitsministeerium ja Koja ametikogu juhatus (§ 54 lg 1). Kohtutäituri vabastab ametist või tagandab justiitsminister KTS § 21 sätestatud alusetel. Eeltoodust tulenevalt saab kohtutäitur oma pädevuse pärast ametisse nimetamist ja oma tegevuse juhindub täitur nii Kohtutäituri seaduse kui täitemenetluse seadustiku sätetest. Ametisse nimetamisega kaasneb ka täituri nn autoriteet, mille tõendamist avaldaja nõudis. Kuna nimetatud asjaolu on reguleeritud seadusega, ei saa selle tõendamise nõudes esitada kohtusse kaebust. Kohus selgitab, et isikul puudub õigus esitada kaebust kohtutäituri tegevusele eesmärgiga saada teavet täituri vaimse seisundi kohta ning seega puudub õigus esitada sarnast kaebust ka kohtule. Täituri ametitegevuse järelevalve kuulub justiitsministeeriumi ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja pädevuse, kes peaksid reageerima ka siis, kui on kahtlus täituri vaimse tervise osas selliselt, et see takistab ta töötamist. Kuna kohtutäitur tegutseb seaduse alusel, siis ei ole tal võlgnikuga või võlausaldajaga lepingulist suhet. Kohus selgitab, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest