lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-9367/5

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-9367/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 132 lg 1, 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 178 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKrtS § 12 lg 2Põhimõtted omavahelistes suhetes

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Avaldaja)Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu80119181(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9367

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja jurist M V Puudutatud isik: Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu (registrikood 80119181), seaduslikud esindajad J Z, J K, N N, V P, O B ja J J

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu vastu.
2.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu (registrikood 80119181) avaldaja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) kasuks põhivõlgnevus (kahju) 555 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu kanda.
4.Rahuldada avaldaja ERGO Insurance SE avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 50 eurot. Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu (registrikood 80119181) avaldaja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) kasuks menetluskulud 50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
KrtS § 35 lg 2Tavapärane valitsemine
TsMS § 143Asja läbivaatamise kulud
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 176 lg 1Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
TsMS § 3111
TsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamine
TsMS § 614Menetlusosalised
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 173Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek

ASJAOLUD JA MEENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Avaldaja ERGO Insurance SE esitas 13.06.2025 avalduse Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlg (kahju) 555 eurot.

2-25-9367

2.Avalduse kohaselt leidis 02.05.2024 kannatanu S S (kindlustusvõtja) korteriomandis aadressil XXX, Tallinn aset kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada kannatanu korteri siseviimistlus. Kahju põhjuseks oli korterelamu katuse leke. Kannatanu S Sle kuuluv korter asukohaga XXX, Tallinn oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja ERGO Insurance SE-ga sõlmitud kodukindlustuslepinguga nr XXX/3. Kannatanu pöördus kindlustushüvitise saamiseks avaldaja poole ning avaldaja hüvitas kannatanule tekkinud kahju kogusummas 555 eurot.
3.Avaldaja saatis 28.05.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise tagasinõude, kuid puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
4.Puudutatud isikule Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu on avalduse materjalid TsMS § 3111 lg- s 51 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 06.08.2025, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 21.08.2025) ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit järgmiselt.
7.Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude esitamiseks.
8.Avalduse kohaselt toimus 02.05.2024 kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada korter aadressil xxx, Tallinn. Avaldaja selgitab, et kahju põhjuseks oli katuse leke. Elamu aadressiga Punane 19, Tallinn korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.
9.Korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn omanikuks on S S, kes on sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu nr XXX/3 (dtl 7 jj). Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx, Tallinn. Avaldaja kui kindlustusandja on kindlustuslepingu alusel 27.05.2024 hüvitanud kahjustada saanud xxx, Tallinn korteriomanikule S Sle tekkinud kahju kokku 555 eurot (dtl 10).
10.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

2-25-9367

11.Kuivõrd avaldaja ERGO Insurance SE kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale (S Sle) tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 555 euro ulatuses.
12.Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.
13.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
14.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
15.Kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt kahju tekitajalt (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): -

teine pool on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

teine pool vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

16.Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud kahjunõude eeldused on täidetud.
17.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 12 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Elamu aadressiga Punane 19, Tallinn korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1).
18.. Riigikohus on asjas nr 2-19-9500 asunud seisukohale, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest kahju, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (vt 2-18-13649/57, p 18). Juhul kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju.
19.Puudutatud isikuks on Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu, mis majandab elamut aadressil Punane 19, Tallinn, kus asub ka kannatanu korter nr xxx, mis sai kahju katuselekke tõttu. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh katuse korrashoid. Kuivõrd katuse korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ning katus lekkis ilma välise jõu rakendumiseta, saab eeldada, et puudutatud isik ei ole täitnud oma seaduslikku kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest korteri nr xxx omanikule. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse

2-25-9367 seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel katuse veeleke tekkis ja vesi korterit nr xxx kahjustas.

20.Avalduse kohaselt selgus 08.05.2024 teostatud ülevaatusest (dtl 5-6; dtl 24-28), et kahjustada sai korteriomandi xxx, Tallinn: vannitoa sein ja lagi ning rõdu lagi. Kahju ülevaatuse aruandes on kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod (dtl 11-12; dtl 29-34; dtl 37-43), mis tõendavad, et korteri nr xxx siseviimistlus sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada.
21.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
22.Avaldaja on tõendanud, et korteriomand xxx, Tallinn sai kahju (kahjustunud vannitoa seinad ja lagi ning rõdu lagi) (dtl 5-6). Seega tuleb kahju hüvitada tekkinud ulatuses (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikule pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, st et veelekke korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
23.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.
24.Kuivõrd puudutatud isik ei hoidnud ära veelekke tekkimist (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused; dtl 5-6; dtl 24-28), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui veeavariid elamus aadressiga Punane 19, Tallinn ei oleks esinenud, ei oleks ka korter xxx, Tallinn kahjustada saanud.
25.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid.
26.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
27.Avaldaja esindaja teostas 08.05.2024 kahjustada saanud korteri xxx, Tallinn ülevaatuse ning koostas ülevaatuse aruande, mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: vannitoa sein

2-25-9367 ja lagi ning rõdu lagi. xxx OÜ tegi 09.05.2024 korteri xxx, Tallinn remondiks hinnapakkumise 1079,46 eurot (dtl 44).

28.Avaldaja hüvitas 27.05.2024 kindlustusvõtjale kahju vähendatud ulatuses ehk 555 eurot (dtl 10). Kohtu hinnangul on avaldaja kahjunõue 555 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
30.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
31.Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.
32.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2

2-25-9367 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

35.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
36.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja