Foodgasm Oà hagi Sailing Estonia Oà vastu esemete ebaseaduslikust valdusest vÀljanÔudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
PÀrnu Maakohtu 21. oktoobri 2020 mÀÀrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Foodgasm Oà mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja: Foodgasm Oà (registrikood 14545885), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan mÀÀruskaebemenetluses Kostja: Sailing Estonia Oà (registrikood 12059576), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.TĂŒhistada PĂ€rnu Maakohtu 21. oktoobri 2020 mÀÀrus osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Teha tĂŒhistatud osas uus mÀÀrus, millega jaotada menetluskulud teisiti.
2.MÀÀruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Maakohtu mÀÀrus on jÔustunud osas, milles kohus vÔttis vastu hagist loobumise ja lÔpetas asja menetluse.
VÔtta vastu Foodgasm Oà hagist loobumine ja lÔpetada tsiviilasja nr 2-20-4810 menetlus.
4.2.JĂ€tta kĂ”ik menetluskulud 15% ulatuses Foodgasm OĂ kanda ja 85% ulatuses Sailing Estonia OĂ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused MÀÀruse peale vĂ”ib Riigikohtule esitada mÀÀruskaebuse 15 pĂ€eva jooksul alates mÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest. Hagimenetluses vĂ”ib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Kui menetlusosaline taotleb mÀÀruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetÀhtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka mÀÀruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab kindlaks maakohus pÀrast menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumist.
Hagiavalduse kohaselt ĂŒĂŒris kostja 2019.a hagejalt kohviku Nord ruume, sest pooltel oli plaan hakata seal tegema koostööd. Poolte suhted halvenesid ja koostöö lĂ”ppes sama aasta sĂŒgisel. Koostöö lĂ”ppedes ei vĂ”imaldanud kostja hagejale ligipÀÀsu kohviku ruumidesse, mistĂ”ttu ei ole hageja saanud tagasi oma sinna jĂ€etud asju. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole asjade valduse tagasisaamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud.
Kostja palus jÀtta hagi rahuldamata, sest vÀljanÔutavad asjad ei ole piisavalt identifitseeritavad ja hageja ei ole tÔendanud nende omandiÔigust. Menetluskulud palus kostja jÀtta hageja kanda.
Hageja esitas 29.07.2020 kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus asja menetluse lĂ”petada ja jĂ€tta menetluskulud kostja kanda. Avalduse kohaselt kohtusid pooled 26.05.2020 kohviku Nord ruumides ja kostja andis hagejale vĂ€lja suurema osa asjadest, mille valduse kaitseks oli hageja esitanud hagi. Ăleandmise- vastuvĂ”tmise aktis on need asjad tĂ€pselt loetletud. Aktis on loetletud ka asjad, mida ruumides enam ei olnud ja hagejale ĂŒle ei antud. Nende osas ei ole mĂ”istlik vaidlust jĂ€tkata, kuna hageja sai 95% asjades tagasi. Eeltoodu tĂ”ttu loobus hageja 13 asja vĂ€ljanĂ”udmisest (vĂ€line kĂ”vaketas ĂŒmbrisega, Fine Art Expo kleepsuga; padi; 12v geelaku; kamm Aristokrat; viiul kohvriga; roostevabast terasest didĆŸeriduu; sinisest klaasist pĂŒramiid; rihtimispendel, messingust; tamme servamata plank 52mm 4 tk; servamata laud 25mm 4 tk; mĂ€nni servamata plank 52mm 6 tk; 1 tammeplangust aknapale; pruunist klaasist plaadis 15x15cm 67 tk).
ĂlejÀÀnud asjade vĂ€ljanĂ”udmise osas (Makita lauasaag MLT100 (raamat + tarvikud); Horsepower imur; gaasipĂ”leti, mahutiga; vĂ€ikest mÔÔtu gaasipĂ”leti; aku laadijad 12v 2tk; kombineeritud lauaarvuti toiteplokid (3 plokki); valge- ja mustakirju portatiivne 6Ă9 tolliste Alpine elementidega kĂ”lar; GAS 12 tollise 500w elemendiga madalsageduskĂ”lar; GAS helivĂ”imendi; kodukino madalsageduskĂ”lar (osaliselt demonteeritud); hĂ”bedase kastiga kĂ”larite paar; autostudio B504 helivĂ”imendi; pesumasin-kuivati; puiduhöövel Hitachi, roheline; puiduhöövel, sinine; ekstsentriklihvija Clint 125mm; lintlihvija Matrix BS 600; ĂŒlafrees EM-R1050, kohvri ja tarvikutega; kĂ€sitööriistad: kĂ€sisaed, ehitussaag ja vĂ€iksem tĂ€ppissaag, peitlid, ehitusnuga, silikoonipĂŒstol, montaaĆŸivahu pĂŒstol, traatharjad, orgits, lahtise vĂ€rvi vĂ”i krohvi kirves (20x20 nelikanttoru otsas), ekstsentriklihvija liivapaberid; tamme servamata plank 52mm 6tk; servamata laud 25mm 6tk; mĂ€nni servamata plank 52mm 14 tk; 2 tammeplangust aknapalet; 5 freesitud tammeplangust riiulit; seinapalgi jupid 10 tk; erinevas mÔÔdus liistud ja laastud, 100 tk; lae valguspaneel; tammepuidust letipind; leti valguspaneeli detailid 30 tk; pruunist klaasist plaadid 15x15cm 113tk; koormakatted 2x3m ja 5x3m) loobus hageja nĂ”udest seetĂ”ttu, et sai need kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi. Kostja on hageja nĂ”ude kĂ€itumuslikult Ă”igeks vĂ”tnud ja hageja pĂ”hinĂ”ude tĂ€itnud.
Kostja vaidles menetluskulude tema kanda jÀtmisele vastu, sest tegemist ei ole hagi ÔigeksvÔtuga. Hageja loobus osaliselt asjade vÀljanÔudmisest, mida kostja ruumides ei olnud. Kostjal puudus hagi ebaselguse tÔttu vÔimalus nÔude tÀitmiseks. Kuna hageja nÔudeks ei olnud kohviku ruumidesse ligipÀÀsu vÔimaldamine (mida kostja tegi), ei ole pÔhjendatud lugeda hageja osalist asjade valduse tagasisaamist kostja poolt haginÔude tÀitmiseks.
Maakohtu mÀÀrus ja pÔhjendused
Maakohus vÔttis hagist loobumise vastu, lÔpetas asja menetluse ja jÀttis menetluskulud hageja kanda.
Hageja loobus hagist hagiavalduse resolutiivosa punktides 3.1, 3.8, 3.9, 3.17, 3.18, 3.19, 3.20, 3.26, 3.28, 3.29, 3.30, 3.31 ja 3.38 nimetatud asjade nÔudmisest. Seejuures ei ole hageja mÀrkinud hagist loobumise pÔhjust, mistÔttu jÀÀvad selles osas menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
Hageja osaliselt eksitab kohut, kui mÀrgib hagist loobumise avalduse resolutiivosa punktis 2 asjad, mille nÔudmisest ta loobub, kuna kostja on nÔude rahuldanud. Avalduse resolutiivosa punktis 2 olevatest asjadest on hagiavalduse resolutiivosas punktide 3.28, 3.29, 3.30, 3.31, 3.38 osas hageja tegelikult loobunud hagist resolutiivosa punktis 1. Seega on hageja loonud olukorra, kus osade asjade osas ta loobub hagist ja samade asjade osas loobub hagist seetÔttu, et kostja on tema vÀidete kohaselt nÔude pÀrast hagi esitamist rahuldanud. Tegemist ei ole menetlusÔiguste heauskse kasutamisega.
10.Hageja vÀidete kohaselt on kostja pÔhinÔude rahuldanud. KÀesolevas menetluses ei ole vÔimalik hagi pinnalt eristada, millised asjad kvalifitseeruvad pÔhinÔudena, mida hageja vÀidab. Seega hageja eksitab kohut.
11.Hageja nĂ”ue on ebaselge, millele kohus juhtis tĂ€helepanu 09.07.2020.a. kohtuistungil. NĂ”ude ebaselguse tĂ”ttu, mida hageja ei kĂ”rvaldanud 29.juuliks 2020 (kohtu mÀÀratud tĂ€htaeg) puudus kostjal vĂ”imalus hageja nĂ”uet vabatahtlikult tĂ€ita nii, et on selgelt ja ĂŒheselt arusaadav, millises osas on nĂ”ue tĂ€idetud pĂ€rast hagi esitamist.
12.Kuna hagejat esindab vandeadvokaat, siis pidi hagejale olema selge ja arusaadav, et juhul, kui ta loobub hagist ja soovib menetluskulude kostja kanda jÀtmist
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel, siis oleks tulnud tal lisaks hagist loobumise avaldusele kÔrvaldada ka hagiavalduses olevad puudused, et kohus saaks hinnata kulude kostja kanda jÀtmist eelnimetatud sÀtte alusel. Menetluskulud tuleb jÀtta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. MÀÀruskaebus
13.Hageja palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus mÀÀrus, millega jĂ€tta kĂ”ik menetluskulud kostja kanda.
14.Kostja andis 26.05.2020 hagejale vĂ€lja suurema osa asjades, mille valduse kaitseks hageja hagi esitas. Hageja loobus tagastamata asjade osas nĂ”udest seetĂ”ttu, et ei pidanud mĂ”istlikuks selles osas vaidlust jĂ€tkata. Ăle antud asjade osas loobus hageja nĂ”udest pĂ”hjusel, et kostja on pĂ€rast hagi esitamist selles osas hagi rahuldanud. Kuna kostja tagastas enamiku nĂ”utud asjadest, on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mĂ”ttes hageja nĂ”ude rahuldanud.
15.NÔustuda ei saa maakohtu jÀreldusega, et hageja pidi enne hagist loobumist esitama kohtu nÔutud tÀhtajaks 29.07.2020 hagi tÀpsustuse. Selliselt oleks hageja tekitanud tÀiendavaid menetluskulusid, mida ei saa pidada pÔhjendatuks.
16.Nende asjade vÀljanÔudmisest loobumist, mida kohviku ruumides ei olnud, saab tÔlgendada haginÔude kitsendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 mÔistes, mis ei ole hagi muutmine ja seetÔttu ei pidanud hageja selles osas nÔudest loobumist pÔhjendama. Arvestades asjaolu, et kostja tÀitis kitsendatud haginÔude tÀielikult, on pÔhjendatud analoogia korras tuvastushagi nÔude tÀitmisega arvestada Riigikohtu seisukohti ja lugeda, et kostja on hageja pÔhinÔude pÀrast hagi esitamist tÀitnud ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jÀtta kostja kanda. Vastus mÀÀruskaebusele
17.Kostja palub jÀtta mÀÀruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Riigikohtu seisukohad tuvastushagi nÔude tÀitmise kohta analoogia alusel ja TsMS § 168 lg 5 ei kohaldu. Kostja vÔimaldas hagejale ainult kohviku ruumidesse sissepÀÀsu, mida ei saa lugeda asjade vÀljaandmise nÔude rahuldamiseks. Seejuures puudus kostjal nÔude ebaselguse tÔttu vÔimalus hagejale asju vÀlja anda. Menetluse edasine kÀik
19.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lÀbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Maakohtu mÀÀrust ei ole vaidlustatud ja see on jÔustunud osas, milles kohus vÔttis vastu hagist loobumise ja lÔpetas asjas menetluse.
21.MÀÀrus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu mÀÀruse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mÀÀrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tĂŒhistada. Ringkonnakohus teeb tĂŒhistatud osas uue mÀÀruse, millega jaotab menetluskulud teisiti. MÀÀruskaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Ringkonnakohus ei nÔustu maakohtu seisukohaga, et kÔik menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jÀtta hageja kanda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui hageja pöördus enne haginÔudest loobumist oma Ôiguste kaitseks kohtusse pÔhjendatult (kostja on hageja nÔude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nÔude senise menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-18-17703, p 11.2 ja selles viidatud praktika). Hageja esitas valduse kaitse nÔude, mille eesmÀrgiks oli saada kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi hagiavalduses loetletud asjad.
24.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu maakohtu seisukohaga, et hageja eksitas kohut ja ei kasutanud menetlusĂ”igusi heauskselt. Hageja tĂ”i hagist loobumise avalduses selgelt vĂ€lja, millises osas ta loobub nĂ”udest selle tĂ”ttu, et ta ei soovi enam nĂ”ude menetlemist ja millises osas selle tĂ”ttu, et kostja on nĂ”ude tĂ€itnud, st andnud vaidlusalused asjad hagejale vĂ€lja. Ekslik on maakohtu arusaam, et hageja loobus osade asjade vĂ€ljanĂ”udmisest mĂ”lemal eelmĂ€rgitud pĂ”hjendusel. Maakohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta, et hageja sai osa asju tagasi hagetust vĂ€iksemas koguses - tamme servamata plangud (10-st 6), servamata lauad (10-st 6), mĂ€nni servamata plangud (20-st 14), tammeplangust aknapaled (3-st 2) ja pruunist klaasist plaadis (180-st 113), mis on hagist loobumise avalduses selgelt vĂ€lja toodud. Hagist loobumise avalduses (tlk 56-60) mĂ€rgitud loetelud kattuvad hagiavalduses ja 26.05.2020 asjade ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise aktis (tlk-d 62, 63) mĂ€rgitud andmetega. Hagetud 39-st asjast jĂ€i hagejal tagasi saamata 8. Hagiavalduses mĂ€rgitud 39 asja nimekiri kattub aktis toodud nimekirjaga ja aktis on tehtud mĂ€rked selle kohta, millised asjad on ĂŒle antud, millised on antud ĂŒle vĂ€iksemas koguses ja milliseid asju ruumides ei olnud. Akti allkirjastasid mĂ”lema poole esindajad. Asjade ĂŒleandmist (sh osade asjade hagetust vĂ€iksem kogus) saab menetluskulude jaotamisel arvestada.
25.Asja materjalist nÀhtub, et maakohus pidas 09.07.2020 eelistungit poolte osavÔtuta (tlk 52). Protokollist nÀhtub, et kohus kohustas hagejat 29. juuliks 2020 selgitama, millised hagiavalduses mÀrgitud asjad kuuluvad talle omandiÔiguse alusel ja milliste osas on hageja nende valdaja. Asjade loetelu kohta kohus hagejalt tÀpsustusi vÔi selgitusi ei nÔudnud. Seega on alusetu maakohtu tuginemine vaidlustatud mÀÀruses sellele, et hageja nÔue on ebaselge ja ta oleks pidanud seda kohtu mÀÀratud tÀhtajaks tÀpsustama. Hageja sai enamuse oma asjadest tagasi 26.05.2020 ja ta ei pidanud esitama koos hagist loobumise avaldusega tÀpsustatud hagiavaldust. Lisaks selle ebavajalikkusele oleks hagiavalduse tÀpsustamine toonud endaga kaasa pÔhjendamatu menetluskulude suurenemise.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja vĂ€ide (millega nĂ”ustus ka maakohus), et tal ei olnud vĂ”imalik hagiavalduses mĂ€rgitud asju identifitseerida, neid hagejaga seostada ja seetĂ”ttu hagejale vĂ€lja anda. Ka poolte kohtueelse kirjavahetuse (tlk 10-15) alusel ei saa teha jĂ€reldust, et kostja keeldus hagejale asju vĂ€lja andmast eeltoodud pĂ”hjustel. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas 26.05.2020 asjade ĂŒleandmise akti ja see ei sisalda mĂ€rkusi selle kohta, et kostja peab mĂ”nda asja enda vĂ”i kolmandate isikute omaks vĂ”i on keegi teine nende seaduslik valdaja.
27.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu ka kostja seisukohaga, et ta vĂ”imaldas hagejal vaid kohviku ruumidesse siseneda, mida ei saa lugeda tema poolt hageja nĂ”ude tĂ€itmiseks, kuna sellist nĂ”uet ei olnud hageja kostja vastu esitanud. Valduse kaitse nĂ”ude esitamisel asjaĂ”igusseaduse § 80 alusel on tegemist sooritushagiga, mille sisuks on omanikule kuuluva asja vĂ€ljaandmine. VĂ€ljaandmise all mĂ”eldakse valdaja poolt kĂ”igi selleks vajalike toimingute tegemist, et anda asja valdus ĂŒle omanikule (vt AsjaĂ”igusseadus I Kommenteeritud vĂ€ljaanne, 2014, lk 367-368, p-d 3.4.2 ja 3.4.3). Arvestades eelnevat ei pidanud hageja esitama peale asjade vĂ€ljanĂ”udmise muud nĂ”uet. Nagu juba eelnevalt
mĂ€rgitud, andis kostja hagejale 26.05.2020 enamuse nĂ”utud asjadest ĂŒle, mida kostja seaduslik esindaja kinnitas oma allkirjaga.
28.Eeltoodud pĂ”hjendustel leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kostja andis hagejale ĂŒle hagiavalduses loetletud 39-st asjast 31 ja lisaks 5 asja hagetust vĂ€iksemas koguses, mille tĂ”ttu hageja loobus vastavas osas hagist nĂ”ude tĂ€itmise tĂ”ttu, ei pöördunud hageja selles osas kohtusse asjatult. Samas ei nĂ”ustu ringkonnakohus hageja kĂ€sitlusega selle kohta, et 8 asja osas, mida talle ĂŒle ei antud ja mille vĂ€ljanĂ”udmisest ta loobus, on tegemist haginĂ”ude kitsendamisega, mille korral peavad menetluskulud jÀÀma vastavas osas kostja kanda. Arvestades kostja poolt hagejale ĂŒle antud asjade arvu ja osaliselt ĂŒle antud asjade koguseid, leiab ringkonnakohus, et kostja tĂ€itis hageja nĂ”ude ca 85% ulatuses. Seega tuleb maakohtus kantud menetluskulud jĂ€tta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda. MÀÀruskaebuse osalise rahuldamise tĂ”ttu jÀÀvad ka kaebuse menetlemise kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda samas proportsioonis.