Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-20-11404 Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt taotles hageja kuni pärimisseaduse § 117 lg 3 (31.12.2008 kehtinud redaktsioonis) alusel tuvastada, et hageja (V N) on oma isa N K (surnud 30.04.2007) pärandi (1/2 mõtteline osa kinnistust (aianduskrunt), mis asub XXX (katastritunnus XXX) vastu võtnud tegudega (valdamise, kasutamise ja käsutamisega). Hageja isa N K suri 30.04.2007, mida kinnitab surmatunnistus nr DL03315232. Hageja on N K tütar, seda tõendab sünnitunnistus I-TY nr 0520653. Hageja muutis perekonnanime abiellumise tõttu, mida kinnitab abielulahutuse tunnistus I-ЛА nr 3913118. Surma momendil oli N K abielus T K, kes suri 17.01.2010, mida tõendab surmatunnistus nr DL 03821565. Peale hageja oli N K ja T K veel kolm last: A K (kostja I), seda tõendab sünnitunnistus I-TY nr 0562716, V K (kostja II), seda tõendab sünnitunnistus I-TY nr 0521197 ja N Ž, seda tõendab sünnitunnistus I-TY nr 0562728 ja abielu lahutamise tõend IV-AK nr 498530. Peale N K surma ei pöördunud ükski isik notari poole sooviga pärand vastu võtta või sellest keelduda. N Ksurma momendil kuulusid tema pärijate ringi abikaasa T K, hageja, poeg A K, poeg V K ja tütar N Ž. N K surma momendil oli tema ja abikaasa T K ühisomandis XXX (katastritunnus XXX) asuv kinnisvara (aianduskrunt), mida tõendab maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Seega kuulus tema pärandi koosseisu pool mõtteline osa kinnisvarast (aianduskrunt), mis asub XXX (katastritunnus

XXX).

Kehtiva pärimisseaduse (edaspidi viidatud kui kehtiv PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi. PärS-st ei tulene, et pärimisele võiks kohaldada muud õigust kui pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. Seega arvestades, et pärandaja N K suri 30.04.2007, kuulub kohaldamisele ajavahemikul 01.01.1997 kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseadus, mille § 164 rakendus-sätte kohaselt „Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996. aasta 31. detsembrit“. Pärandi vastu võtmise ja pärandist loobumise kohta sätestavad pärimisseaduse 01.07.2002 kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 117 ja § 118 järgmist: PäS § 117 lg 3 järgi kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise 2(4)

2-20-11404 kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PäS § 118 lg 3 järgi pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega on vaja tuvastada, mis oli N K (surn. 30.04.2007.a) pärandvaraks ning kas ja millal asus hageja valdama N K pärandvara valdama, kasutama või käsutama. Asjaolu, et peale N K surma kasutas XXX (katastritunnus XXX) asuvat kinnisvara ainuisikuliselt hageja, kinnitavad järgmised dokumendid: - AÜ Baltika esimehe poolt välja antud tõend; - väljavõte hageja arvelduskontolt (ajavahemik alates 01.01.2015 kuni 03.07.2020. Varem toimus maksete tasumine sularahas kassasse); - kostja I, kostja II ja kostja III avaldused. Sellega tuleb lugeda hageja pärandi avanemise seisuga 30.04.2007 kehtinud PäS § 117 lg 3 alusel oma venna N K pärandvara vastu võtnuks. Vastavalt PäS § 130 lg 1 on pärandi vastu võtmisega hagejale üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, v.a. need, mis oma ole-muselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja palub tuvastada, et V N (isikukood XXX) on N K (isikukood XXX, surnud 30.04.2007.a) pärandi vastuvõtnud selle avanemise päeval 30.04.2007.a, asudes faktiliselt valdama ja kasutama pärandvara, sh 1/2 mõtteline osa kinnistust (aianduskrunt), mis asub XXX (katastritunnus XXX); Menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel täielikult poolte endi kanda. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjatele isiklikult kätte A K 01.09.2020, V K 27.08.2020 ja N Ž 12.09.2020. Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hageja esitas kohtule kostjate kinnitused hageja poolt valduse käsutamise ja kasutamise suhtes.

3(4)

2-20-11404 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud pärimisseaduse § 117 (kehtiv pärandi avanemisel). Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.