lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5520/31

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5520/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1675
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisHÜS § 20 lg 2RakendussättedTÜS § 41 lg 1, 2Üldkoosoleku kokkukutsumise teadeHÜS § 1 lg 2Hooneühistu mõisteMTÜS § 24TsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 38 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-5520/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.07.20202-20-5520/36Riigikohtu tsiviilkolleegium25.05.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-19-13086/150Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.20242-22-369/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.07.20222-18-3126/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.04.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTS80027645(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5520

Tsiviilasi

XX hagi KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI vastu KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01. juuli 2020 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI 30. juuli 2020 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Keba (e-post:XXX) ja lepinguline esindaja Helle Adele Luik Kostja (apellant): KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTS (registrikood 80027645, aadress Pallasti tn 34c-78, Tallinn 11416), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais (epost:XXX), seaduslik esindaja HL

Asja lahendamise viis

Istungimenetlus Istungi toimumise aeg 26.11.2020

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 01.07.2020 otsus jätta muutmata.
2.KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
TÜS § 42Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine
Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI kanda.

1(5)

4.Mõista välja KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTS ́ilt XX kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 680,40 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud 1.XX (hageja) esitas 13.04.2020 hagi Keldrimäe 3 Hoiubokside seltsi (kostja) vastu, nõudes kostja 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamist. Vaidlustatud otsusega heideti hageja kostja liikmete seast välja. Hagejat üldkoosolekule ei kutsutud. Hageja väljaarvamise otsustamist koosoleku päevakorras ei olnud. Vaidlustatud otsus hooneühistuseaduse (HÜS) § 7, põhiseaduse § 32 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 52(1) lg 1 p 3 alusel tühine. Kostja vastuväited 2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus kostja põhikirjas ettenähtud kohustusi ja seadis ohtu ühistu liikmete turvalisuse ja vara. Hageja andis tema kasutuses oleva boksi Bolt’i töötajate kasutada, kes kasutasid seda elamiseks, suitsetasid, põletasid küünlaid ja häirisid öörahu. Radiaatorite ja puhurite kasutamise tõttu suurenesid kostja kulud. Lõhuti üks peaukse lukk, mille parandamise kulu jäi kostja kanda. 12.02.2020 koosoleku teade avaldati tavapäraselt seltsi hoiubokside peaukse juures, mis on kooskõlas mittetulundusühingute seadusega (MTÜS). HÜS kostja suhtes ei kohaldu. Väljaarvamise arutamise kavast pidi hageja teadlik olema, kuna kostja juhatus oli probleeme hagejaga korduvalt arutanud. Üldkoosoleku korraldus ei saanud rikkuda hageja õigusi, kuna põhikirjast tulenevalt ei olnud hagejal tema liikmesuse lõpetamise otsustamisel hääleõigust. Esimese astme kohtu lahend
3.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt arvestab kostja oma tegevuse järjepidevust alates 23.06.1978 ja on omandanud juriidilise isiku staatuse registreerimisega enne HÜS jõustumist (enne 01.01.2005). Põhikirja p 2 kohaselt on kostja eesmärgiks Keldrimäe 3 Tallinn asuvate bokside majandamine oma liikmete huvides (dtl 44). Seega on kostja HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik. HÜS-s reguleerimata juhtudel tuleb kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid (HÜS § 1 lg 2). Osas, milles sellise isiku põhikiri on vastuolus HÜS või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut (HÜS § 20 lg st 9). Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kostja suhtes ei kohaldu. Samad õiguslikud 2(5)

järeldused on tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsustega kostja vastu esitatud hagi lahendamisel tsiviilasjas 2-15-7256.

4.Üldkoosoleku kokkukutsumise korda HÜS ei reguleeri. HÜS § 1 lg 2 alusel kuulub selles osa kohaldamisele TÜS § 41 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuli saata hagejale kirjalikult. Puudub vaidlus, et seda ei tehtud. Koosoleku teate riputamine seinale eelnimetatud nõuetele ei vasta. Nõuetele ei vasta ka koosolekust teatamine telefoni teel, mistõttu kostja paljasõnaline faktiväide sellise teavituse tegemise kohta ei omaks käesolevas asjas tähendust isegi siis, kui see vastaks tegelikkusele.
5.HÜS välistab liikme väljaarvamise (§ 7). Oma kohustusi korduvalt rikkunud liikmelt võidakse nõuda liikmesuse võõrandamist (§ 12 lg 1). Üldkoosolekul puudus seega käesoleval juhul pädevus vaidlusaluse otsustuse tegemiseks. Märkimist väärib ka see, et kostja põhikirja p 11 järgi arvatakse liige välja õigusaktidega sätestatud juhtudel. Pole teada, millisest õigusnormist on üldkoosolek oma pädevuse käesoleval juhul tuletanud. Väljaspool organi pädevust tehtud otsus on tühine vastavalt TsÜS § 38 lg 2.
6.TÜS § 41 lg 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata ära koosoleku päevakord. Vaidlusalune otsus on tehtud üldkoosoleku päevakorrapunkti all, mis koosoleku kutses oli sõnastatud „4. Jooksvad küsimused. 4.1 Probleemid bokside rendile andmisega“. Selliselt sõnastatud teabe alusel ei saanud mõistlikule isikule olla selge, et päevakorras on liikme väljaarvamise lahendamine. Tähendust ei oma kostja väide, et hagejal puudus tema väljaarvamise otsustamisel hääleõigus. Liikmesuse lõpetamise arutamisel oma seisukohtade esitamisega võiks isik mõjutada teda puudutava hääletamise tulemusi sõltumata otsuse tegemisel hääle andmise õigusest. Käesoleval juhul oli see takistatud koosoleku toimumisest teavitamise nõuete rikkumise tõttu.
7.Koosolekust teavitamine vastanud käesoleval juhul ka MTÜS -des 20 ja 20(1) sätestatule, mistõttu vaidlusalune otsus oleks tühine ka selle seaduse kohaldumisel (MTÜS § 24(1)). Nagu eespool selgitatud, MTÜS käesoleval juhul aga ei kohaldu. Apellatsioonkaebus 8.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, lähtudes asja lahendamisel HÜS ja TÜS sätetest. Kostja on seisukohal, et vaidluse lahendamisel oleks pidanud kohaldama MTÜS sätteid. Hageja rikkus oluliselt põhikirjas ette nähtud liikme kohustusi ning seadis korduvalt ohtu ühistu liikmete turvalisuse ja vara. Kuna kohus ei kohaldanud MTÜS sätteid, tuvastas ta ebaõigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise ei järgitud seaduse nõudeid. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et mõistlikule isikule ei saanud olla kutsest arusaadav, et hakatakse arutama liikme väljaarvamise küsimust. Üldkoosolekul toimunud hääletus ei saa rikkuda hageja õigusi, sest isegi, kui hageja oleks üldkoosolekul osalenud, poleks ta saanud enda liikmesuse lõpetamise üle toimuval hääletusel osaleda. Lisaks ei oleks hageja koosolekul osalemine hääletustulemust muutnud, sest otsuse vastuvõtmise poolt hääletas enam kui pool seltsi olemasolevatest liikmetest ning peaaegu kõik kohalolnud liikmed, st 28 liiget 30-st.

3(5)

Vastus apellatsioonkaebusele 9.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.Maakohus leidis õigesti, et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme (HÜS ja TÜS). Maakohus on piisavalt põhjendanud materiaalõiguse kohaldamise valikut. 12.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kostja rikkus 12.02.5520 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 41 lg 1 kohaselt juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlus puudub, et selliselt hagejale kutset koosolekule saadetud ei ole ning seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 13.TÜS § 41 lg 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et päevakorrapunktide hulgas puudus üldkoosolekule vaidlustatud otsuse arutamisele andmine. Ringkonnakohus osutab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimuse üle, mida päevakorras ei olnud märgitud. Seega leidis maakohus õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus on tühine, sest TÜS § 42 järgi, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

14.Käesolevast asjast ei nähtu, et liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti oleksid vaidlustatud otsuse heaks kiitnud. Uue päevakorrapunkti lisamiseks ei ole võimalik tugineda ka TÜS 401 lg-le 5, mille järgi küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühistu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle 2/3 ühistu liikmetest, sest üldkoosolekul ei osalenud üle 2/3 liikmetest. Kostja väljendas, et ühistu liikmeid on 48, koosolekul osales 30 liiget, kellest veel lisaks 2 hääletasid vaidlustatud otsuse vastu.
15.Ringkonnakohus toob esile ka selle, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kui maakohus oleks kohaldanud MTÜS sätteid tulnuks hagi jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse p-s 11 esile toonud, et ka MTÜS alusel asja lahendades tulnuks hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest päevakorrapunkti

4(5)

puudumine üldkoosoleku kokkukutsumise teates, kuid mille suhtes koosolek otsuse siiski vastu võttis, tooks ka sel juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühisuse. Menetluskulude jaotus 16.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasu lepingulisele esindajale 680,40 eurot , millele lisandub esindaja osalemine kohtustungil. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja teenuse tunnitasu 126 eurot, millele lisandub käibemaks on kehtivat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Hageja lepingulise esindaja ajakulu teenuse osutamisel on järgmine 3,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine, istungiks ettevalmistamine 1 tund ja istungi aeg vastavalt koostatud protokollile 40 minutit. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud menetluskulude suuruseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 4,5 tundi, sh üks tund istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemise eest kokku. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista ka viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Jõustus Riigikohtu 25.05.2021 otsuses toodud muudatusega

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 220-5520 muutmata, täiendades ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta KELDRIMÄE 3 rahuldamata.

HOIUBOKSIDE

SELTSI

kassatsioonkaebus

3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI kanda.
4.Mõista välja KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSILT XX kasuks kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks 378 eurot.
5.Kohustada

KELDRIMÄE 3

HOIUBOKSIDE

SELTSI

tasuma väljamõistetud menetluskuludelt XX-le võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja