Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2020. a, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-10690
Tsiviilasi
K Pe avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Menetlusosaline
Avaldaja/võlgnik: K P (isikukood xxx; aadress xxx; e-post: xxx) Puudutatud isikud/võlausaldajad: I Osaühing X X (registrikood x; aadress: x; e-post: x) II X X OÜ (registrikood x; aadress x; e-post: x) III X X OÜ (registrikood x; aadress x; e-post: x)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada K Pe vastu esitatud nõuded, mille suhtes on esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus: Osaühingu X X nõue summas 12 575,28 eurot, x X OÜ nõue summas 4120,16 eurot ning X X OÜ nõue summas 10 094 eurot.
2.Kinnitada K Pe järgnev võlgade ümberkujundamiskava: Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi)
Kohustuse kogusumma
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama
3.Esimeste osamaksete tasumise kuupäev on 10. jaanuar 2021. Viimase osamakse tasumisel tuleb suurendada või vähendada osamakse summat selliselt, et kohustuste kogusumma oleks viimase osamaksega täidetud kogu ulatuses.
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus. K Pel on kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada kohtule hiljemalt 01. jaanuariks 2022.
5.Toimetada määrus isikutele/võlausaldajatele.
kätte
avaldajale/võlgnikule
ja
puudutatud
6.Avaldada teade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Määruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.K P esitas 24.07.2020 võlgade ümberkujundamise avalduse, milles soovib kujundada ümber võlausaldajate Osaühing X X (võlgnevus 12 575,28 eurot), x X OÜ (5002,65 eurot, täpsustatud võlgnevus 4120,16 eurot) ja X X OÜ (võlgnevus 10 094 eurot) nõuded. Avaldaja taotleb osade võlgade ümberkujundamist, kuna on X X AS-ga (võlgnevus 5300 eurot), X X AS-ga (1843,64 eurot) ja X Pank AS-ga (200 eurot) saavutanud kohtuvälise kokkuleppe võlgade ümberkujundamiseks. Kokku on avaldaja vastu nõudeid 34 133,02 euro ulatuses. Avalduse kohaselt sattus avaldaja makseraskustesse juba 2017. aastal kui läks kooselupartnerist lahku. Avaldaja asus koos ülalpeetavaga elama eraldi ning kulud kasvasid hüppeliselt. Avaldajal oli hüpoteeklaenuga soetatud X eluase. Avaldaja üüris maja välja, kuna maja ülalpidamiskulud olid suured, ning asus elama odavamale üüripinnale. Üürnik tekitas majas võlad ning avaldaja ei tulnud enam toime laenumaksetega. Maja müüdi võlgade katteks. Alates sellest hetkest hakkasid avaldajal tekkima makseraskused. Ümberkujundamiskavas soovis avaldaja kujundada nõuded ümber selliselt, et kõik nõude summad vähendatakse 47% ja selle täitmise tähtaega pikendatakse kaheksa aastani.
2.Osaühing X X nõustus avaldaja võlgade ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja täpsustas vähendatud (47% summast 7530 eurot) nõude summat, mis on 3990,90 eurot (kavas ekslikult märgitud 3909 eurot).
3.OK X OÜ ei nõustunud nõude ümberkujundamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses, mis kestab kuni seitse aastat, oleks võimalik võlausaldaja nõudeid täita suuremas ulatuses. x X OÜ täpsustas nõudesummat. Seisuga 27.10.2020 on võla suurus koos viivistega kokku 4120,16 eurot (põhivõlg 2993,79 eurot ja viivis 1126,37 eurot). Summale lisanduvad täitekulud.
4.X X OÜ sai K. Pe võlgade ümberkujundamise avalduse kätte 06.11.2020. Seisukohta avalduse osas kohtule ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, tutvunud võlgniku avaldusega, võlausaldajate seisukohtadega ja muude toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega, leiab, et võlgniku avaldus võlgade
ümberkujundamiseks tuleb rahuldada ja kohus kinnitab võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise kava.
6.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 alusel menetleb kohus võlgade ümberkujundamise avaldust hagita menetluses. Kohus lahendab alljärgnevalt võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramise (I) ja ümberkujundamiskava kinnitamise koos menetluslike küsimustega (II) ühes määruses. I
7.VÕVS § 23 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Tulenevalt VÕVS § 23 lg 4 otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
8.Kohus leiab, et võlausaldaja OK X OÜ nõue on võimalik kindlaks määrata. Kohus tutvus Kohtute Infosüsteemis (KIS) Pärnu Maakohtu 02.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-107834 tehtud maksekäsuga summa 4271,65 euro sissenõudmise kohta. Maksekäsust tulenevalt lisandub 3142,96 eurolt arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 03.05.2019. Võlausaldaja kinnituse kohaselt on seisuga 27.10.2020 võla suurus kokku 4120,16 eurot, mis koosneb võlgnevusest 2993,79 eurot ning viivisest 1126,37 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud nõue ei ole tagatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnitada OK X OÜ nõue summas 4120,16 eurot.
9.Osaühing X X nõuded kokku 12 575,28 eurot koosnevad järgnevatest nõuetest: 1) nõude 7530 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt xmenetlus. 2) nõude 115,88 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-20-127267. KIS andmete kohaselt Pärnu Maakohtu 15.09.2020 määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Osaühingu X X nõude K. P vastu 115,88 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 10.08.2020 määrusega kohus keeldus Osaühingu X X avaldust K. Pe vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks hagimenetlusse võtmast. Osaühing X X ei esitanud kohtu määratud tähtajaks oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei tasunud täiendavat riigilõivu. 3) nõude 917,55 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-20-124877. KIS andmete kohaselt Pärnu Maakohtu 14.07.2020 määrusega kohus tegi K. Pele ettepaneku tasuda Osaühingule X X 989,92 eurot. K. P esitas 10.09.2020 kogu nõude osas vastuväite. 4) nõude 1549,72 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-20-123689. KIS andmete kohaselt Pärnu Maakohtu 07.07.2020 määrusega kohus tegi K. Pele ettepaneku tasuda Osaühingule X X 1636,16 eurot. K. P esitas 10.09.2020 kogu nõude osas vastuväite. 5) nõude 792,38 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-20-119209. KIS andmete kohaselt Pärnu Maakohtu 05.06.2020 määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Osaühingu X X nõude K. Pe vastu 792,38 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 04.08.2020 määrusega kohus keeldus Osaühingu X X avaldust K. Pe vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks hagimenetlusse võtmast. Osaühing
X X ei esitanud kohtu määratud tähtajaks oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei tasunud täiendavat riigilõivu. 6) nõude 1669,75 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-20-117713. KIS andmete kohaselt Pärnu Maakohtu 05.06.2020 määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetlus ja andis Osaühing X X nõude K. Pe vastu 1669,75 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 10.08.2020 määrusega kohus keeldus Osaühingu X X avaldust K. Pe vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks hagimenetlusse võtmast. Osaühing X X ei esitanud kohtu määratud tähtajaks oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei tasunud täiendavat riigilõivu.
10.X X OÜ nõude 10 094 euro osas toimub võlanimekirjas märgitu kohaselt xmenetlus.
11.Osaühing X X ja X X OÜ ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku esitatud nõude andmetele. Kohus loeb vastavalt VÕVS § 23 lg 1 ls-le 2, et võlausaldajad on nõude suurusega nõustunud. Osaühingu X X maksekäsu avalduses esitatud nõude suuruse ja K. Pe võlanimekirjas märgitud nõude suuruse vahel on erinevus marginaalne. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab Osaühingu X X nõude suuruse summas 12 575,28 eurot (7530 + 115,88 + 917,55 + 1549,72 + 792,38 + 1669,75) ning X X OÜ nõude suuruses summas 10 094 eurot. II
12.VÕVS § 1 lg 1 kohaselt VÕVS eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. VÕVS § 24 lg-st 1 lähtuvalt saab ümberkujundamiskava kinnitada üldjuhul eeldusel, et kavaga on nõustunud võlausaldajad, kelle nõuded ümber kujundatakse. VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus siiski kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 24 lg 4 kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus toimub võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal.
13.Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
14.Võlgade ümberkujundamise menetluse põhimõtteks on, et isik peab ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ja võimalusel kinnitavad selle. Menetluse eeldus on, et võlgnikul on või vähemalt saab olema
mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Kohus saab muude eelduste esinemisel kinnitada ümberkujundamiskava võlausaldajate vastuväidetest hoolimata üksnes juhul, kui võlgniku esitatud kava on tegelikult täidetav.
15.Võlgade ümberkujundamisega ei nõustunud x X OÜ. Kohtul tuleb hinnata ümberkujundamiskava kinnitamise põhjendatust. Võlgniku esitatud ümberkujundamiskava kohaselt soovib ta ümber kujundada x X OÜ 4120,16 euro (kohus korrigeeris summat vastavalt võlausaldaja täpsustusele võlgnikule soodsamas suunas) suurust nõuet. Võlgnik soovib vähendada nõuet 47% ulatuses, tasudes x X OÜ-le kaheksa aasta jooksul igakuiste maksetega kokku ümardatult 2184 eurot.
16.Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole. Kõikide nõuete rahuldamise määr ümberkujundamismenetluses oleks 53%. Seega koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt. Võlgnik maksaks maksimaalselt kaheksa aasta jooksul võlausaldajatele kokku 14 198,37 eurot.
17.Võlgniku igakuise netotulu suuruseks on 1074,95 eurot (töötasu). Töötasu suurust kinnitab 16.09.2020 sõlmitud töölepingu lisa, mille kohaselt tööandja maksab töötajale alates 01.10.2020 töötasust 15% madalamat töötasu, mis on brutosummas 1275 eurot kuus ning sisaldab lisatasu võimalike öiste töötundide eest (dtl 181). Maksu- ja tolliameti andmetel oli K. Pe 2017. aasta tulud kokku 11 518,47 eurot, millest kinnipeetud tulumaks 1793,85 eurot (dtl 51-58), 2018. aasta tulud kokku 16 218,22 eurot, millest kinnipeetud tulumaks 2130,75 eurot (dtl 45-50) ning 2019. aasta tulud kokku 16 731,67 eurot, millest kinnipeetud tulumaksu 2344,83 eurot (dtl 38-44). Seega keskmine kuusissetulek 2017. aastal 810,39 eurot, 2018. aastal 1173,96 eurot ja 2019. aastal 1198,90 eurot. Avaldaja ja tema ülalpeetava vältimatud kulud on 880 eurot (eluasemekulud 580 eurot, kulutused toidule 200 eurot ja transpordikulu 100 eurot). Igakuine rahajääk on 194,95 eurot. Kaheksa aasta jooksul saaks võlgnik täita oma kohustusi 18 715,20 euro ulatuses (96 kuud x 194,95).
18.Võlgnikul puudub pankrotimenetluses müüdav vara. Võlgniku pankrotimenetluse ajal omandatud vara muutub pankrotivaraks (PankrS § 108 lg 2). Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet (PankrS § 108 lg 3). Sissenõuet ei saa pöörata riiklikule peretoetusele ja seadusel põhinevale elatisele (TMS § 131 lg 1 p-d 1 ja 7). Seega kuulub pankrotivarasse võlgniku töötasu pärast mahaarvamisi 296,28 euro ulatuses. Töötasust 1074,95 eurot on maha arvatud palga alammäärale vastav summa 584 eurot (TMS § 132 lg 1) ning 1/3 palga alammäärale vastav summa 194,67 eurot (TMS § 132 lg 2) (avaldajal on üks ülalpeetav). Pankrotimenetlus tuleb lõpule viia üldjuhul kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist. Seega laekuks pankrotivarasse kahe aasta jooksul 7110,72 eurot (24 kuud x 296,28).
19.Pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Arvestades pankrotivara prognoositavat suurust (7110,72 eurot), oleks halduril PankrS § 651 lg 1 ls 1 järgsest tasu alammäärast lähtuvalt õigus 1422,14 euro (20%) suurusele tasule. Lisaks on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (PankrS § 66 lg 1), mis võiksid prognoositavalt moodustada vähemalt 0,5% pankrotivara suurusest, s.o 35,55 eurot.
20.Eeltoodust johtuvalt tuleks võlgniku pankrotimenetluses arvestada PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksetega vähemalt 1457,69 euro ulatuses. Kohus ei arvesta siinjuures ajutise pankrotihalduri tasuga (PankrS § 23), mis on PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi samuti
pankrotimenetluse kuluks, sest PankrS § 15 lg 2 võimaldab kohtul füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse alusel pankroti välja kuulutada ka ajutist haldurit nimetamata. Samuti ei arvesta kohus pankrotihinnangu andmisel muude PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud võimalike väljamaksetega.
21.Võlausaldajate nõuded kuuluvad rahuldamisele võrdeliselt tema nõude suurusega (PankrS § 153 lg 6). Võlausaldajate nõudeid on kokku 34 133,02 eurot ning jaotis pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud mahaarvamisi on 5653,03 eurot (7110,72 -1457,69). Seega ümberkujundatavad nõuded kuuluksid rahuldamisele osaliselt. Pankrotimenetluses rahuldatud nõuete proportsioon oleks järgnev: Võlausaldaja
X X OÜ
X X OÜ
X X OÜ
X X AS
X X AS
AS X Pank Kokku
Nõue Jaotis (%) 12 575,28
10 094
4120,16
1843,64
34 133,02
22.Pankrotimenetluse korral tekiks võlgnikul üldjuhul kolme kuni seitsme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda (PankrS § 175 lg-d 1, 11 ja 51). Seega tuleb pankrotihinnangu andmisel lisaks eelnevale arvestada ka summadega, mida võlausaldajatel oleks võimalik võlgniku pankrotimenetluse korral saada kuni võlgniku eeldusliku võlgadest vabastamiseni. PankrS § 175 lg 1 järgi kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat. Seega tuleb hinnata, kui palju saaks võlausaldaja keskmiselt viie aasta pikkuse perioodi jooksul füüsilisest isikust võlgnikult lisaks, arvestades tema eelduslikku sissetulekut. Kohus lähtub siinjuures võlgniku esitatud tema igakuiste netotulude suurusest 1074,95 eurot. Kuigi võlgniku töötasu vähendati ajutiselt (kuni 31.03.2021), siis kohus arvestab sellega, et võlgnik töötab turismisektoris ning see on hetkel COVID-19 pandeemia ja reisipiirangute tõttu suure surve all. Kohtule teadaolevate asjaolude põhjal pole alust ettenähtava tuleviku osas prognoosida võlgniku tulude suurenemist ega ka vähenemist.
23.Võlgniku vältimatute kulude suuruseks võlgadest vabastamise menetluse kestel võiks võlgniku esitatud andmete põhjal lugeda 880 eurot. Sellest lähtuvalt oleks võlgniku igakuise vaba rahajäägi suuruseks 194,95 eurot (1074,95 – 880), mis võimaldaks 5-aastase perioodi jooksul täita kohustusi maksimaalselt 11 697 euro (60 kuud x 194,95) ulatuses. Jaotise proportsioone arvestades (PankrS § 153 lg 6) peaks võlgnikult kohustustest vabastamise menetluse kestel saadavast 11 697 eurost laekuma X X OÜ-le 4309,39 eurot, X X OÜ-le 3459,10 eurot, x X OÜ-le 1411,93 eurot, X X AS-le 1816,25 eurot, X X AS-le 631,79 eurot AS-le X Pank 68,54 eurot. Kogu võlausaldajate nõudest moodustaksid laekuvad summad nõudest 34%.
24.Eeltoodust johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et võlgniku kohustuste vabastamise menetluses saaks x X OÜ nõue kokkuvõttes eelduslikult rahuldatud väiksemas ulatuses (34%) kui võlgade ümberkujundamise kava järgi (53%).
25.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajasatud ümberkujundamiskavas. Vastuväite esitanud võlausaldaja osas kohus leiab, et esitatud kava kinnitamisel ei seata võlausaldajat oluliselt halvemasse olukorda, kui ta tõenäoliselt oleks
võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlausaldaja huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.
26.Kohus on seisukohal, et antud juhul on võimalik võlgniku esitatud ümberkujundamisavaldus rahuldada ja ümberkujundamiskava kinnitada, olenemata võlausaldaja vastuväitest (VÕVS § 24 lg 2).
27.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).
28.Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
Menetluskulud
29.VÕVS § 8 lg 1 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. VÕVS § 8 lg-s 2 sätestatud aluseid menetluskulude võlgniku kanda jätmiseks ei esine. Seega tuleb menetlusosaliste kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.