lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-5519/16

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5519/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. detsember 2020

Tsiviilasja number

2-20-5519

Tsiviilasi

A.A. i hagi B.B. hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

0 eurot

vastu mittevaralise kahju

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

1.Rahuldada A.A. i apellatsioonkaebus osaliselt.

esindajad

RESOLUTSIOON

2.Tühistada Tartu Maakohtu 4. septembri 2020. a otsus osaliselt menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, jätta menetluskulud maakohtus B.B. kanda

ning mõista B.B. lt A.A. i kasuks välja menetluskulu 1585 eurot (koos käibemakusga). Ringkonnakohs täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 hagi rahuldamise ulatuse osas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1047 lg 3Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus
VÕS § 134 lg 5Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada hagiavaldus.
4.2.Mõista B.B. lt (Kangro) A.A. i kasuks välja mittevaraline kahju summas 300 eurot.
4.3.Välja mõista B.B. lt A.A. i kasuks viivis põhinõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates B.B. vastu hagi esitamisest, s.o alates 13. aprillist 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.4.Jätta menetluskulud B.B. kanda.
4.5.Välja mõista B.B. lt A.A. i kasuks menetluskulu 1585 eurot (koos käibemaksuga).
4.6.Välja mõista B.B. lt A.A. i kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.7.Toimetada menetlusosalistele.

kohtuotsuse

koopia

kätte

5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.A. (hageja) esitas 14. aprillil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu mittevaralise kahju kohtu äranägemisel hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook lehel hageja mainet kahjustava kommentaari. Arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, pidas hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kommentaar oli suunatud kohatu tegevuse vastu lasteaias, mitte hageja vastu isiklikult.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 4. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju 300 eurot ning sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 13. aprillil 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohus jättis menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1109 eurot 50 senti (koos käibemaksuga) ning sellelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja oma kommentaariga andnud väärtushinnangu hageja tegevusele lasteaedades. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hageja tegevust üldsuse ees halvustada. Kostja väljendus on halvustav ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav. Kostja kommentaar on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Antud juhul ei ole rikkumine õigustatud. Kostja ei ole tõendanud süüd välistavaid asjaolusid. Asjaolu, et nüüdseks on kommentaar kustutatud, ei tee kommentaari kirjutamist ja selle kättesaadavaks tegemist üldsusele olematuks. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Maakohtu hinnangul on hageja pakutud 5000 eurot kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Vaidlusaluste ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100–2000 eurot. Antud juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd hagi on rahuldatud ligikaudselt 70% ulatuses, tuleb TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja 14. augusti 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 325 eurot ning õigusabikulud 2250, kokku 2575 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Hageja esindaja ajakulu on kohati ülepaisutatud. Hageja dokumendid sisaldasid korduseid eelmistest dokumentidest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud mitu sama sisuga hagiavaldust, seega kasutas ilmselt esindaja ühte ja sama hagiavalduse põhja, mida muutis vastavalt asjaoludele. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud õigusabikulu on 7 tundi, s.o rahaliselt 1260 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks eelnevale tuleb hagejale hüvitada riigilõiv 325 eurot. Seega

on hageja põhjendatud kulud 1585 eurot, millest 70%, s.o 1109 eurot 50 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2575 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud märkima otsuse resolutsiooni, et rahuldas hagi täielikult. Kohtuotsuse põhjendustes ei ole põhjendatud, miks kohus rahuldab hagi vaid osaliselt. Hageja ei nõudnud konkreetse summa tasumist, vaid palus kohtul mõista tema kasuks välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kuivõrd hagi rahuldati täielikult, tuleb menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 100% ulatuses kostja kanda. Hageja menetlusdokumendid ei sisalda kordusi. Kohtul pole alust lähtuda kohtusüsteemis sisalduvatest andmetest hageja teiste menetluste kohta. Hageja ei eita, et sarnaseid hagiavaldusi on kohtusse esitatud, kuid iga selline hagiavaldus sisaldab täiesti erinevaid tõendeid, faktilisi asjaolusid ja nende põhjendusi ning iga üksik hagiavaldus koosneb enam kui kümnest leheküljest. Kuna mõned hagiavaldused ongi eelmistele õiguslike põhjenduste poolest (mitte aga faktiliste asjaolude poolest) sarnanenud, kajastaski hageja menetluskulusid üksnes selles ulatuses, nagu nad antud asjas põhjendatud on. Hagiavalduse koostamine ei koosne ainult kirjutamistööst, vaid sellele eelneb erinevatele faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu ning menetlusliku perspektiivi andmine. Hüvitada tuleb ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud tasu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hagi on rahuldatud osaliselt. Hageja nõuded tuginesidki suures osas asjaoludele, mis ei leidnud tõendamist. Tõendamist leidis üksnes see, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu, kuid erinevalt hageja poolt väidetust, ei põhjustanud see kohtu seisukohast hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi, mis oleks hageja maine täielikult hävitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1585 eurot (koos käibemaksuga), s.o riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 1260 eurot (koos käibemaksuga) (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohs täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 hagi rahuldamise ulatuse osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd pooled ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise osas, on maakohtu otsus selles osas jõustunud.
8.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rahuldas hagi täielikult, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni. Hageja saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui vaidlusalune kommentaar on tema au ja väärikust teotav ja hageja hingeline valu seda õigustab. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludel õiguspäraseks. Hageja ega kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, et mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud. Kostja vastuses apellatsioonkaebusele viidatud asjaolud, s.o kas hageja võimalused sissetuleku teenimiseks on kostja tegevuse tõttu vähenenud või mitte, kas kostja tegevus on tekitanud hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi, kas hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet jne, mõjutavad just hageja kasuks väljamõistetava kahju suurust. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja palus mõista hüvitist kohtu äranägemisel, mida kohus ka tegi. Kohus ei saanud mõista hüvitist juhul, kui poleks täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
9.Kuivõrd hagi on rahuldatud täielikult, tuleb menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud otsuses märgitud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2250 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulisel esindajal kuulus hageja esindamisele maakohtus kokku 12,5 tundi. Maakohus luges põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks 7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub, et antud vaidluse keerukust ja mahtu arvestades on nimetatud ajakulu põhjendatud ja mõistlik. Hageja esindaja on esitanud maakohtu menetluses 4 dokumenti, s.o hagiavaldus, kaks vastust kostja vastustele ja menetluskulude nimekiri. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagiavalduse ettevalmistamisel, tuleb hagejal analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid. Seega isegi kui hageja esitas mitu sarnast hagiavaldust erinevate kostjate vastu, ei ole need hagid ilmselt absoluutselt identsed. Kuivõrd tegemist on aga sarnaste hagiavaldustega ning nõuete õiguslik põhjendus on sama, siis saab see

kohtu hinnangul olla põhjendatuks peetava ajakulu vähendamise aluseks. Maakohtu otsusest ei tulene, et maakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu täielikult arvestamata, vaid maakohus ei nõustu nimekirjas taotletud ajakulu suurustega. Maakohus luges kogu menetlust silmas pidades lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi piisavaks ning ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist ei olnud tavapärasest suurema ja mahukama vaidlusega, hageja esindaja oli algusest peale kursis vaidluse asjaoludega, kostja vastused on olnud üsna lakoonilised (ei ületanud lehekülge) ega sisaldanud tõendeid, mida oleks hageja esindaja pidanud hindama. Kostja vastustele seisukohtade koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Seetõttu määras maakohus õigesti hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suurusena 1260 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust maakohtu menetluses, tuleb hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused mõista kostjalt kogu ulatuses välja, s.o 1585 eurot (koos käibemaksuga), s.o riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 1260 eurot (koos käibemaksuga).

11.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse nii menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, kui ka menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Seega jätab ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja