lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-15159/10

Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-15159/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrus (EMÜ) nr 295/91Määrus 861/2007Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007 , millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusC-549/07C-12/11C-315/15C-501/17C-159/18

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. novembril 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-19-15159

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

J B hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu hüvitise nõudes Hageja: J B (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja: TW Compensair Ltd, menetlusposti aadress: xxx) Kostja: Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines, asukoht ul. Stycznia 43, 02-146 Warsaw, Poola Vabariik) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma (e-post: [email protected]) kirjalikus menetluses

Resolutsioon Jätta J B hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus

1.Jätta hagimenetluse kulud J Bi kanda.
2.Mõista J Bilt välja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Hageja esitas kohtule hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Hagi põhjenduste kohaselt oli 19.08.2018 lennureis LO8168 Münchenist, Franz Josef Starussi lennujaamast Tallinna Lennart Meri lennujaama tühistatud ilma selgitusteta. Hagejale teadaolevalt ei olnud olulisi häireid, mida võiks pidada erakorralisteks asjaoludeks. Hageja palub välja mõista kahju hüvitis summas 250 eurot, lepingulise esindaja tasu 400 eurot, postikulud 6,50 eurot ja riigilõiv. Kostja vastuväited

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata, kuna lennu tühistamise tingis „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist. Kostja toob esile, et lend nr LO8168 tühistati samal päeval seoses sellega, et tekkis lennujuhtimissüsteemi seisak, mistõttu peatati lennuohutuse tagamiseks lennud Tallinna FIR-s. Seisaku põhjuseks oli see, et lennujaama radar oli maas. Seisaku kohta väljastati ametlik NOTAM (ing. Notice To AirMen,

eesti keeles: aeronavigatsiooniteade) Hagejat on teavitatud nõuetekohaselt reisi tühistamise põhjusest juba 04.10.2018. Kohtuotsuse põhjendused

3.Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrusega. Tulenevalt nimetatud määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtmenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004).
4.Kuna poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas hageja on õigustatud saama määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist tühistatud lennu eest, siis kontrollib kohus lennu LO8168 tühistamise asjaolusid ning kas käesoleval juhul esineb artikli 5 lõike 3 kohane erakorraline asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta lennu tühistamisel hagejale hüvitist.
5.Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Siinjuures ei tuleks lähtuda üksnes määruse nr 261/2004 sätestatust vaid määruse eesmärgist. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 p 14, 15). Määruse eesmärk ei ole aga välja tuua täpsustatud nimekirja erakorralistest asjaoludest, mis määruse koostajate hinnangul viiksid lennuettevõtjate ja reisijate kohtuvaidlusteni.
6.Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega, Lennuliiklusteeninduse AS-i ametliku teavitusega takistuse kohta, NOTAMi ja Lennuliiklusteeninduse AS-i kinnituskirjaga on tõendatud, et 19.08.2018 15:15 UTC tekkis lennujuhtimissüsteemi seisak, mistõttu peatati lennuohutuse tagamiseks lennud Tallinna FIR-s ning piirangud lõpetati täielikult 21:00 UTC. Lennujuhtimissüsteemi rike oli tingitud äikeselöögist.
7.Lisaks määruses esile toodule on Euroopa Kohus lugenud erakorraliseks asjaoluks lennuki kokkupõrget linnuga (4.05.2017 otsus, x jt vs Travel Service a.s., C-315/15), õhuruumi osalist sulgemist Islandil asuva vulkaani Eyjafjallajökull purske tõttu (31.01.2013, x vs Ryanair Ltd, C-12/11), õhusõiduki tehnilist probleemi kui see tuleneb sündmustest, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (22.12.2008, x vs Alitalia – Linee Aeree Italiane SpA, C-549/07), kütust lennujaama lennurajal, mis põhjustas raja sulgemise ja kõnealune kütus ei pärinenud lendu teostanud vedaja lennukist (26.06.2019, x vs Ryanair Ltd, C-159/18) ja lennuki rehvi kahjustumist lennurajal olnud võõrkeha tõttu (04.04.2019, Germanwings GmbH vs x,

C-501/17). Tulenevalt eelnevast tuleb kvalifitseerida erakorralisteks asjaoludeks sündmust, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.

8.Lennujuhtimissüsteemi seisak ei ole selline asjaolu, mida saab pidada olemuselt ja päritolult lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks. Lennujuhtimissüsteemi haldab kolmas isik ja lennujuhtimissüsteemi kontroll ei kuulu lennuettevõtja pädevusse, mistõttu tuleb radari mittetöötamist lugeda erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Lennuettevõtja on vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike1 punktile c ja artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul otsustas Eestis lennuohutuse eest vastustav pädev isik (AS Lennuliiklusteenindus) peatada lennuohutuse tagamiseks lennud Tallinna lennujaamas. Piirangud kehtisid kuni kellani 21. Tulenevalt sellest ei olnud kostjal võimalust võtta vastu võimalikke vajalikke meetmeid, selleks, et vältida erakorralist asjaolu, kuna kostja peab alluma lennujaama pädevate teenistuste otsustele.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lennujuhtimissüsteemi seisak on erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kostja oleks võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Menetluskulude jaotus
10.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artikkel 16 sätestab, et menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artiklist 16 ja TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
11.Riigikohus on kohtulahendis 3-2-1-4-15 p-s 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
12.Kostja on esile toonud, et tema menetluskulud on 840 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis seisnevad hageja avaldusega tutvumisega (1,5 tundi) ja vastuse koostamisega (5,5 tundi), kokku 7 tundi, tunnihind 120 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on ebamõistlikud ja nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Hageja on esitanud oma nõude vormil, mis ei sisalda olulisi

õiguslikke argumente samuti ei ole esitatud tõendite hulk suur. Antud asjas ei toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades, et tegemist on tavapärase lennureisi tühistamisest tuleneva hüvitise nõudega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, ei näe kohus põhjust hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulu haginõudest suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista on 250 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja