Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
25.11.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-7946
Tsiviilasi
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 17.05.2019 otsusele täiteasjas nr 022/2019/1199
Menetlusosalised
Avaldaja Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 24.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, v.a osas, mis on tehtud sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 teine ja neljas lause; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
2-19-7946 nr 2-17-19489, millega avaldajat kohustati 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest andma sissenõudjale või saatma talle e-posti teel 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014 ja 06.11.2014 üldkoosolekute protokollide ärakirjad koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisad.
2(7)
2-19-7946 Kohtutäitur lähtub täitemenetluse läbiviimisel täitedokumendi resolutsioonist ega saa formaliseerituse põhimõttest tulenevalt anda hinnangut avaldaja väitele, et 14.06.2012, 17.07.2014 ja 06.11.2014 üldkoosolekute protokolle ei saa esitada, kuna nendel kuupäevadel üldkoosolekuid ei toimunud ja protokolle ei eksisteeri. See kujutab endast materiaalõiguslikku vaidlust, mida kohtutäitur ei saa lahendada. Kohtutäitur saab üksnes kontrollida, kas avaldaja on sissenõudjale esitanud täitedokumendi resolutsioonis märgitud dokumendid. Kuna kohtutäiturile ei ole teada, et avaldaja oleks täitedokumendist tuleneva kohustuse täielikult täitnud, puudub täitemenetluse lõpetamiseks ning 08.04.2019 sunniraha määramise otsuse ja 17.04.2019 sunniraha määramise hoiatuse tühistamiseks alus. Täitemenetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuna sunniraha määramise otsuse vaidlustamise tõttu ei saa hetkel sunniraha määrata (TMS § 261 lg 9).
2-19-7946 Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile dokumenti, millest nähtuks, et täitedokument on täidetud. Põhjendamatu ja tõendamata on avaldaja väide, et tal ei ole võimalik täitedokumenti täita. Avaldaja soovib sellega algatada uuesti vaidluse asjaolude üle, mis olid tsiviilasja nr 2-17-19489 aluseks. Seadus ei näe ette, et kaebuse läbivaatamisel osalemata jätmine tähendaks kaebusega nõustumist.
4(7)
2-19-7946
2-19-7946 täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on seevastu täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 02.06.2008 määrus nr 3-2-1-42-08, p 16). Kuna praegusel juhul puudutab vaidlus täitedokumendist tulenevat nõuet, mitte kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel, on maakohus õigesti leidnud, et kohane õiguskaitsevahend on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Õige on ka maakohtu märkus, et avaldaja viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene teisiti. Kohtutäituri pädevuses ei ole lahendada vaidlust selle üle, kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine võib olla võimatu, sest tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle. Antud juhul tähendab see seda, et kohtutäitur ei saanud hinnata, kas täitedokumendi resolutsioonis märgitud kuupäevadel üldkoosolekud tegelikkuses toimusid ja kas üldkoosolekute protokollid on olemas. Vastasel juhul muutunuks kohtutäitur kohtu kõrval täiendavaks õigustmõistvaks organiks. Kohtutäitur on aga täitevorgan ning saab täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kontrollida üksnes menetluse alustamiseks ja läbiviimiseks vajalike vormiliste aluste olemasolu. Need on praegusel juhul täidetud, sest täitedokument sisaldub TMS § 2 lg 1 loetelus, on välja antud pädeva organi poolt ning on jõustunud. Ringkonnakohus lisab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates hindab kohus kohtutäituri tegevuse õiguspärasust ehk seda, kas kohtutäitur on eksinud täitemenetlust reguleerivate normide vastu. Kuna antud juhul ei saanud kohtutäitur võtta seisukohta selle osas, kas avaldajal on võimalik täitedokumenti täita ning sel põhjusel täitemenetlust lõpetada ega sunniraha määramise hoiatust ja otsust tühistada, on kohtutäitur jätnud talle esitatud kaebuse põhjendatult rahuldamata ega ole täitemenetlust reguleerivate normide vastu eksinud. Seetõttu ei ole ka kohtul alust vaidlustatud kohtutäituri otsuseid tühistada ega kohustada kohtutäiturit talle esitatud kaebust uuesti läbi vaatama.
2-19-7946 saab teatud juhtudel tugineda ka sellisele alusele, mis tekkis juba kohtumenetluse käigus (vt Riigikohtu 24.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776, p 13; 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Seetõttu on võimalik ka tõlgendus, et TMS § 221 lg 2 ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis sellisele väitele tuginemist, mis esitati kohtumenetluses ja mille õigsuse korral tulnuks teha teistsugune kohtulahend, kuid mille kohtud on jätnud põhjendamatult hindamata. Eriti on see põhjendatud juhul, mil toimub täitemenetlus toimingu tegemiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.