lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-7631/35

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-7631/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1575
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HÜS § 1 lg 1Hooneühistu mõisteHÜS § 12Liikmesuse võõrandamise kohustusMTÜS § 16TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsÜS § 38Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-7631/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aiandusselts Sever80123751(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.novembril 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7631

Tsiviilasi

A. P. ja A. Ž.i hagi Aiandusselts Sever vastu Aiandusselts Sever juhatuse 28.03.2020 koosoleku otsuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot (kumbagi hagi hind 3500 eurot)

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja A. Ž. (isikukood xxx) Hageja A. P. (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja L. N. Kostja Aiandusselts Sever (registrikood 80123751) Kostja lepinguline esindaja V. B.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagid.
2.Tuvastada Aiandusselts Sever juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisus A. Ž.i ja A. P. hageja liikmete hulgast väljaarvamist puudutavas osas.
3.Määrata menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt Aiandusselts Sever hageja A. Ž.i kasuks välja menetluskulude hüvitis 750 eurot.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Mõista kostjalt Aiandusselts Sever hageja A. P. kasuks välja menetluskulude hüvitis 800 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.A. P. ja A. Ž. esitasid 26.05.2020 hagid Aiandusselts Severi (kostja) vastu, nõudes kostja juhatuse 28.03.2020 otsuse kehtetuks tunnistamist hagejate väljaarvamist puudutavas osas. Hagejad arvati nimetatud otsusega kostja liikmete hulgast välja, kuna nad ei olnud tähtaegselt tasunud kostja 30.11.2019 üldkoosoleku poolt otsustatud makseid kinnisasja omandamiseks. A. P. ei osalenud 30.11.2019 üldkoosolekul ega olnud teadlik maksekohtuse panemisest temale. A. Ž. hilines makse tegemisega põhjusel, et oli hõivatud oma haigestunud ema ja poja eest hoolitsemisega. Mõlemad hagejad olid vaidlusaluse rahalise kohustuse täitnud ajaks, mil juhatus otsustas nende väljaarvamise. A. P. kasutuses on kostja omandis oleva kinnisasja osaks olev hoonestatud krunt nr 410, A. Ž.i kasutuses aga sama kinnisasja osaks olev hoonestatud krunt nr 362. Kostja otsustas hagejate kruntide edasimüümise juba enne 30.11.2019 koosolekul määratud tasumise tähtpäeva (17.01.2020) saabumist. Enne väljaarvamist olid mõlemad hagejad teatanud kostjale soovist vaidlusaluste maksete tegemiseks.
2.A. Ž.i hagi menetleti algselt tsiviilasja nr 2-20-7632 raames. Selles tsiviilasjas 28.08.2020 tehtud määrusega liideti hagid ühte menetlusse.
3.Kostja vaidles hagidele vastu. Kostja väitel osales hageja P. 17.11.2019 koosolekul, kus otsustati 30.11.2019 koosoleku kokkukutsumine. Jättes täitmata 30.11.2019 koosolekul otsustatud maksekohustuse, rikkus hageja P. kostja põhikirja p 3.3, mille kohaselt liige peab täitma juhtorgani seaduspäraseid otsuseid ja seetõttu oli MTÜS § 16 järgi põhjendatud tema väljaarvamine. Samal põhjusel oli põhjendatud ka hageja Ž.i väljaarvamine.
4.Kohus selgitas menetlusosalistele 28.08.2020 ja 23.09.2020 määrustes menetluse seisu ja tõendamiskoormist ning võimalust, et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuseaduse (HÜS) sätteid.
5.15.10.2020 määrusega määras kohus kindlaks menetlustähtajad ning teatas asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Kõik pooled olid eelnevalt andnud nõusoleku asja lahendamiseks kohtuistungit pidamata.

Otsuse põhjendused

6.Kohus leiab, et hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
7.Hagide esemeks vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamine. Samas järeldub kohtule esitatust vaidlusaluste otsuste tühisus. Kohtupraktika kohaselt tuleb sellises olukorras võtta esmalt seisukoht tühisuse esinemise suhtes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-16-19017, p 17).
8.Kostjale kuulub kinnisasi, mis on jaotatud paljudeks väikesteks hoonestatud maatükkideks. Maatükid on antud kostja liikmete kasutusse liikmesuse alusel. Nii on see ka kostjate kasutuses olnud maatükkide osas (dtl 91). Sellistel asjaoludel tuleb kostja suhtes kohaldada hooneühistuseaduse (HÜS) sätteid tulenevalt selle seaduse §-st 20 lg
1.HÜS on eelkõige mõeldud reguleerima juriidilisi isikuid, kellele kuuluv hoone on liikmete ühiskasutuses. Samas vastab kostja faktiliselt HÜS § 1 lg 1 ja § 20 lg 1 nõuetele nende sätete grammatilisest tõlgendusest lähtudes – kostja toetab ja soodustab oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja ning selle osaks olevate hoonete omamisel ja valitsemisel, kostja võimaldab tema kinnisasjale rajatud ehitiste kasutust oma liikmete poolt liikmesuse alusel. Erinevalt kostjast on kohus arvamusel, et HÜS kohaldumise seisukohalt ei ole määrav see, kas liikmesuse alusel kasutusse antud hooneid on üks või enam (dtl 128). Määravaks on hoonestatud kinnisasja osa oma liikme kasutusse andmine liikmesuse alusel. HÜS ei kohalduks juhul, kui kostja liikmed kasutaksid kostjale kuuluva kinnisasja osasid lepingu alusel. Seadusandja on pidanud HÜS §-s 20 sisalduvate rakendusnormidega vajalikuks reguleerida varem asutatud, kuid HÜS tunnustele vastavaid isikuid selle seaduse alusel sõltumata nende ümberregistreerimisest. HÜS kohaldamine ei sõltu seega isiku põhikirja vastavusse viimisest HÜS-ga ehk juriidilise isiku nõustumisest selle seaduse kohaldumisega.
9.HÜS reguleerib liikmete väljaarvamist põhimõtteliselt erinevalt mittetulundusühingute suhtes kehtivast korrast. HÜS § 12 järgi toimub liikmesuse kaotamine üldkoosoleku otsuse alusel, mille järgselt liikmesus loovutatakse notariaalse tehingu või kohtuotsuse alusel. Kuna hooneühistu liikmesusega kaasnevad kinniasja omaniku õigustele lähedased õigused, on seadusandja pidanud isikute õiguste ja tsiviilkäibe kindluse tagamiseks vajalikuks kehtestada sellise liikme õiguste kaotuse kohta mittetulundusühingu liikmesusega võrreldes teistsuguse korra. Kohus leiab, et HÜS kohaldamise vajalikkus on eriti õigustatud just nimelt liikmesust puudutavates küsimustes. Kuna vaidlustatud otsustes on hagejate väljaarvamise otsustanud kostja juhatus, mitte üldkoosolek, on otsused vastuolus HÜS § 12 lg-ga 1, olles võetud vastu selleks õiguslikku pädevust mitte omava organi poolt. Otsuste vastuvõtmisel on seega oluliselt rikutud selleks seadusega ettenähtud korda, mistõttu on otsused tühised vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-le 2.
10.Kui kohus on eespool esitatud õiguslikes põhjendustes eksinud ja HÜS kostja suhtes tegelikkuses ei kohaldu, on hagejate nõuded otsuste kehtetuks tunnistamiseks siiski põhjendatud ja tuleks rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
11.Kostja on lähtunud vaidlusaluse otsuse tegemisel mittetulundusühingute seadusest (MTÜS). Selle seaduse § 16 lg 1 kohaselt võib liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja juhatuse 28.03.2020 otsustes (dtl 11) põhjendati hagejate väljaarvamist sellega, et nad ei täitnud 30.11.2019 üldkoosoleku otsust ja rikkusid sellega põhikirja p 2.9 ja 3.3. Kostja põhikirja p 2.9 kohaselt võidakse liige välja arvata muuhulgas juhul kui ta korduvalt rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral. Teised selles punktis ettenähtud väljaarvamise alused ei saanud käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades olla väljaarvamise alustena asjakohased. Põhikirja p 3.3 kohaselt on liige kohustatud täitma juhtorganite otsuseid ja tasuma õigeaegselt makseid juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal (dtl 14).
12.Kostja ei ole lükanud ümber hageja P. väidet, et temale ei olnud 30.11.2019 koosolekul määratud tasumiskohustus teada, kuna nimetatud hageja koosolekul ei osalenud. Seejuures ei oma tähendust kostja põhjendus, et P. oli teadlik 30.11.2019 koosoleku toimumisest varasemal koosolekul osalemise kaudu. Kuna hageja väljaarvamise aluseks oli just 30.11.2019 koosolekul kindlaks määratud maksekohustuse rikkumine, siis pidi kostja tõendama, et hageja oli selle kohustuse panemisest teadlik. Vastavaid tõendeid kostja esitanud pole. Hageja P.le ei saanud õiguspäraselt heita ette kohustuse rikkumist, millest hageja teadlik polnud. Seega puudus tema väljaarvamiseks õiguslik alus ja väljaarvamise otsus on vastavalt kehtetu.
13.Hageja Ž. oli küll 30.11.2019 koosoleku poolt otsustatud maksekohustusest teadlik, kuid on põhjendanud tasumise hilinemist raskete perekondlike asjaoludega. Hageja väitel unustas ta tähtpäeva raskelt haigestunud ema ja poja hooldamise tõttu, millega oli pikalt hõivatud (dtl 19). Kostja ei ole nendele faktiväidetele vastu vaielnud ning viidatud asjaolud tuleb TsMS § 231 lg 4 järgi lugeda omaks võetuks.
14.Kohtupraktikat arvestades tuleb liikme väljaarvamise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida otsuse põhjenduste õigsust ja proportsionaalsust (Riigikohtu 17.01.2018 otsus tsiviilasjas 2-16-9905, p 14). Liikme väljaarvamine on raskeim meede, mida mittetulundusühing oma liikme kohustuste rikkumise vastu sanktsioonina kohaldada saab. Järelikult peab ka liikmele etteheidetav rikkumine olema raske. Sama järeldub ka kostja põhikirja p-st 2.9, mille kohaselt rikkumine peab olema korduv või kahjustama oluliselt ühingu tegevust. Käesoleval juhul on hagejatele heidetud ette ühekordset (mitte korduvat) rikkumist ning pole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada ühingu tegevuse olulist kahjustamist hagejate poolt.
15.Esineb ka asjaolusid, millest järeldub hea usu põhimõtte rikkumine (võlaõigusseaduse § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse [TsÜS] § 32) kostja poolt. Kostja juhatus alustas ettevalmistusi liikmete väljaarvamiseks ja nende kasutuses olevate maatükkide andmiseks teiste isikute kasutusse juba 17.01.2020 ehk enne 30.11.2019 üldkoosolekul määratud maksetähtaja lõppu (dtl 5). Hageja Ž.i 18.02.2020 kirjast järelduvalt oli selleks ajaks juba kostja otsustanud anda hageja kasutuses olnud maatüki kolmandale isikule (dtl 26). Kostja 11.03.2020 kirjast nähtuvalt oli kostja saanud nimetatud maatükiga seoses A. K. nimeliselt isikult makse juba 17.01.2020. Kirjast nähtub ka, et makse tehti kostja juhatusega sõlmitud kokkuleppe alusel (dtl 27). Kokkulepe pidi järelikult olema sõlmitud veelgi varem enne vaidlusaluse maksetähtpäeva saaabumist.

Mõlemad hagejad on teatanud kostjale soovist tasuda vaidlusalune raha ära pikalt enne seda, kui kostja nad 28.03.2020 oma liikmete hulgast välja arvas (Ž. 18.02.2020, dtl 26; P. 21.02.2020, dtl 7). Kostja juhatuse 28.03.2020 koosoleku protokolli p-st 1 nähtuvalt olid maksed hagejate väljaarvamise otsustamise ajaks juba ka tehtud.

16.Punktides 11-15 tuvastatud asjaolud tooksid seega kaasa vaidlusaluste otsuste kehtetuse vastavalt TsÜS § 38 lg-le 1 juhul, kui HÜS kostja suhtes ei kohaldu. Nagu eespool selgitatud, tuleb kohtu arvates käesoleval juhul kohaldada HÜS sätteid.
17.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1).

kostja

kanda

18.Kumbki hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Hageja Ž. on kulutanud lepingulise esindajale 450 eurot (dtl 136) ja hageja P. 500 eurot (dtl 137). Esindaja toimingute loetelust ning kulu suurusest järelduvalt on hagejate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Kostja kulud lepingulisele esindajale on täpselt sama suured kui hagejate omad kokku (dtl 139). Kohtu hinnangul pole hagejate esindamiseks vajaliku töö maht käesolevas asjas olnud väiksem kostja esindamiseks vajalikust tööst, mis samuti toetab kohtu järeldus hagejate menetluskulude põhjendatuse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja