Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: XX (sündinud XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus osas, millega kohus pikendas XX suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani ja lubas kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 11.10.2020 kell 17:14 kuni 19.11.2020. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse rakendamise pikendamiseks rahuldamata, samuti täpsustada XX suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse lõpu kellaaega. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Rakendada XX suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 11.10.2020 kell 17:14.
2.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2.3.Esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 15.10.2020 kell 17:14 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
2.4.Jätta rahuldamata Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani.
2.5.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Taotluse lahendamise ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Psühhiaatriakliinik esitas 12.10.2020 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) paigutamiseks esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamise pikendamiseks 40 päevani.
2.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik pühhiaatriakliinikus alates 11.10.2020, mil kell 17:14 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 alusel. Puudutatud isik on oma psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades tema tervislikku seisundit ei ole alust prognoosida paranemist nelja ööpäeva vältel. Seetõttu tuleb esialgset õiguskaitset pikendada neljakümne päevani ja lubada kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi.
3.Psühhiaatrite arvamuses on märgitud, et puudutatud isik viibib psühhiaatrilisel haiglaravil esimest korda elus. Tema vaimne seisund on teadaolevalt halvenenud umbes aasta jooksul, kui esialgu andis ta oma emale vihjamisi teada, et peab ennast jumalaks. Viimastel kuudel on erinevate suurus- ja lembeluulumõtete aktuaalsus süvenenud. Igapäevaelus näeb numbrite- ja tähekombinatsioonidel tähenduslikkust, mis tõestavad tema jumalikkust, plaanide õigsust ja paarisuhet kuulsa laulja TS-ga. Tema sotsiaalmeedia on täis segase sisuga krüpteeritud postitusi, mille abil väidab TS-ga suhtlevat. Psühhiaatriakliinikusse tõi teda sõber, sest ta oli ähvardanud end luululistel ajenditel ära tappa. Nimelt olevalt ta saatnud TS produtsendile kirja, mille kohaselt juhul, kui ta juba samal õhtul naist näha ei saa, siis ta sooritab enesetapu. Emalt ja sõbralt saadud andmete kohaselt on puudutatud isik lõpetanud söömise või oluliselt piiranud söödavaid koguseid, sest peab ennast Jumalaks,
mistõttu ta ei pea sööma. Valvetoas ta eitas luulumõtteid, põhjendas kõike eksitusena. Osakonnas tema seisund muutunud ei ole, esinevad tähendus- ja suurusluulumõtted ning lembeluul. Puudutatud isiku sõnul on tema elus viimase kahe aasta jooksul toimunud transformatsioon, ta tegeleb paljude projektidega, sealjuures tahab rajada maailma parima haigla, kus ravitakse koroonaviiruse patsiente. Ta tahab kliimamuutuse takistamiseks korraldada suurürituse, mille raames on palju muusikat, etteasteid, värve, kuid ka saladuslik teaduslik komponent. Praeguseks on ta seisukohal, et on suutnud kõiki maailma suurjõude veenda enda jumalikkuses. Oma seisukohti põhjendab ta raskesti jälgitava mõttekäiguga, mis hõlmab endas numeroloogiat ja heebrea keelt. Haiguskriitika puudub täielikult. Tal esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F29) näol, mis vajab täpsustamist ja ravi kinnise režiimiga raviasutuses. Isiku võime ümbritsevat mõista ning oma tegevust juhtida on olulisel määral piiratud ja mõjutatud temal esinevatest ägedatest psühhootilistest sümptomitest. Ta vajab rahustava toimega ja psühhoosi vastast ravi kontrollitud ravikeskkonnas, milleta jäädes püsib ta ohtlikuna eeskätt iseendale. Oma psüühilisest seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Tema seisundit ja häire iseloomu arvesse võttes ei ole tõenäoline seisundi paranemine nelja päevase ravi järgselt, mistõttu taotleb avaldaja kohtult luba tema ravi jätkamiseks, sh rahustavate ja psühhoosivastaste ravimite manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
4.Ärakuulamisel avaldas raviarst CR, et puudutatud isikul on suurusehullustus, mis väljendub maailma suurima koroonahaigla loomises ja lembeluul TS suhtes. Ta leiab tähendusi ja seoseid enda, TS ja jumala vahel erinevates numbrites ja tähekombinatsioonides. Kuna ta arvab, et ta on Jumal või jumalikku päritolu, siis ta ei söö enam. ADHD diagnoosi isikul ei ole. Vastavaid ravimeid kasutab ta ilmselt stimuleerival eesmärgil.
5.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, mis toimus soome keeles, et sellises haiglas on ta esmakordselt. Ta sai vestlusest sõbraga valesti aru ja sattus selle tõttu haiglasse. Arst on tal Soomes ja Hispaanias ning ta võtab ADHD ravimeid. Ta töötab ettevõtjana start-up firmas. Tahab tööd teha. Haiglasse jääma ei ole nõus, sest tal ei ole midagi viga. Ta peab sealt välja saama, sest tal on Helsingis sellel nädalal silmaoperatsioon. Silmadesse on väikesed kasvajad tekkinud. TS-st keeldub rääkimast, sest see on salajane lugu, mis ei oleks tohtinud teisteni jõuda. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset neli päeva ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 11.10.2020 kell 17:14. Samuti pikendas maakohus esialgset õiguskaitset kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päevani, s.o kuni 19.11.2020. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral mõjutatud ägedatest psühhootilistest sümptomitest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige iseendale. Ta on selgelt segaduses ja ei saa korraldada enda elu selles seisundis isegi elementaarsel määral. Ta ei tule toime isegi esmavajaduste rahuldamisega. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Täidetud on kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule
endale kui ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.
8.Pärast arsti, puudutatud isiku ja temale määratud esindaja ärakuulamist ei ole vajalik muude isikute ärakuulamine, arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid.
9.Kuivõrd asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust prognoosida puudutatud isiku seisundi paranemist nelja päeva jooksul, on põhjendatud esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 40 päevani. Määruskaebus
10.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada, sest täidetud ei ole haiglasse tahtevastasele ravile paigutamise tingimused. Ta on täiesti terve ega vaja ravi. Määratud ravi mõjub talle hoopis halvasti. Ta ei saa tegeleda oma väga vajalike asjadega ega suhelda temale oluliste inimestega. Tema ohtlikkus ei ole tõendatud. Vastus määruskaebusele
11.Avaldaja palub jätta maakohtu määruse muutmata, kuna psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 tingimused on täidetud. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 667 alusel tühistada osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega ja lubas kohaldada tema suhtest tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 19.11.2020. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab taotluse esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani rahuldamata. Samuti täpsustab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpu kellaaega. Maakohtu määrus jääb muus osas, s.o esialgse õiguskaitse rakendamise osas kuni nelja ööpäevani, muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.
15.Maakohus tuvastas õigesti vajaduse kohaldada esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni neli päeva, kuna täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral ägedatest psühhootilistest sümptomitest mõjutatud, mistõttu haiglaravita
jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige iseendale. Isik on selgelt segaduses ja ei saa korraldada enda elu selles seisundis isegi elementaarsel määral. Ta ei tule toime isegi esmavajaduste rahuldamisega. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik on terve ja ei vaja ravi, on vastuolus asjas esitatud tõendite ja maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Puudutatud isik vajas statsionaari tingimustes psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet ning esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks oli tema suhtes põhjendatud. Ringkonnakohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaks aluse selles osas teistsuguse järelduse tegemiseks, kui tegi maakohus.
16.Samas on maakohtu määruse resolutsioon esialgse õiguskaitse rakendamise perioodi osas ebatäpne. TsMS § 534 lg 5 esimesest lausest ja PsaS § 11 lg-st 3 tulenevalt loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks ajahetke, millal haiglas tehakse otsus isikule tahtevastase ravi kohaldamise kohta. Seega tuleb esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg määrata päevade ja tundide täpsusega. Puudutatud isiku võis paigutada tahtevastasele ravile esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks alates 11.10.2020 kell 17:14 kuni 15.10.2020 kell 17:14 (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-155-13, p 46.5). Ringkonnakohus täpsustab vastavalt esialgse õiguskaitse rakendamise lõpu kellaaega.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas ebaõigesti taotluse puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks kuni 40 päevani. TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt võib kohus pärast isiku enda ärakuulamist pikendada kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Seega tuleneb TsMS § 534 lg-st 5, et kohus saab esmalt otsustada isiku esialgse õiguskaitse korras paigutamise kinnisesse asutusse kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ja hiljem võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik. Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse taotluse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-155-13, p 46.3).
18.Maakohus pikendas seega ebaõigesti esialgset õiguskaitset 40 päevani sama määrusega, millega otsustas isiku kinnisesse asutusse paigutamise kuni neljaks päevaks esialgse õiguskaitse korras. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et maakohus kuulas puudutatud isiku enne määruse tegemist ära ja kohtule oli esitatud koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks psühhiaatrite arvamus, mille kohaselt oli esialgse õiguskaitse pikendamine ilmselgelt vajalik. Iseenesest ei ole välistatud, et isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamist kuni 40 päevani palutakse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, nagu on avaldaja teinud käesolevas asjas. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab aga rahuldada üksnes siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta (vt Riigikohtu määrust nr 2-18-17167, p 21). TsMS § 534 lg 5 sisuks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgne õiguskaitse on olnud tulemuslik või on vaja kinnises asutuses viibimist pikendada. Arstide arvamused, mis on antud enne esialgse õiguskaitse rakendamist, ei ole käsitletavad psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena TsMS § 534 lg 5 teise lause mõttes.
19.TsMS § 534 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb kohtul ka esialgse õiguskaitse pikendamisel 40 päevani tuvastada, et isiku psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile paigutamise
PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused on ilmselt täidetud, viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (vt ka Riigikohtu määrust nr 2-18-11917, p 20). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei võinud maakohus tuvastada esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ilma psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuseta, mis on antud pärast kohtu poolt esialgse õiguskaitse rakendamist. Käesolevas asjas TsMS § 534 lg-le 5 vastav arvamus puudub ja esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 40 päevani oli ebaseaduslik, mistõttu tuleb maakohtu määrus selles osas menetlusnormi olulise rikkumise ja taotluse põhjendamatuse tõttu tühistada ning jätta taotlus eelmärgitud osas rahuldamata.
20.Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.