Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-18-11279 kaameraid ei demonteerinud. Kandeseinad ja aknad on kaasomandi esemed ning nende kasutamiseks on vajalik teiste kaasomanike nõusolek. Kaameratega töödeldakse lubamatult ka isikuandmeid.

2(5)

2-18-11279 kohustust kaameraid eemaldada ja ei antud selleks ka tähtaega, on täitmise nõue VÕS § 108 lg 2 alusel välistatud. KrtS § 30 lg-s 2 nimetatud nõude korral tuleb hinnata kaasomandi kasutamise vastavust korteriomanike kokkuleppele, seadusele ja omanike huvidele ning kaasomandi kasutamise otstarbele. Kokkulepet kaamerate kohta polnud, seega tuleb hinnata, kas kaamerate paigaldamine vastas omanike üldistele huvidele ja kaasomandi otstarbele. Kaasomandi osa otstarbekohast kasutamist ei saa ühistu takistada (KrtS § 30 lg 1 p 2). Puudutatud isiku tegevus ei ole kaasomandi valitsemine (KrtS § 35), vaid kaasomandi kasutamine (KrtS § 30). Puudutatud isik on põhjendanud, et tal on kaameraid vaja turvalisuse suurendamiseks, kuna on esinenud rünne. Turvalisuse eesmärgil kaamerate paigaldamine ei ole kaasomandi otstarbevastane kasutamine ja selleks on kaasomanikul õigus ka ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Omanikul on õigus kaitsta ennast, oma pereliikmeid ja vara. Võib eeldada, et kaasomandi otstarbeline kasutamine ei ole teiste kaasomanike huvide vastane. Kui mõni kaasomanik leiab, et kaamerad rikuvad tema omandiõigust (nt privaatsust), võivad need kaasomanikud esitada puudutatud isiku vastu hagi ja kohus saab hinnata, kas need isikud on kohustatud omandiõiguse riivet taluma. Kuna sellist nõuet ei saa esitada ühistu, ei hinda ringkonnakohus ka omandiõiguse riivet ning ei kohalda talumiskohustuse hindamisel ka isikuandmete kaitse seadust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3(5)

2-18-11279 erinevalt maakohtust, et tegemist on kaasomandi kasutamisega KrtS § 30 lg 1 p 2 mõttes, mida võib üks korteriomanik teha ilma teiste nõusolekuta. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul häirib teisi korteriomanikke ja korteriühistut eelkõige see, et üks korteriomanik jäädvustab kaameratega kaasomandi esemel (trepikojas ja maatükil) toimuvat. Valvekaamerate paigaldamine selliselt, et kaameratega saab filmida kaasomandil toimuvat, ei ole käsitatav kaasomandi eseme otstarbekohase kasutamisena KrtS § 30 lg 1 p 2 mõttes ehk see ei jää kaasomandi eseme tavakasutuse piiresse, milleks korteriomanikul ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et iga korteriomanik võiks soovi korral paigaldada kaameraid, mis jäädvustavad kõikide kaasomanike tegevust kaasomandil. Samas ei saa üldjuhul eriomandit kasutada ilma kaasomandit kasutamata. See omakorda võiks viia selleni, et iga korteriomanik võiks ilma teiste korteriomanike nõusolekuta jälgida ja jäädvustada kõikide teiste korteriomanike ja korteriomandeid kasutavate isikute kaasomandi kasutamist ja osaliselt ka eriomandi kasutamist. Puudutatud isik põhjendab kaamerate paigaldamist turvalisuse suurendamise vajadusega. Kolleegium märgib, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega (KrtS § 35 lg 1) vähemalt siis, kui järgitakse teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid. Seega, kui korteriomanik leiab, et turvalisuse tagamiseks tuleks paigaldada kaamerad, mis jäädvustavad kaasomandil toimuvat, võib ta teha teistele korteriomanikele ettepaneku vastava otsuse vastuvõtmiseks. Eelkõige võiks kaamerad paigaldada korteriühistu, kes kontrollib jäädvustamist ja otsustab kaameratega salvestatu väljaandmise üle. Juhul, kui korteriomanike enamus ei ole nõus kaamerate paigaldamise otsust vastu võtma, võib korteriomanik põhjendatud juhul kaamerate paigaldamist teistelt korteriomanikelt ka nõuda (KrtS § 30 lg 2).

4(5)

2-18-11279

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.