lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-3380/21

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-3380/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1423
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 325 lg 4Hüpoteegi mõisteTMS § 111Sissenõude pööramine nõudeleTMS § 116Hüpoteegiga ja reaalkoormatisega tagatud nõude arestimise erisusedTMS § 121Nõudele sissenõude pööramine muul viisilTMS § 52Varale sissenõude pööramise viisidTMS § 54 lg 3Käsutuskeeld vara arestimise tagajärjenaTMS § 64 lg 1Võlgniku valduses olevate asjade arestimineTMS § 8Kohtutäituri kohustused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3380

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 20.02.2020 otsusele täiteasjas nr 194/2014/2044

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Põder Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), volitatud esindaja Marilin Mihkelson

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju rahuldamata.

Maakohtu

30.04.2020 määrus

muutmata ja

määruskaebus

2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil ja Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 172Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) on algatanud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (sissenõudja) avalduse alusel XX (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 194/2014/2044). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 12.11.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-9253, millega avaldajalt mõisteti välja võlgnevus 8000 eurot.

2-20-3380

2.Kohtutäituri 06.12.2019 keelumärke seadmise avalduse alusel kanti 03.01.2020 kinnistusraamatusse keelumärge avaldajal hüpoteegi käsutamise keelamiseks sissenõudja ja kohtutäituri kasuks. Hüpoteek, millele seati käsutamise keelumärge, on seatud avaldaja kasuks YY-le kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXXXX (edaspidi korteriomand).
3.Avaldaja ja YY esitasid 16.01.2020 kohtutäiturile kinnistusraamatusse kantud keelumärke tühistamiseks.

kaebuse

03.01.2020

Kohtutäitur jättis 20.02.2020 otsusega avaldaja 16.01.2020 kaebuse rahuldamata.

5.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 02.03.2020 kaebuse kohtutäituri 20.02.2020 otsuse ja 03.01.2020 kinnistusraamatusse kantud keelumärke tühistamiseks. Avaldaja ja YY on täitemenetluses kinnitanud, et korteriomandile seatud hüpoteegil puudub tagatav rahaline nõue ning avaldaja ja YY vahel puuduvad igasugused kehtivad ja kohustusi tekitavad võlaõiguslikud lepingud. Kohtutäituril puudus seega seaduslik alus hüpoteegi arestimiseks. Hüpoteegi käsutamise keelumärge piirab korteriomandi omaniku õigusi ja tekitab talle kahju.
6.Kohtutäitur taotles vastuses kaebuse rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Kohtutäituri 20.02.2020 otsuse tühistamiseks puudub alus. TMS § 116 lg-st 1 tulenevalt on lubatud pöörata sissenõuet hüpoteegile ning TMS § 64 lg 1 teisest lausest tulenevalt saab hüpoteegile keelumärke seada ka enne vara arestimise kohta arestimisakti koostamist. Notariaalselt tõestatud 15.04.2014 korteriomandi müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust tuleneb sõnaselgelt, et hüpoteegiga on tagatud konkreetsed võlakohustused ja selles on reguleeritud ka nende täitmise täpne kord. Hüpoteek on seatud avaldaja kasuks tema poolt müüdud korteriomandi ostuhinna 101 109,60 eurot tasumise tagamiseks. Käesoleva asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas avaldaja ja YY vahel on täitmata võlasuhteid, kuna hüpoteek tagab avaldaja kasuks konkreetseid võlanõudeid konkreetse täitmise korraga. Avaldaja ei ole õiguskindlalt tõendanud, et tema kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuded puuduksid. Isegi kui hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad, võib hüpoteegile sissenõude pööramisel olla ostuhuvilisi, mis tähendab, et hüpoteegile sissenõude pööramine oleks võimalik TMS § 121 alusel. Kuna hüpoteegile sissenõude pööramine on õiguspärane, on seda ka hüpoteegi käsutamise keelumärke seadmine. Avaldajal on võimalik hüpoteegi müüki vältida täitmisel oleva nõude rahuldamisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu, st hüpoteek on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Hüpoteegi arestimisel ei oma seega tähtsust asjaolu, kas hüpoteek tagab mingit nõuet või kui suurt nõuet see tagab. Korteriomandi omanik on avaldaja ema ja avaldaja teeb temaga koostööd eesmärgiga saavutada hüpoteegile seatud keelumärke kustutamine. 2(5)

2-20-3380

7.Sissenõudja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega.
8.Harju Maakohus jättis 30.04.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vaidlus puudub selles, et avaldaja ei tasunud täitmisel olevat nõuet vabatahtlikult. Kohtutäituril on TMS §-st 8 tulenevalt kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäituri tegevus kinnistusosakonnale avalduse esitamisel oli õiguspärane. TMS § 111 esimesest lausest tulenevalt on kohtutäituril õigus pöörata sissenõue nõuetele. AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu ja saab seega asjaõigusena kehtida ka ühtegi nõuet tagamata. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad. Sissenõude pööramine hüpoteegile on võimalik ning kohtutäitur on seadnud põhjendatult keelumärke avaldajal hüpoteegi käsutamise keelamiseks. Avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
9.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 19.05.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 17.06.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt rahuldada avaldus. Maakohus ei ole vaidlustatud määrust tehes arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega ega võtnud seisukohta kõigi avaldaja ja YY väidete osas. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, jättes arvestamata sellega, et hüpoteegil puudub tagatav nõue. Maakohus on nõustunud kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega ning neid määruses korranud, kuid ei ole tuvastanud, kas hüpoteegil on tagatav nõue või mitte. Maakohus jättis puudutatud isikuna kaasamata korteriomandi omaniku YY.
11.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13.Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas tagatava nõude võimalik puudumine välistab võlgniku kasuks seatud hüpoteegile sissenõude pööramise täitemenetluses. Rahaliste nõuete täitmine toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramise teel (täitemenetluse seadustiku 2. osa). TMS § 52 lg-st 1 tulenevalt toimub varale sissenõude pööramine selle arestimise ja müümisega. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale asjaõigusliku 3(5)

2-20-3380 realiseerimisõiguse, st õiguse rahuldada tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel. Isiku kasuks seatud hüpoteek on seega käsitatav tema varalise õigusena TMS 7. peatüki mõttes ning seda on TMS § 54 lg 3 esimesest lausest ja § 116 lg-st 1 tulenevalt võimalik arestida. Praegusel juhul on kohtutäitur arestinud võlgniku kasuks seatud hüpoteegi, lastes sellele kanda keelumärke enne arestimisakti koostamist, mida võimaldab TMS § 64 lg 1 teine lause koosmõjus TMS §-ga 110. Täitemenetluse seadustikust ega asjaõigusseadusest ei tulene, et hüpoteeki ei saaks arestida, kui tagatav nõue mingil põhjusel puudub. Vastupidi, kuna hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 kohaselt tagatava nõude olemasolu, saab hüpoteek asjaõigusena kehtida ka selleta, et see tagaks mingit nõuet. Hüpoteek on käibevõimeline asjaõigus, mida saab käsutada ka lahus tagatud nõudest. Kuna hüpoteek kehtib sõltumata tagatava nõude olemasolust ja seda on võimalik käsutada eraldi tagatavast nõudest, ei saa tagatava nõude väidetav puudumine välistada hüpoteegi arestimist täitemenetluses. See tähendab, et isegi kui eeldada avaldaja ja korteriomandi omaniku kinnituse õigsust selle kohta, et tegemist on n-ö tühja hüpoteegiga, ei anna see alust keelumärke tühistamiseks. Seetõttu ei ole asjakohane ka avaldaja etteheide, et maakohus on jätnud välja selgitamata, kas tagatav nõue on olemas või mitte. Kohtutäitur ega kohus ei pidanudki võlgniku kaebusi lahendades võtma seisukohta tagatava nõude olemasolu osas. Märkida tuleb, et ka siis, kui kohtutäitur oleks lisaks hüpoteegile arestinud tagatava nõude, ei oleks kohtutäitur saanud täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kontrollida enne selle arestimist nõude materiaalõiguslikku kehtivust (vt ka Riigikohtu 06.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-6743, p 16). Kuna kohtutäitur on TMS § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning hüpoteegi arestimine on üks sellistest abinõudest, on kohtutäitur toiminud hüpoteegile keelumärget seades kooskõlas õigusega. Kohtutäituril on võimalus hüpoteek TMS §-s 121 sätestatut järgides müüa. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et hüpoteegil on väärtus ka juhul, kui see hüpoteek parajasti ühtegi nõuet ei taga (vt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 20).

14.Avaldaja on veel väitnud, et keelumärge tuleb tühistada, kuivõrd see piirab korteriomandi omaniku YY õigusi ja tekitab talle kahju. Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul on keelumärkega keelatud avaldaja kasuks seatud hüpoteegi käsutamine, mis ei saa kuidagi YY õigusi piirata ega talle kahju tekitada. YY saab korteriomandit jätkuvalt vabalt käsutada ja koormata. YY õiguste kahjustamine võib kõne alla tulla alles pärast seda, kui vaidlusaluses täiteasjas on hüpoteek müüdud ja selle omandaja asub hüpoteeki realiseerima. YY-l on sellisel juhul olemas vahendid oma õiguste kaitseks, mh saab ta hüpoteegi täitemenetluses realiseerimise korral esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles saab tugineda ka tagatava nõude puudumisele. Kuna vaidlusaluses täiteasjas hüpoteegi arestimine YY õigusi ei mõjuta, ei saa see kaasa tuua keelumärgete tühistamist. Sel põhjusel ei pidanud maakohus ka YY käesolevasse menetlusse puudutatud isikuna kaasama.
15.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.

4(5)

2-20-3380

16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sissenõudja ei ole määruskaebemenetluses menetlusdokumente esitanud ega menetlustoimingutest osa võtnud, mistõttu ei saa sissenõudjal olla menetluskulusid tekkinud. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad sissenõudjal ja kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja