TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-20-11678 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata.

Asjaolud A L esitas 12.08.2020 kohtule avalduse A K surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks. 08.09.2020 esitas A L avalduse täpsustuse. Avalduse ja selle täpsustuse põhjenduste kohaselt on avaldaja elukaaslane ja laste isa, A K, alates 1996. a juuli lõpust teadmata kadunud. A K lahkus 1996. juuli lõpus hommikul tööle, kuhu ta ei jõudnud. Samuti ei saabunud A. K õhtul koju. Avaldaja ootas A. K kojutulekut paar päeva, mille jooksul üritas iseseisvalt A. K asukohta kindlaks teha. Peale paari päeva möödumist tegi avaldaja avalduse Saue politseijaoskonda A. K kadumise kohta. Avaldaja on teinud kõik endast oleneva, et aidata politseil A. K leida. Peale pikki otsinguid ei suudetud A K leida. Nüüdseks on A K teadmata kadunud olnud ligi 24 aastat. Avaldaja on huvitatud A K surnuks tunnistamisest, sest soovib enda nimele vormistada A Kle kuuluva korteri asukohaga xxxx. Korter oli mõlema isiku pikaajaline ühine kodu ja hetkel elab avaldaja eelmainitud korteris. Kohtumääruse põhjendused Õigusaktid, millest kohus lähtub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 3 kohaselt on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine hagita asi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 sätestab, et kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. TsÜS § 20 lg 2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja taotleb oma elukaaslase ja laste isa A K surnuks tunnistamist põhjusel, et avaldaja elukaaslane on alates 1996. aasta juuli lõpust teadmata kadunud. A K on käesolevaks ajaks teadmata kadunud ligikaudu 24 aastat, politseil ei ole andmeid tema asukoha kohta. A K lahkus 1996. juuli lõpus hommikul tööle, kuhu ta ei jõudnud. Samuti ei saabunud A. K õhtul koju. Avaldaja ootas A. K kojutulekut paar päeva, mille jooksul üritas iseseisvalt A. K asukohta

2-20-11678 kindlaks teha. Peale paari päeva möödumist tegi avaldaja avalduse Saue politseijaoskonda A. K kadumise kohta. Peale pikki otsinguid ei suudetud A K leida. Siseministeeriumi 09.10.2020 arvamusest kohtule nähtub, et Siseministeerium on teadaolevate andmete saamiseks edastanud järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumit teavitanud asjaolust, et A K on teadmata kadununa tagaotsitav alates 22.08.1996. Tagaotsimine on dokumenteeritud toimikus nr 9674206 ja see on käesoleval ajal Lääne-Harju politseijaoskonna poolt avatud. 12.08.1996 pöördus A L politseisse avaldusega selle kohta, et tema elukaaslane A K on kadunud. 29.07.1996 kella 07.30 ajal oli A K lahkunud oma kodust aadressil xxxx, et minna tööle xxxx, kus ta töötas xxxx, kuid sinna kohale ta ei jõudnud. Tagaotsimise käigus teostatud toimingutega isikut ei leitud ning A K jäi leidmata. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas, et DNA riiklikus andmekogus on registreeritud A K lähisugulase DNA profiil, kuid kokkulangevust leitud tundmatute surnukehadega seni leitud ei ole. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed A K elu, tegevuse ja asukoha kohta alates viidatud kadumise kuupäevast. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid A K elu ja tegevuse kohta pärast tema kadumist. Võttes arvesse eeltoodut ei ole Siseministeeriumil vastuväiteid A K surnuks tunnistamisele. Kohus avaldas Ametlikes Teadeannetes 10.09.2020 teate, kus kutsus üles igaüht andma andmeid A K kohta Harju Maakohtule. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadet ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et A K oleks elus. Muid andmeid A K elusoleku kohta pärast 1996. aastat kohtul leida ei õnnestunud. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et enam kui viie aasta jooksul ei ole andmeid A K elusoleku kohta. Viimased andmed A K elusoleku kohta on pärit 1996. aastast, s.o 24 aastat tagasi. Seega on kohus seisukohal, et A K tuleb tunnistada surnuks. TsMS § 511 lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. Tulenevalt TsÜS § 20 lg-st 1 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Arvestades asjaolu, et A K nähti viimati 1996. aasta juulis ja tema eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb A K surmaajaks lugeda xxxx, s.o esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

2-20-11678 rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kuna käesolev kohtulahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.