Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-10962/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.10.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2008

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-10962

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2020. a , Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-20-10962

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kxxxx Rxxx avaldus võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks Võlgnik (avaldaja): Kxxxx Rxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx maakond), telefon 5xxxxxxx, e-post: Võlausaldajad: 1.Ferratum Bank p.l.c., e-post: [email protected], [email protected] 2.Monefit Estonia OÜ, e-post: [email protected] 3.Bondora AS, e-post: [email protected] 4.IPF Digital Estonia OÜ, e-post: [email protected] 5.Coop Finants AS, e-post. [email protected] 6.Nxxxx Daxxxxxx, e-post: 7.Txxxx Rxxa, e-post. 21.08.2020

Menetlustoimingu aeg Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine, lõpplahend

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Kaili Raja esitatud võlgade ümberkujundamiskava Bondora AS, Monefit Estonia AS, IPF Digital Estonia AS, Coop Finants AS, Nxxxx Daxxxxxx, Txxxx Rxxx ja Ferratum Bank p.l.c. nõuete ümberkujundamiseks alljärgnevatel tingimustel:

Võlausaldaja

Aeg, millest alates hakatakse kohustust tasuma

Kohustuse tasumise sagedus/ kuupäev

Osamaksete arv/kohustuse vähendamise ulatus (%)

Täitmise lõpptähtaeg

Kohustuse täitmise %,kohustus e täitmise summa kokku

Ferratum Bank 3447,50 p.l.c.

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus

2.Kohus määras menetlustoimingu võlgniku ärakuulamiseks. Menetlustoimingul 21.08.2020 kirjeldas võlgnik, et ta on ümberkujundamiskavasse hõlmanud kõik temal olemasolevad võlad (v.a. mõni pisivõlg) ja võlasummade suurused arvutanud kava koostamise aja seisuga vastavalt temal olemasolevatele võladokumentidele ja võlausaldajate poolt esitatud arvetele. Kohustuste kogusumma ümberkujundamiskavas on koosneb igale võlausaldajale tasumata põhinõudest ja viivistest kava koostamise aja seisuga. Võlgnik on saatnud selle kohta kirjad kõigile võlausaldajatele ja palunud vastata. Vastasid kõik võlausaldajad v.a. Coop Finants AS (selle võlausaldaja nõue on kahel alusel), vastuväiteid ei esitatud. Võlgnik andis suuliselt ülevaate oma sissetulekutest jm andmetest, s.h. kohustuste tekkimise ajast ja alustest. Võlgnik on kava täitmise tähtaja (91 makset, s.t. enam kui 7 aastat) kavandanud vastavalt oma maksevõimele. Võlgniku võlakohustuste summa on umbes 12 000 eurot. Ümberkujundamiskavast on võlgnik jätnud välja võlgnevuse Telia AS ees summaga 120 eurotsee on järelmaks mobiiltelefoni eest, mis on seotud ka eluks hädavajaliku sideteenuse kuutasuga. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Töölepingu alusel sissetulek on keskmiselt 560 eurot kuus. Võlgnikul on keskharidus. Tal on olnud raskusi isegi miinimumpalgaga töökoha leidmisega, mistõttu võttiski esimesed laenud. Seejärel on võlgnik teinud läbimõtlemata otsusedkäendanud pereliikmete õppelaenu, mis on viinud makseraskustesse. Avalduse kohtule esitamise ajaks on olukorda halvendanud koroonaviirusest tingitud töökatkestus ja sissetuleku vähenemine. Võlgnik soovib, et kohus kinnitaks tema võlgade ümberkujundamiskava, millega pikendatakse laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaega. Võlgnik kavandab maksta laenukohustuste katteks igakuuliselt umbes 130 eurot, mis on maksimaalselt võimalik summa pärast igakuiste hädavajalike kulude kandmist. 2.Kohus kuulas võlgniku ära menetlustoimingul 21.08.2020. Võlgnik on teavitanud soovitud menetlusest kõiki võlausaldajaid, keegi vaidlustusi ei esitanud. 3.Kohus võttis 24.08.2020. a määrusega Kxxxx Rxxx võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused või sundtäitmised kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni ja määras võlausaldajatele tähtaja oma seisukoha esitamiseks ümberkujundamiskava kohta kohtule VÕVS § 22 lg.2, § 23 lg.1 alusel.

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi: VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Kxxxx Rxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg.2 tähenduses. Kxxxx Rxxx sissenõutavaks muutunud kohustused on kajastatud ümberkujundamiskavas, millele ei ole vastuväiteid esitatud. Ka ei ole võlausaldajad vaidlustanud võlgnikupoolseid võla arvestusi.. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 11 836,18 euro ulatuses. Kxxxx Rxxx sissetulek (töötasu Teatris Ugala) on umbes 550 eurot kuus, sissetulekut sellises suuruses kajastavad ka võlgniku pangakonto väljavõtted.. Sellise sissetuleku arvel ei ole võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 11 836 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud

andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Kxxxx Rxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik käib tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol, umbes 550 eurot kuus. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Arvestades võlgniku sissetulekuid töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid umbes 130 eurot kuus, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Võlgniku pere koosseisu arvestades oleks sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (mida ei arestita) Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1 sätteid arvestades 584 eurot. Võlgniku sissetulekuteks, millele saaks sissenõude pöörata (arvestades TMS § 131 lg.1 p.1, p.2, p.61, p.7 sätteid) on üksnes võlgniku töötasu. See tähendab, et pankrotimenetluses puuduks vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Kxxxx Rxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamisel on ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem kui see oleks pankrotimenetluse korral. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks kogu võlguoleva summa ehk kohustusi ei vähendata. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud võlgade ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurust, tagatust ega selle ümberkujundamise viisi. Seega ei ole selles menetluses tegemist vaidlusega nõude suuruse üle ja nõude suuruse kindlaksmääramisega VÕVS § 23 kohaselt ei tule tegeleda. Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Sel põhjusel tühistab kohus ka hagi tagamise, on määratud kohtu 24.08.2020.a. määrusega p.4,5. Kohus leiab, et Kxxxx Rxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ehkki ümberkujundamiskava järgi oli võlgniku esimese makse tähtpäev- 10. september 2020, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitada ilma selles muudatusi tegemata, s.t. maksete algustähtaega muutmata. Kava on koostatud teadmisega, et maksete tegemine võlausaldajatele algab 10.septembril 2020 ja võlgnikul on olnud võimalik sellega arvestada ja sellekohaselt tegutseda. Kohus selgitas võlgnikule seda ka ärakuulamistoimingul. Eeltoodu alusel kinnitab kohus võlgniku Kxxxx Rxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida

võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Kxxxx Rxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1.novembriks 2021. a ja edaspidi iga aasta 1.novembriks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Teadaolevalt on ainsaks menetluskuluks võlgniku tasutud riigilõiv, mis jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik