lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-12975/111

TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-12975/111
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 541 lg 3, 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineSHS § 100 lg 1TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 4772TsMS § 543 lg 3Määruskaebuse esitamineTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2020, Tallinn Kohtuasja number

2-12-12975

Kohtuasi

Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) avaldus täisealise isiku CC (C) hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu), esindajad Julia Saveljeva ja Neeme Sild Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II

XXXXXXXXXXX)

(eestkostja)

XX

(isikukood

Puudutatud isik III AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu, esindaja Elge Härma Puudutatud isik IV Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Agnes Sõlg Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud CC menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 25.08.20262-26-14912/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.08.20262-26-15315/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-26-5570/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu; avaldaja) esitas 30.01.2020 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku CC (puudutatud isik I; eestkostetav) hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra.
2.Avalduse kohaselt paigutati puudutatud isik I 02.07.2012 kinnisesse hoolekandeasutusse AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu (Valkla Kodu) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele, kus ta viibis ka avalduse esitamise seisuga. Puudutatud isik I põdes episoodilist stabiilse defektiga F20.02 paranoidset skisofreeniat ja ka teisi haigusi. Haiguskriitikat puudutatud isikul I ei olnud ja Valkla Kodus viibimist ei pidanud isik vajalikuks. Halva ravisoostumuse ja perioodiliste psüühilise seisundi ägenemiste tõttu vajas isik pidevat tugevdatud järelevalvet. Varasemalt pikendas maakohus 20.02.2019 määrusega hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kuni 13.03.2020.
3.Harju Maakohtu 06.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-40688 pikendati puudutatud isiku I üle seatud eestkostet kuni 06.12.2024 ja eestkostjaks määrati puudutatud isiku I ema XX (puudutatud isik II; eestkostja). Avaldusele oli lisatud eestkostja kirjalik arvamus, milles ta oli kategooriliselt vastu Valkla Kodu soovitusele osutada eestkostetavale ööpäevaringset erihooldusteenust väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Eestkostja arvates halvendab eestkostetav väljaspool kinnist hoolekandeasutust oma tervislikku seisundit alkohoolsete jookide ja narkootikumide kuritarvitamisega. Eestkostetaval puudus täielikult haiguskriitika ja ta ei pidanud vajalikuks teenusel viibimist ja ravimite võtmist. Ravimite mittevõtmise korral tekkisid eestkostetava käitumises koheselt negatiivse iseloomuga kiired muutused.
4.Kohus võttis avalduse 06.02.2020 menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja, kaasas menetlusse asjast puudutatud isikud ja küsis neilt kirjalikku seisukohta avalduse osas.
5.Puudutatud isikute seisukohad
6.Valkla Kodu oli seisukohal, et puudutatud isik võiks tulla toime ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuid lähtudes tema varasemast käitumisest ning haiguskriitika puudumisest tingitud riskide maandamiseks võiks pikendada ööpäevaringset erihoolekandeteenust koos peatamisega. Peatamise tingimuste seadmisel oli oluline tagada, et isik võtaks ravimeid ning hoiduks alkoholist ja narkootilistest ainetest.
7.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) oli arvamusel, et eestkostetava osas oli ära langenud tema tahtest olenematul erihooldusteenusel viibimise pikendamise vajadus, kuna tema toimetulek paranes ja talle vajalikku kõrvalabi sai rakendada ka vähem vabadust piiravate meetmetega.
8.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avalduse rahuldamisel palus esindaja peatada puudutatud isiku I kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusele paigutamine üheks aastaks, pannes temale kohustuse elada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 100 lg 1 sätestatud teenusel, järgida hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning kohustades täitma hoolekandeasutuse korraldusi, mitte lahkuma asutusest ilma vastava loata, alluma raviplaanile ja mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
9.Kuna eestkostja kirjalik arvamus oli esitatud avalduse lisana, siis ei küsinud kohus eestkostjalt täiendavat seisukohta. Kohus kuulas 10.03.2020 puudutatud isiku I ära Valkla Kodus, kes avaldas, et Valkla Kodu ei ole kõige parem koht, kuid võib ka seal elada. Maakohtu määrus
10.Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üks aasta, st kuni 12.03.2021. Maakohus peatas isiku hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise kuni 12.03.2021 järgmistel tingimustel: puudutatud isik kohustub elama SHS § 100 lg 1 sätestatud teenusel ja järgima hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning täitma hoolekandeasutuse korraldusi, mitte lahkuma hoolekandeasutusest ilma vastava loata, alluma arsti poolt ettenähtud raviplaanile ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohus kohustas eestkostjat viivitamatult teatama kohtule ja kohalikule omavalitsusele isiku psüühilise seisundi halvenemisest. Kohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega eestkostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 541 lg 4 alusel. Määruskaebus
11.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 6, millega kohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks selle kättetoimetamisega eestkostjale ning tuvastada, et eestkostetav viibis kinnises asutuses 14.-16.03.2020 ebaseaduslikult.
12.Valkla Kodu 13.03.2020 teatises oli märgitud, et nad tegid oma parima, et suunata klient kohtumääruse järgselt ettenähtud teenusele, kuid eestkostja keeldus omaltpoolt koostööst ja ei olnud valmis eestkostetavale järele tulema. Eestkostja põhjendas oma keeldumist kohtumääruse punkt 6-le toetudes ja väitis, et kohtumäärus ei olnud temani jõudnud. E-toimiku andmetest ei nähtunud samuti, et eestkostjale oleks 12.03.2020 määrus kätte toimetatud. Seeläbi ei olnud määrus määruskaebuse esitamise ajaks muutunud täidetavaks. TsMS § 541 lg 4 kohaldamine võis viia ebasoovitava tulemuseni, kus määrus ei muutugi täidetavaks. Seeläbi tuli maakohtu määrus tühistada resolutsiooni p 6 osas. Selle tulemusena muutub määrus täidetavaks üldises korras, s.o. TsMS § 541 lg 3 järgi selle jõustumisest.
13.Valkla Kodu 13.03.2020 teatisest nähtuvalt ei olnud eestkostetav Valkla Kodust mujale suunatud. Sotsiaalkindlustusamet teavitas eestkostetava esindajat telefoni teel, et isik suunati Türi Kodusse 16.03.2020. Varasemalt pikendati maakohtu 20.02.2019 määrusega eestkostetava ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaega kuni 13.03.2020. Seeläbi viibis isik õigusliku aluseta kinnises asutuses perioodil 14.-16.03.2020. Seega tuli tuvastada, et puudutatud isik viibis kinnises asutuses eelviidatud perioodil ebaseaduslikult. Ülalviidatud asjaoludel võis eestkostja rikkuda eestkostja kohustusi. Seeläbi tuleks kohtu poolt algatada tema suhtes järelevalvemenetlus.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

14.Avaldaja ei toetanud maakohtu määruse resolutsiooni p 6 tühistamist, kuna see võis tulevikus tekitada arusaamatusi ega muuda olukorda - kohtumäärus oli tegelikkuses täidetud ja puudutatud isik viibis väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Avaldaja ei pooldanud eestkostja suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Määruskaebuse menetlusse võtmisest tuli keelduda, sest kaebajal puudus kaebeõigus, või alternatiivselt tuli kaebus jätta rahuldamata.
15.Valkla Kodu määruskaebust ei toetanud. Valkla Kodul oli 12.03.2020 info, et kohtumääruse lõppedes oli isikul SKA poolt tagatud kaks kohta kas ööpäevaringsel erihooldusteenusel AS Hoolekandeteenused Türi Kodus (Türi Kodu) ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kanepi Kodus. Valkla Kodu võttis 12.03.2020 ühendust eeskostjaga, kes avaldas, et ei tule pojale järgi enne kohtumääruse saamist, kuid hiljem nõustus pojale järgi tulema. 13.03.2020 teavitas eestkostja telefoni teel, et ta ei tule puudutatud isikule I järgi enne 16.03.2020, tal puudub transport ja raha. Samuti teavitas ta, et tal olid Valkla Kodule arved märtsikuu lõpuni tasutud ja see oli piisav alus eestkostetaval Valkla Kodusse jäämisel. Valkla Kodu selgitas, et puudutatud isik I ei lähe koju, vaid ta suunati teisele teenusele ja eestkostjal oli kohustus täita poja elukorraldust. Valka Kodu selgitas puudutatud isikule I 13.03.2020 kohtumääruse sisu ja et isik ei pea enam Valkla Kodus viibima. Puudutatud isikule I pakuti ka külaliste toa kasutamise võimalus, kuid ta soovis jääda oma tuppa ja oli nõus jääma Valkla Kodusse kuni 16.03.2020. Eestkostja külastas poega 14.03.2020, kuid ei olnud nõus teda enne 16.03.2020 ära viima. 16.03.2020 pakkis puudutatud isik I lahkumiseks asju kokku, kuid eestkostjaga ei õnnestunud ühendust saada. Samal päeval kell 12.30 saabus tellitud transport ja eestkostetav lahkus Valkla Kodust Türi Kodusse. Eestkostja võttis Valkla Koduga ühendust samal päeval alles peale kella 15.00. Valkla Kodu leidis, et teenuse osutajana poleks olnud õige isiku päevapealt ärasaatmine teadmata, kuhu isik läheb. See oleks võinud mõjuda isiku tervisele ja toimetulekule halvasti. Valkla Kodu tegi omalt poolt võimaliku, et teavitada eestkostjat kohtumäärusest ning korraldada puudutatud isiku liikumine teisele teenusele. Valkla Kodu tegevus ega tegevusetus ei põhjustanud tekkinud olukorda ning isikule pakuti võimalust kolida teise tuppa, kuid isik ise keeldus sellest.
16.SKA avaldas, et eestkostetava sujuv ümberpaigutamine takerdus peamiselt eestkostja tegevusetuse tõttu, kes näitas üles soovimatust täita eestkostja kohustusi. Puudutatud isikut ei peetud Valkla Kodus kinni ebaseaduslikult ja isikult ei võetud õigusvastaselt vabadust. Valkla Kodu tegi kõik endast oleneva. Kuna isik soovis viibida oma toas edasi, siis seda talle ka võimaldati. Eestkostetavale ei oleks kinnisest osakonnast lahkumise soovil tehtud selleks takistusi. Valkla Kodu poleks käitunud inimlikult, kui ta oleks tekkinud olukorras erihoolekandelise abivajadusega isiku sunniviisiliselt tänavale tõstnud ja omapäi jätnud, kuna eestkostja ei tahtnud täita oma kohustusi. Valkla Kodu käitus halbade asjaolude kokkulangemise situatsioonis ainuvõimalikul ja inimlikul viisil. SKA nõustus, et antud juhul ilmnes eestkostja tahtmatus eestkostetava asju ajada ning seega võis eestkostja tegevusetuse tõttu realiseeruda situatsioon, kus kohtumäärust ei ole võimalik täitma asuda.
17.Eestkostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustati maakohtu määruse p 6, milles maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega eestkostjale (TsMS § 541 lg 4). Ülejäänud osas on määrus jõustunud ja ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.TsMS § 541 lg-te 1 ja 2 kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Samuti edastatakse määrus isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. TsMS § 541 lg 3 kohaselt jõustub ja kuulub kinnisesse asutusse paigutamise määrus täitmisele, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Lisaks võib kohus TsMS § 541 lg 4 alusel tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. TsMS § 543 lg 3 sätestab, et isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.
21.Maakohus tuvastas 13.03.2020, et eeldused puudutatud isiku I paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele olid täidetud ja puudutatud isiku I suhtes esines alus peatada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine kuni 12.03.2021. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit oli võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all ja talle oli võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Selles osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Seega puudub alus tuvastamaks, et maakohtu määrusega paigutati isik ebaseaduslikult kinnisesse asutusse (eelmine 20.02.2019 määrus reguleeris puudutatud isiku olukorda kuni 13.03.2020). Käesolevas asjas tunnistas maakohus vaidlustatud määruse enne selle jõustumist täitmisele kuuluvaks TsMS § 541 lg 4 korras, s.o kättetoimetamisega eestkostjale. TsMS § 541 lg 4 kohaldamisel maakohus ei eksinud ega rikkunud seadust - maakohtul oli diskretsioon otsustada määruse täitmise küsimust ja kohtu ette pole toodud esile asjaolusid, millest nähtuks diskretsioonipiiride ületamist. Seega maakohtu poolne rikkumine puudus. Määruskaebuses toodud etteheited puudutavad juba määruse täitmise küsimust. Õiguspärase määruse täitmisest tulenevaid etteheited kohus sama tsiviilasja raames aga ei lahenda, sest see väljub selles asjas peetava vaidluse piiridest.
22.Lisaks taotles kaebuse esitaja algatada eestkostja osas järelevalvemenetlust. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isikule määrati eestkostja kohtuasjas nr 2-09-40688 ja kohus teostab TsMS § 4772 kohaselt eelnimetatud asja raames perioodilist järelevalvet eestkostja üle. Täiendavat järelevalvemenetlust käesolevas asjas puudub alus algatada.
23.TsMS § 172 lg 3 jäävad puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda (riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu) ja teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium