Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-9668
Tsiviilasi
SANTALLE OÜ hagi AS-i Irbistero vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ning AS-i Irbistero vastuhagi SANTALLE OÜ vastu kahju hüvitamiseks 6000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SANTALLE OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: SANTALLE OÜ, rk 10547610; esindaja Aleksandr Gamazin
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: AS Irbistero, rk 10088929; esindaja Riho Viik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. aprilli 2020 otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta AS-i Irbistero vastuhagi rahuldamata.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS-i Irbistero kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.SANTALLE OÜ (hageja) esitas 21.06.2017 hagi AS-i Irbistero (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 9978 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4804 eurot ja viivis määraga 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 2014. aastal Eesti Elektrijaamaga töövõtulepingu bagerpumplate remondiks. Hageja oli kostja alltöövõtja, kellega kostja sõlmis 08.04.2014 töövõtulepingu bagerpumplate süvendite raudbetoonvahelagede rekonstrueerimiseks. Tööde tegemise tähtaeg oli 17.12.2014 ja tasu tööde eest 76 000 eurot (lisandub käibemaks). 22.08.2014 sõlmitud kokkuleppega nr 2 suurendati tasu lisatööde tõttu 5856 euro (käibemaksuta) võrra. 26.09.2014 murdis hageja ainus juhatuse liige ja tööde korraldaja Vladimir Khorn jalaluu. Hageja teatas kostjale 29.09.2014, et V. Khorn jääb haiguslehele vähemalt 2–3 kuuks ning seetõttu ei ole hageja võimeline töid tähtajaks lõpetama. 30.09.2014 saatis hageja kostjale septembris teostatud tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 2 ja 4 ning aktides nimetatud tööde eest arve nr 12/14 summas 9978 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 15.10.2014. Kostja ei allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akte nr 2 ja 4 ega tasunud arvet nr 12/14.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et kuna hageja jättis lepingulised kohustused täitmata, siis pidi kostja lühikese ajaga leidma uue töövõtja, kes teeb ära 40 % töödest ja kostja soovib võimalikku nõuet tasaarvestada hageja nõudega (I kd lk 59). Kostja esitas 16.01.2018 hageja vastu vastuhagi, mille aluseks oli kostjale kolmanda isiku poolt esitatud arve teostatud projektijuhtimise tööde eest summas 6000 eurot. Kostja väidete kohaselt jäid tööd hageja juhatuse liikme jalaluumurru tõttu lõpetamata ja poolte vaheline töövõtuleping lõppes septembris 2014. Lepingut pidi jätkama kiirendatud korras uus alltöövõtja, kes pidi saama ka vastavalt suurendatud tasu. Kogu tööde maht oli kokku lepitud summas 105 934,80 eurot (sh käibemaks). Hageja tegi töid summas 68 633,90 eurot ja jättis tegemata summas 27 322,90 eurot (105 934,80 – 68 633,90 – 9978). Kostja sõlmis tööde lõpetamiseks 24.10.2014 töövõtulepingu LaudonBuilding OÜ-ga, kellele tasus 36 000 eurot ja jäi võlgu 6000 eurot, mille tasumine lepiti kokku ajaks, kui kostja on selle summa kahju põhjustajalt, s.o hagejalt, kätte saanud. Tasumata 6000 euro suurune kulu on projektijuhtimistasu, mis on kahju ja see tuleb hagejalt välja mõista. See ei sisaldunud
36 000 euro suuruses töövõtutasus, ja see jäeti LaudonBuilding OÜ-ga töövõtulepingus sätestamata, kuna leping koostati kiirustades.
3.Hageja kostja tasaarvestusnõuet ei tunnistanud ja märkis, et kostja ei toonud välja selget rahalist nõuet, mida ta soovib tasaarvestada. Vastuhagile vaidles kostja vastu. Hageja töövõtulepingu ülesütlemine ei põhjustanud kostjale kahju ja kostja nõue on ka aegunud. On ebaselge miks nõuab kostja temalt 6000 euro tasumist.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohus rahuldas 13. novembri 2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 9978 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4804 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas alates 21. juunist 2017 kuni põhinõude (s.o 9978 euro) tasumiseni. Kostja vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. märtsi 2019 otsusega Viru Maakohtu 13. novembri 2018 otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu 6000 euro väljamõistmiseks ning menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (maakohtu otsus resolutsiooni p-d 5 ja 6). Ringkonnakohus märkis, et kostja esitas tasaarvestusavalduse ja maakohus selgitas eksitavalt, et kostja peab esitama vastuhagi. Tühistatud osas saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
MAAKOHTU OTSUS ASJA TEISTKORDSEL LÄBIVAATAMISEL
6.Viru Maakohus rahuldas 20. aprilli 2020 otsusega kostja vastuhagi, mõistis hagejalt välja kostja kasuks 6000 eurot ja tasaarvestas Viru Maakohtu 13.11.2018 otsusega tsiviilasjas 2-179668 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuse 9978 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 6000 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal tasuda hagejale põhivõlgnevus summas 3978 eurot. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: poolte vahel oli 08.04.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 147972-1/SAN-1 Eesti Elektrijaamas bagerpumplate süvendite raudbetoonkatete rekonstrueerimiseks. Tööde tähtaeg oli 17.12.2014 ning tasu tööde eest 76 000 eurot (lisandub käibemaks); poolte vahel oli 08.04.2014 sõlmitud täiendav kokkulepe nr 2, millega suurendati lisatööde tõttu tasumisele kuuluvat summat 5 856 euro võrra; lepingujärgsed tööd jäid lõpuni tegemata hageja juhatuse liikme jalaluumurru tõttu. Hageja ütles töövõtulepingu üles, poolte vaheline töövõtuleping lõppes septembris 2014; kostja jättis hagejale tasumata 30.09.2017 arve nr 12/14 summas 9978 eurot (sh käibemaks); hageja poolt töövõtulepingu nr 147972-1/SAN-1 ülesütlemisega seoses sõlmis kostja uue töövõtulepingu tööde lõpetamiseks LaudonBuilding OÜ-ga, lepingu maksumuseks oli 30 000 eurot (lisandub käibemaks). Poolte põhiliseks vaidluseks on praegusel juhul, kas kostja saab hagejalt nõuda kahju hüvitamist seoses sellega, et LaudonBuilding OÜ lõpetas tööd.
VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled olid kokku leppinud, et töövõtulepingu tasu on 88 279 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 105 934.80 eurot. Poolte vahel selle üle vaidlus puudub. Hageja tegemata tööde maht on kostja hinnangul 105 934 eurot - 68 633.90 eurot - 9978 eurot = 27 322.90 eurot (s.o tööde üldmaht - saadud tasu - 13.11.2018 otsusega väljamõistetud tasu). Poolte vahel on praegusel juhul muuhulgas vaidlus selles, kas hageja tehtud tööde maksumusele tuleb lisada ettemaksuna tasutud 4200 eurot või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on kõik hageja töövõtulepingust tulenevad arved tasunud. Lisaks on hageja esitanud kostjale arve summas 9978, nimetatud summa on kostjalt hageja kasuks 13.11.2018 otsusega välja mõistetud. Kuivõrd kogu lepingujärgseks maksumuseks on olnud 105 934,80 eurot, on ettemaksu summaga arvestamine tööde maksumuse arvutamisel põhjendatud. Ka vaatamata sellele, et hageja on ehitusmaterjalid osaliselt uuele töövõtjale üle andnud, tuleb nimetatud summa (4200 eurot) liita tehtud tööde maksumuse hulka, kuna kostja on nimetatud summa hagejale siiski lepingust tulenevalt tasunud. Kohtule ei ole ka mistahes tõendeid selle kohta, mis väärtuses on hageja uuele töövõtjale ehitusmaterjale üle andnud, esitatud. Hageja väide, et nende maksumus ületas 5000 eurot, on maakohtu hinnangul paljasõnaline ning tõendamata. Samas on hageja ise kohtule avaldanud, et „2014 aasta septembri lõpuks jäi temal alles täiesti teine ehitusmaterjalide varu“ (II kd, tl 158). Sellest võib järeldada, et hageja on ettemaksu eest ostetud ehitusmaterjale töö käigus olulises ulatuses ära kasutanud. Hageja on teatanud ka, et „müüa neid kõrvalistele juriidilistele isikutele oli väga keeruline, kuna need olid soetatud arvestades töö spetsiifikat Eesti Elektrijaama bagerpumbajaamas. Seepärast otsustas hageja anda 24.11.2011 metallkonstruktsioonid tasuta uuele töövõtjale, s.o LaudonBuilding OÜ-le“ (II kd, tl 158). Hageja töövõtulepingust tulenev tegemata tööde jääk on olnud maakohtu hinnangul summas 27 322,90 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-st 9.2 nähtub, et pool hüvitab teisele poolele lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju, v.a saamata jäänud tulu. Lepingu p-st 9.4 tuleneb, et pool vastutab oma esindaja (juhatuse või seda asendava organi liikme või muu teda esindava isiku) ja isikute, keda ta oma kohustuste täitmiseks kasutab, sealhulgas töötajate, teenistujate, alltöövõtjate, esindajate või käsundisaajate tegevusega põhjustatud kahju eest samamoodi nagu oma tegevusega põhjustatud kahju eest. Lepingu p-st 10.1. nähtub ka, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumine või mittenõuetekohane täitmine on vabandatav, kui lepingupool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Praeguses asjas takistas hagejal lepingu täitmist tema juhatuse liikme jalaluumurd. Maakohus nõustus kostjaga, et töövõtuleping sõlmiti hageja kui juriidilise isikuga, mitte tema füüsilisest isikust juhatuse liikmega. Seega hageja juhatuse liikme jalaluumurd on küll inimlikult mõistetav ja ilmselgelt ka ettenägematu asjaolu, kuid tegemist ei ole siiski vääramatu jõuga seaduse mõttes. Töövõtulepingu puhul kannab töö tegemisega seotud riskid töövõtja ehk antud juhul hageja, mitte tema juhatuse liige.
Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendava tähtaja võib jätta andmata VÕS § 115 lg 3 kohaselt, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab seega töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et tööde lõpptähtaeg oli detsembris 2014, hageja tegemata jäänud töömahu pidi uus alltöövõtja ära tegema. Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostja on uue alltöövõtja otsimisel erinevaid hinnapakkumisi võrrelnud. Kostja sõlmis 24.10.2014 odavama pakkumise teinud LaudonBuilding OÜ-ga töövõtulepingu 147972-2/LB ning tasus viimasele kokku 36 000 eurot (sh käibemaks, I kd, tl 87-89). Kostja esitas tõendina venekeelse töövõtulepingu nr 02F/14-VH lisa 1, mille maakohus jättis tähelepanuta. Maakohus leidis, et ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et LaudonBuilding OÜ pidi tegema veel lisaks kostjaga sõlmitud lepingus sätestatule ka projektijuhi töid, kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis, et kostja ja LaudonBuilding OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping on siduva eelarvega, mida sai küll poolte kokkuleppel muuta. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, millelt nähtuks, et kostja ja LaudonBuilding OÜ on lepingut muutnud. Seega tuli kostjal uuele töövõtjale tööde lõpetamiseks tasuda 36 000 eurot (sh käibemaks), mida ta on ka tõenditest nähtuvalt teinud. Samas kuivõrd hageja tegemata tööde jääk on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt summas 27 322,90 eurot (sh käibemaks), kostjal tuli aga töövõtulepingust tulenevate tööde lõpetamiseks tasuda LaudonBuilding OÜ-le 36 000 eurot (sh käibemaks), on kostja igal juhul kandnud kahju vähemalt 8677,11 eurot. Kuna hageja on lepingus märgitud töid jätnud lõpuni tegemata, on ta ka poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Kostja on kõiki kahju hüvitamise eeldusi põhjendanud ja tõendanud. Kostjale on seoses hageja lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Hageja lepingu rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja on ka hagejat võimalikest viivistest ja kahjunõuetest seoses lepingu rikkumisega hoiatanud. Seega on kostja veenvalt põhjendanud ja tõendanud, et temale on hageja tööde lõpetamata jätmisega seoses tekitatud kahju, mistõttu ta võib hagejalt nõuda poolte vahel sõlmitud lepingust ning seadusest tulenevalt kahju hüvitamist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja (OÜ SANTALLE) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja (AS-i Irbistero) kanda.
Maakohus leidis ebaõigesti, et LaudonBuilding OÜ nõude olemasolu tõttu tuleb vastuhagi rahuldada. LaudonBuilding OÜ ei ole kostja vastu nõuet alates 2015. a jaanuarist esitanud. Maakohtu järeldus ei põhine ka raamatupidamisdokumentidel. Maakohus väljus vastuhagi rahuldades vastuhagi piiridest ja rikkus TsMS § 439. Vastuhagi alus oli see, et LaudonBuilding OÜ nõudis kostjalt täidetavate projekteerimistööde eest 6000 eurot. Maakohus menetles aga kostja faktiliste kulude (36 000 eurot) ja hageja lõpetamata jäänud tööde (maksumusega 27 322 eurot) vahet. Tegelikult aga oli arve nr 14032 (31.12.2014) järgi esitatud tasumiseks ainult 18 000 eurot. Mingeid teisi tasumise tõendeid kostja kohtule ei esitanud ja kostja tõendatud kulude kogusumma oli kokku 32 400 eurot (14 400 + 18 000). Maakohus ei ole lahendit tehes tuginenud materiaalõigusele, mis võimaldaks vastuhagi rahuldada.
8.AS Irbistero vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja märkis, et apellatsioonkaebusele lisatud uusi tõendeid ei tohiks võtta vastu. Maakohus ei ole hagi piiridest väljunud. Maakohus järgis hagi eset, kuna mõistis välja 6000 eurot. Ka mitteesitatud põhjendusele tuginemine ei ole veel hagi piiridest väljumine. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Maakohus on tuginenud materiaalõigusele ja korrektselt kohaldanud VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 20. aprilli 2020 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Maakohus rikkus asja lahendamisel TsMS § 5 lõiget 1, kuna rahuldas vastuhagi alusel, millele vastuhagi esitaja (kostja AS Irbistero) ei ole vastuhagi alusena tuginenud. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Järgnevalt ringkonnakohus analüüsib ja toob esile, mis oli vastuhagi alus.
11.16. jaanuaril 2018 esitatud vastuhagis märkis kostja vastuhagi alusena, et ta tasus LaudonBuilding OÜ-le tööde eest 36 000 eurot (sh käibemaks) ning lisaks jäi kostja LaudonBuilding OÜ-le võlgu 6000 eurot (sh käibemaks); kokku tuli kostjal LaudonBuilding OÜ-le tasuda 42 000 eurot (sh käibemaks). Hagi esemeks oli 6000 euro väljamõistmine hagejalt kostja kasuks. Maakohus tegi 6. veebruaril 2020 korraldusliku määruse, kus sedastas, et sõlmitud lepingust nähtub, et kostja makstav tasu LaudonBuilding OÜ-le on 30 000 eurot (lisandub käibemaks). See tasu on lõplik ega sõltu materjalide kallinemisest või mistahes teistest kuludest lepingu kehtivuse ajal. Seejuures märkis maakohus, et kohtule on arusaamatu, mille alusel nõuab LaudonBuilding OÜ kostjalt 6000 euro tasumist. Kostja pidi maakohtu määruse kohaselt seda selgitama ja tõendama.
12.Kostja märkis 20. veebruaril 2020 vastusena maakohtu 6. veebruari 2020 määrusele, et 36 000 euro suuruse lepingu sõlmimisel ei arvestatud projektijuhtimise kuludega, mis olid 6000 eurot (5000 eurot + km), seda kulu ei pandud OÜ-ga LaudonBuilding sõlmitud lepingusse, kuna leping koostati kiirustades. Eeltoodust tuleneb, et vastuhagi aluseks oli kahju, mis kostjal tekkis, kuna ta pidi OÜ-le LaudonBuilding tasuma lisaks nende vahel sõlmitud töövõtulepingule (tasu 36 000 eurot koos käibemaksuga) veel 6000 eurot projektijuhtimise teenuse eest.
13.Maakohus on hagi rahuldanud teisel alusel kui oli vastuhagi alus (6000 euro tasumine projektijuhtimise teenuse eest ja sellest tekkinud kahju). Maakohus rahuldas hagi, märkides, et kuna hageja tegemata tööde jääk on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt 27 322,90 eurot (sh käibemaks), kostjal tuli aga töövõtulepingust tulenevate tööde lõpetamiseks tasuda LaudonBuilding OÜ-le 36 000 eurot (sh käibemaks), on kostja igal juhul kandnud kahju vähemalt summas 8677,11 eurot. See erineb kostja esitatud hagi alusest, maakohus rikkus TsMS § 5 lõiget 1 ning maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kui vastuhagi esitaja ei ole tõendanud, et tal oli kohustus LaudonBuilding OÜ ees tasuda 6000 eurot projektijuhtimiseteenuse eest. Seega pole kostja tõendanud vastuhagi alust ning vastuhagi kuulub rahuldamata jätmisele.
15.Menetluskulud tuleb jätta maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel AS Irbistero kanda, kuna tema kahjuks tehti lahend. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.