lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-17935/35

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-17935/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1298
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaAÕS § 83Valdaja vastuväitedTsMS § 132 lg 4Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-17935/70Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17935

Tsiviilasi

S. A. hagi A. T.i vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S. A. (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: A. J. (isikukood xxx, epost xxx); Kostja: A. T. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).

Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud

Juures viibis Resolutsioon

8.septembril 2020 avalikul kohtuistungil Hageja S. A., hageja lepinguline esindaja A. J., kostja A. T., kostja nõustaja T. T.. Sekretär Maarika Ramp
1.Rahuldada S. A. hagi A. T.i vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.
2.Mõista A. T.i (isikukood xxx) valdusest S. A. (isikukood xxx) otsesesse valdusesse välja korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
3.Juhul, kui A. T. (isikukood xxx) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta A. T. (isikukood xxx) korteriomandist asukohaga xxx (registriosa nr xxx) koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
4.
Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline

taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Aadressil xxx asuv korter oli omandatud hageja ja kostja abielu ajal. Hageja ja kostja lahutasid abielu 24.03.2004. 10.10.2018 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse ühisvara jagamise lepingu selle kohta, et ühisvaraks olnud aadressil xxx asuv korter jäi täies ulatuses hageja lahusvaraks. Nimetatud lepingu punktis 5.1. avaldasid pooled, et korteri valdus on kostjalt hagejale üle läinud enne lepingu sõlmimise päeva. Kõik maksud, koormatised, korterist saadav kasu, samuti juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on hagejale üle läinud otsese valduse üleandmisega. Kinnistusraamatu andmetel on korteri ainuomanik hageja. Korteriga seotud kommunaalkulusid tasub hageja.
2.Kostja elab hagejale kuuluvas korteris hageja tahte vastaselt ega soovi sealt lahkuda. Hageja korduvalt esitatud nõudmistele vabastada hagejale kuuluv korter jättis kostja reageerimata. Korteris elamise ajal terroriseeris kostja hagejat ja tema last pidevalt, viibides korteris tihti alkoholijoobe ja muu joobe seisundis, korraldas skandaale ja lärmi, tarbis korteris mistahes keelatud aineid. Kostja suhtes alustati kriminaalasja kostja ja tema lapse suhtes toimepandud väärkohtlemise tunnustel.
3.07.08.2019 esitas hageja kostjale nõude vabastada korter hiljemalt 07.11.2019. Nimetatud nõue anti kostjale allkirja vastu samal päeval üle. Hageja informeeris kostjat, et määratud tähtajaks korteri vabastamata jätmise korral pöördub hageja kostja vastu hagiga kohtusse. Kostja ei ole hageja nõudele mingil viisil hageja soovitud reaktsiooni üles näidanud (määratud tähtajaks ei kolinud kostja korterist välja). Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostjal on korteri valdamiseks kehtiv üürileping. Korteri osas on poolte ühisvara jagamine toimunud lõplikult ja ammendavalt.
4.Hageja palub välja mõista kostja valdusest xxx korteriomand (registriosa nr xxx) ja kohustada kostjat andma xxx korteriomandi (registriosa nr xxx) valdus üle hagejale. Juhul, kui kostja keeldub valdust vabatahtlikult täitmast, palub hageja tõsta kostja koos temale kuuluvate esemetega aadressil xxx asuvast korteriomandist välja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja väitel on kostjal korteri osas sõlmitud tähtajatu üürileping. Kostja on teinud hagejale ülekandeid korteriga seotud kommunaalkulude tasumiseks. Samuti tasub kostja korteriomandiga seotud laenu- ja kindlustusmakseid. Kostja leiab, et hageja ja kostja abielu lõppedes ei toimunud korrektset ühisvara jagamist, hageja peaks kostjale seoses korteriomandiga hüvitama 25 000 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Asjas puudub vaidlus, et aadressil xxx asuv korter oli omandatud hageja ja kostja abielu ajal. Hageja ja kostja lahutasid abielu 24.03.2004. 10.10.2018 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse ühisvara jagamise lepingu (tlk 4-6) selle kohta, et ühisvaraks olnud aadressil xxx asuv korter jäi täies ulatuses hageja lahusvaraks. Hageja on kinnistusraamatusse kantud xxx korteriomandi omanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 7). Kostja valdab nimetatud korteriomandit.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude xxx asuva korter valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille

kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.

9.Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et hageja on xxx asuva korteri ainuomanik. Nimelt ilmneb 10.10.2018 hageja ja kostja vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu punktist 4 (tlk 6), et kõnealune korteriomand jääb hageja lahusvaraks. Samuti ilmneb kinnistusraamatu väljavõttest, et (tlk 7), et hageja on korteriomandi ainuomanik. Seoses kostja väidetega, et hageja ja kostja abielu lahutamisel ei toimunud täielikku abielu kestel omandatud varade jagamist ning hageja peaks kostjale täiendavaid summasid hüvitama, märgib kohus, et kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud. Kostja on küll väitnud, et kostja soovib ühisvara jagamist erialdiseisvas menetluses, kuid Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kohtu menetluses oleks ühtegi tsiviilasja, mis puudutaks kostja nõuet hageja vastu seoses ühisvara jagamisega või sellega soetud hüvitise väljamõistmisega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et hageja on xxx asuva korteriomandi omanik. Täiendavalt on kohus seisukohal, et antud asjas puudub vaidlus, et kostja valdab kõnealust korteriomandit.
10.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kohus on 05.02.2020 e-kirjas (tlk 36) kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus korteriomandi valdamiseks. Kohus on täiendavalt välja toonud, et olukorras, kus kostja väidab, et kostjal oli korteriomandiga seoses sõlmitud üürileping, tuleb kostjal nimetatud asjaolu tõendada. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et hageja ja kostja vahel on xxx korteriomandi osas sõlmitud kehtiv üürileping või et kostjal esineb muu alus korteriomandi valdamiseks. Kostja on käesolevas menetluses küll esitanud pangakonto väljavõtteid ja Swedbank AS-iga sõlmitud lepingu, kuid kostja ei ole ära näidanud, kuidas vastavad dokumendid tõendavad üürilepingu olemasolu, kuigi kohus on kostjale 28.02.2020 e-kirjas (tlk 89) selgitanud, et kostjal tuleb iga tõendi puhul ära näidata, mida kostja vastava tõendiga tõendada soovib ning millisest tõendi osast vastav asjaolu ilmneb. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal esineb õiguslik alus xxx korteriomandi valdamiseks.
11.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et xxx korteriomand tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub korteriomandi vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva varaga xxx korteriomandi täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
12.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja