lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19684/20

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-19684/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2696
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisVÕS § 29 lg 1, 3, 4, 5Lepingu tõlgendamineTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 15 lg 1Lepingupoole teadmine lepingu puudustestVÕS § 197 lg 1, 2Tasaarvestuse mõisteVÕS § 33 lg 1, 2EellepingTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-19684/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn RE OÜ11709078(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19684

Tsiviilasi

L. B. hagi Tallinn RE OÜ vastu alusetult saadu tagastamise nõudes

Tsiviilasja hind

5 409,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja L. B. (isikukood xxx), lepinguline esindaja M. Š. Kostja Tallinn RE OÜ (registrikood 11709078), lepinguline esindaja T. L. Kohtuistungil 01.06.2020, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Tallinn RE OÜ-lt L. B. kasuks alusetult saadu 5000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9,90 eurot, kokku 5009,90 eurot.
3.Välja mõista ka Tallinn RE OÜ-lt L. B. kasuks põhinõudelt (5000 eurot) viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 sätestatud määras alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja Tallinn RE OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) alusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsÜS § 83Tehingu vormi järgimata jätmine
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja esitatud asjaoludel sõlmisid pooled broneerimis/käsirahalepingu, mille kohaselt kohustusid pooled sõlmima hiljemalt 30.11.2019 kinnisasja müügilepingu. Hageja andis nimetatud lepingu alusel kostjale 5000 eurot. Pooled müügilepingut ei sõlminud, kuna hagejale ei antud laenu. Laenu mitteandmise üheks põhjuseks oli mh asjaolu, et kinnisasi ei ole ehitatud projekti järgi. Kinnisasja müügileping jäi sõlmimata kostja süü tõttu, kuna lepingu ese ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist kinnisasja müügilepingu eellepinguga. Hageja sai 29.11.2019 teada, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine ning palub tagastada 5000 eurot tühise lepingu alusel. Isegi eellepingu kehtivuse juhul ei oleks võimalik sõlmida müügilepingut eellepingu tingimuste kohaselt. Hageja ei ole rikkunud eellepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub alus kahju hüvitamiseks kohustuse rikkumise eest.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadu 5000 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 9,90 eurot ja alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni välja mõista põhinõudelt viivis 0,022% . Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul sõlmisid pooled 13.07.2019 broneerimislepingu. Broneerimislepinguga kokkulepitud tasu (5000 eurot) hõlmas lisaks tasule, mis nähti kostjale ette selle eest, et ta ei müüks kinnistut kolmandatele isikutele ka tasu, mis kostja sai selle eest, et hageja sai lepingu kehtivuse ajaperioodi jooksul kinnistut ja elamut vallata ja kasutada. Seega oli lepingu näol tegemist lisaks broneerimislepingule ka kinnistu kasutamislepinguga ning poolte vahel kokkulepitud lepingutasu hõlmas nii tasu broneerimise kui ka kinnistu kasutamise eest. Hagejal oli võimalus kinnistut ja sellel asuvat elamut vallata ja kasutada alates 16.07.2019 kuni 16.12.2019 ehk kokku viis kuud. Kostjal oli kinnistu suhtes sõlmitud laenuleping, millega kaasnes kostjale ka igakuine intressikulu. Juhul kui kostja ei oleks broneerimislepingut sõlminud ning võtnud endale kohustust kinnistut mitte müüa kolmandatele isikutele, oleks kostjal olnud võimalus kinnistu müüa juba oluliselt varem, misläbi ei oleks kostjale tekkinud täiendavat intressikulu. Kostja nõustub, et broneerimislepingus sätestatud poolte kohustus sõlmida kinnistu notariaalne müügileping hiljemalt 30.11.2019 (ehk lepingu punkt 2.2) on TsÜS § 83 lõikest 1 tulenevalt tühine. Ilma poolte kohustuseta sõlmida notariaalne müügileping, on broneerimisleping kehtiv.
4.Tasaarvestuse aluseks on hagejal broneerimislepingu kehtivuse perioodi ajal tasutud intressikulu ning hinnavahe broneerimislepingus kokkulepitud müügihinna ning tegeliku müügihinna vahel. Laenulepingu punkti 1.3.1 kohaselt on laenuintress 9% aastas laenu põhiosa jäägilt. Kostja pidi perioodil 16.07.2019 kuni 16.12.2019 tasuma täiendavat intressikulu 5 x 1087,5 eurot ehk 5437,5 eurot. Lisaks oli kinnistu turuhind vahepeal langenud, mistõttu tuli kostjal müüa 30.12.2019 kinnistu varasemast turuhinnast (163 000 eurot) 3000 euro võrra soodsamalt. Broneerimislepingu sõlmimiseta oleks kostjal olnud võimalus müüa maja juba ka varem eelduslikult hageja ja kosja vahel kokkulepitud hinnaga (163 000 eurot). Hageja on kostjale tekitatud täiendavalt kahju kokku 5437,5 + 3000 = 8437,50 euro ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja tasaarvestuse avaldus rahuldamisele ei kuulu.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 5000 euro tagastamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14).
7.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 13.07.2019 lepingu, mis on pealkirjastatud broneerimisleping/käsirahaleping (tl 4-6). Lepingu p 1.3 kohaselt kohustus hageja tasuma 5000 eurot kostja arveldusarvele ühe pangapäeva jooksul. Kohtule esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et hageja tasus kostjale 13.07.2019 5000 eurot (tl 7).
8.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Seega tuleb kindlaks teha, kas poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist kinnisasja müügi eellepinguga (mis peab olema notariaalne) või broneerimislepinguga. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 33 lg 1). Müügi eellepinguga võetakse kohustus sõlmida müügileping, müügilepinguga võtab müüja kohustuse asi üle anda ja teha võimalikuks omandi üleminek ostjale ehk teha käsutustehing (sõlmida asjaõigusleping). VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Riigikohus on märkinud, et kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega ka kinnisasja müügi eellepingu osas. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine (RKTKo nr 2-168456, p 11).
9.Broneerimislepingut kui lepinguliiki ei ole võlaõigusseaduses eraldiseisva lepinguliigina reguleeritud. Samas on sellise kokkuleppe sõlmimine põhimõtteliselt võimalik. Õiguskirjanduse kohaselt on broneerimislepingu iseloomulikuks tunnuseks kokkulepe kohustuses mingit tegu mitte teha – kas mitte võõrandama, mitte kasutusse andma jms (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, komm § 33, p 4.5, lk 187). Ühes lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe. Kinnisasja müügilepingu eellepingu tühisus ei pruugi kaasa tuua kogu lepingu tühisust, kuid siiski tuleb eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkuleppe, s.o broneerimise tühisuse. Sellest seisukohast järeldub, et kui samas lepingudokumendis on nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente ja eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu, ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma tühise eellepingu osata (RKTKo nr 3-2-1-70-07, p 14-15). Riigikohus on ka märkinud, et erandina saab nn broneerimisleping kõne alla tulla, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on

lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud. (vt RKTKo nr 3-2-1-32-06, p 16).

10.Seega sõltuvad pooltevahelised õigused ja kohustused poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt RKTKo nr 3-2-1-112-15, p 15).
11.Hinnates kõnealust lepingut, leiab kohus, et pooled sõlmisid kinnistu müügilepingu eellepingu (mis on vormipuuduse tõttu tühine). Lepingu p-ist 1.1 nähtub, et leping sõlmitakse kinnisasja xxx notariaalse müügilepingu sõlmimise tõestamiseks ning samuti selle täitmise kindlustamiseks. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustusid pooled sõlmima kinnisasja notariaalse müügilepingu hiljemalt 30.11.2019 (lepingu p 2.2). Seega on pooled lepingus kokku leppinud nii lepingu esemes kui ka ajas, millal pooled kohustuvad sõlmima kinnisasja notariaalse müügilepingu. Lepingus on nii müüja kui ka ostjapoolsed kinnitused notariaalse võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisega kantavate kulude kandmise osas. Samuti on pooled kokku leppinud asjaõiguslepingu sõlmimisega seonduvas. Leping sisaldab ka müügilepingu sõlmimiseks olulist tingimust, milleks on müügieseme hind 163 000 eurot (lepingu p 1.2). Samuti on kirjas, et hagejale on teada lepingu esemeks oleva kinnisasja seisukord ning hageja soov kinnisasi osta lepingus toodud tingimustel. Lepingu p 1.3 kohaselt ei arvestata käsiraha müügihinna hulka, kui käsiraha andja tasub kogu ostuhinna lennuga. Kogu ostuhinna laenuga tasumisel tagastab käsiraha saaja käsiraha andjale asjaõiguslepingu tegemise päeval. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kõik nimetatud summaga seotud kohustused puudutavad müügilepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul oli 5000 eurot mitte broneerimise eest vaid ettemaks soetatava kinnisasja eest. Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga, et tegemist ei ole mõistliku summaga broneerimise eest.
12.Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et pooled leppisid samas lepingus kokku ka selles, milline kinnisasi müüakse ja millise aja jooksul tuleb sõlmida kinnisasja võlaõiguslik ja asjaõiguslik leping ning ka kõik lepingu tagajärjed seoti kinnisasja suhtes müügilepingu toimumisega. Seega oli lepingus kokku lepitud kinnisasja võõrandamise ja omandamise kohustus. Samuti leppisid pooled kokku selles, kummale poole jääb hageja poolt tasutud 5000 eurot lepingu sõlmimata jäämise korral (lepingu p-id 5.1 ja 5.2). Kohus ei nõustu kostja seiskohaga, et tegemist on oma olemuselt broneerimislepingu ja kinnisasja kasutusse andmise lepinguga. Mõlemad pooled on tõepoolest kinnitanud, et kinnisasja valdus ja võtmed anti üle hagejale. Kõnealusest lepingust aga ei nähtu võtmete ega valdus üleandmise kohustus. Kostja ei ole ka tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et hageja tasub kostjale valduse kasutamise eest 5000 eurot. Asjaolu, et hagejale anti võtmed üle, ei muuda asjaolu, et tegemist on müügilepingu eellepinguga.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leping ei ole osadeks jagatav ja pooled sõlmisid kinnisasja müügilepingu eellepingu, mis on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seega on tegemist tühise lepinguga ning kohus rahuldab hageja nõude tasutud 5000 euro tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1).
14.Hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.Hageja nõuab kostjalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg-2 alates 07.12.2019 kuni 16.12.2019 ning edasi hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on tõendanud, et esitas kostjale 29.11.2019 e-kirja, milles teatas tehingu tühisusest ja palus 5000 eurot tagastada (tl 8). Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas põhinõude, on põhjendatud ka viivisenõue. Kostja ei ole viivise perioodile ega summale sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 9,90 ja viivise põhinõudelt (5000) eurot võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 sätestatud määras alates 17.12.2019, kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
16.Kohus käsitleb kostja tasaarvestusavaldust. Kostja palub hageja nõudega tasaarvestada kostja intressikulu nõue ning tegeliku müügihinna vahe. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 3-2-1-30-16, p 12). Teistsuguse kokkuleppe puudumisel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2 ls 1).
17.Kohus on seisukohal, et kostja nõue hageja vastu tuleb kvalifitseerida VÕS § 15 lg 1 järgi, mille kohaselt kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Samuti on Riigikohus märkinud, et kui kinnisasja müügilepingu eelleping on tühine, võib kõne alla tulla kahju hüvitamine VÕS § 15 alusel. Kui lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb VÕS § 15 lg 1 järgi teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv (vt RKTKO nr 3-2-1-70-07, p 12). Seega kohaldatakse nimetatud sätet ka eellepingu tühisuse korral.
18.VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral tuleb kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks uskunud vorminõude tõttu tühise lepingu kehtivust, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis kahjustatud isikul tekkis lepingu kehtivusele tuginemisest. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud vastutuse eesmärgiks on hüvitada eelkõige usalduskahju, s.o lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused. Nimetatud kahjuks saab pidada kulude kandmist laenuintresside maksmise tõttu

seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks (RKTKo nr 3-2-1-89-06, p 16). Käesoleval juhul on kostja esitanud kahjunõude, mille kohaselt on kostja kandnud intressikulu. Kohtule esitatud laenulepinguga on tõendatud, et kostja võttis 09.02.2016 laenu kinnisasja Jaanilille tee 4, Tallinn ostmiseks (tl 31-33). Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 31.01.2019. Lepingu kohaselt tuli intress tasuda ühekordse maksena hiljemalt 31.01.2019 (laenulepingu nr 01/2016 p 1.3.2). Pooled sõlmisid lepingu 13.07.2019. Kostja ei ole tõendanud, et kandis perioodil 11.07.2019 kuni 30.12.2019 intressikulusid.

19.Kostja nõue tulu hüvitamiseks, mida ta oleks saanud, kui kinnistu müügileping oleks sõlmitud suvel, ei ole põhjendatud. Nimetatud hinnavahe ei ole kooskõlas kohustuste rikkumise eest ette nähtud kahju hüvitamise põhimõttega, kuna hinnavahet ei saa usalduskahjuks lugeda. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 15 lõikest 1 tuleneva vastutuse puhul ei saa asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui läbirääkimised oleks lõppenud tulemuslikult ning kehtiv leping oleks sõlmitud ja täidetud, st positiivne ehk täitmishuvi hüvitamisele ei kuulu (RKTKo nr 3-2-1-89-06, p 16).
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, mida kostja saanuks hageja nõudega tasaarvestada ning hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
23.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja