lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-20380/9

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 15.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-20380/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1982
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 407 lg 2, 5, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 317 lg 1, 12Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 444 lg 1, 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-20380

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Nummert

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

15. september 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-20380

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.S.u võlgnevuse ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

380,87 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

vastu

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: [email protected])

Menetlemise viis

Kostja: A.S. (ik xxxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduse kohaselt Xxxxxxxxxxxx; elukoht rahvastikuregistris Xxxxxxxxxxxx/ Xxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxx), tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus, kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 10.06.2020, teadaande kättetoimetatuks lugemise kuupäev 25.06.2020.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
2.Välja mõista A.S.ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS arvetest nr 2014201699, 2014446640, 2014687109 ja 2014926561 tulenev võlgnevus 159,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 155,30 eurot, millise Elisa Eesti AS loovutas 05.02.2018 Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
3.Välja mõista A.S.ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,07% päevas, arvestatuna võlgnevuse põhiosalt, s.o 159,75 €, alates 19.12.2019 kuni võlgnevuse põhiosa tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades punktis 2 väljamõistetud viivist).

1 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20380

4.Välja mõista A.S.ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võla sissenõudmisega seotud kulu summas 25 eurot.
5.Menetluskulud jätta 98% ulatuses kostja A.S.u ning 2% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
6.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 244 eurot (millest 100 eurot tasutud riigilõiv ja 144 eurot lepingulise esindaja kulud).
7.Välja mõista kostjalt A.S.ult hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 239,12 eurot. Ülejäänud osa jätta hageja kanda.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on A.S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale A.S.ule tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 12 alusel. Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, lg 3-5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20380

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas kohtule 18.12.2019 hagiavalduse A.S.u (kostja) vastu. Hagiavaldus registreeriti kohtute infosüsteemis tsiviilasja numbriga 2-19-20380. hageja esitas 31.01.2020 hagiavalduse täienduse. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja A.S.u vahel arvete nr 2014201699, 2014446640, 2014687109 ja 2014926561 tasumata jätmisest tulenevat põhivõlgnevust summas 159,75 eurot; sissenõutavaks muutunud viivist summas 155,30 eurot; sissenõudmiskulu summas 25 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist kuni põhinõude 159,75 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamise päevast alates 19.12.2019; menetluskulu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2.Pärnu Maakohus võttis oma 19.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20380 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.06.2020, kostjale loeti dokumendid kättetoimetatuks 25.06.2020. Kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 23.07.2020. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.1.Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu järgmistes nõuetes: Elisa Eesti AS arvetest nr 2014201699, 2014446640, 2014687109 ja 2014926561 tuleneva põhivõlgnevuse summas 159,75 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 155,30 eurot ja sissenõudekulu summas 25 eurot nõudes. Nendes nõuetes on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu 8175884 alusel, millest nähtuvalt kostja kohustub tasuma hagejale teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Samuti hageja poolt lepingu järgi nõutud viivis ei ületa kohtupraktikas tunnustatud põhimõtet, s.t. see ei ole seadusest tulenevalt viivisest 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20380

kolm korda suurem. Lisaks on põhjendatud sissenõudmiskulud sellega, et hageja on kostjale saatnud 3 võlateatist-meeldetuletuskirja.

4.2.Edasiulatuva viivise nõue. Viivise nõude arvestatuna võla põhiosalt 159,75 eurolt alates 19.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni 0,07% päevas kohus rahuldab, kuid mitte suuremas ulatuses, kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 155,30 eurot). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-16 selgitanud, et kohtul on õigus vähendada edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju (p 19). Käesolevas asjas ei ole hageja suuremat kahju hagis asjaoludega õiguslikult põhistanud ega tõendanud, mistõttu oleks õiguslikult põhjendamatu, sh hea usu vastane hagi täies mahus rahuldamine tagaseljaotsusega. Sellise õigusliku põhjendamatuse tõttu vähendab kohus väljamõistetavat viivist kuni põhinõude suuruseni. Samuti kuivõrd viivise eesmärgiks ei ole võlausaldaja rikastumine, vaid võlgniku mõjutamine rahalist kohustust võimalikult kiiresti täitma, on põhjendatud mitte mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist välja rohkem kui põhinõude ulatus. Kohus võib vähendada nii sissenõutavaks muutnud kui ka edasiluatavalt nõutavat viivist VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel, kui kohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et viivis on ebamõistlikult suur, võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09, p 10; nr 3-2-1-66-05, p 18).
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot.
5.3.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20380

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

5.4.Hageja on palunud kostjalt lisaks riigilõivule välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Hagiavaldustele on lisatud PlusPlus Legal OÜ 16.08.2019 arve. Nimetatud arve kohaselt kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 h ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 h tunnihindega 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.5.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid hagiavalduse ja selle täienduse. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks, hagi koostamiseks ja esitamiseks ning kohtule esitamiseks ei kulu töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui poolteist tundi.
5.6.Samuti leiab kohus, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuulub hageja lepingulise esindaja kulu vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku summas 144 eurot (1,5 h x 80 € + 20% käibemaks).
5.7.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 144 eurot, kokku 244 eurot.
5.8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata üksnes osas, mis puudutas põhivõlgnevuselt väljamõistetava jooksva viivise suurust, piirates viivise arvestusel maksimaalset viivise ulatust põhivõlgnevuse summaga, arvestades seejuures juba sissenõutavaks muutunud viivist. Seega jättis kohus rahuldamata üksnes edasiulatuva viivise nõude abstraktses suuruses, seades viivise nõudele maksimaalse suuruse. Kohtule hageja poolt esitatud ja numbriliselt väljendatud nõude rahuldas kohus täies ulatuses, seega peab kohus põhjendatuks menetluskulude jaotust hageja ja kostja vahel proportsioonis 2% ja 98%, s.o 4,88 eurot ja 239,12 eurot. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja põhjendatud menetluskuludest 4,88 eurot hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud summas 239,12 eurot kostja kanda.
5.9.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20380

5.10.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja