Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Käesolevaks hetkeks on võlgniku V. S. kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. 04.08.2020 esitas võlgnik V. S. kohtule taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik teatas täiendavalt, et 29.05.2020 sündis tal poeg ning käesolevalt viibib ta lapsehoolduspuhkusel. 11.08.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku V. S. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötas ta A OÜ-s, töötasuks oli keskmiselt 650 eurot kuus. 11.08.2020 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlausaldajal X ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet ei poolda võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik on oma võlgnevuse katteks tasunud vaid 64,36 eurot. Võlausaldaja D A/S Eesti filiaal on Äriregistrist kustutatud, mistõttu ei esitanud ka võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohta. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku V. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 11.08.2020.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 11.08.2020.a andis võlgnik V. S. kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja X (nõue jääk 14 637,82 eurot) on avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlgniku suurim võlausaldaja D A/S Eesti filiaal (nõude suurus 20 168,64 eurot) on kustutatud. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet (nõude jääk 2 639,42 eurot) vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud A OÜ-s monteerijana. Võlgniku ülalpidamisel on olnud üks alaealine laps, alates

29.05.2020 kaks alaealist last. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on olnud töötasu, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sellest hoolimata on võlgnik tasunud võlausaldajatele kokku 300 eurot. Võlgnik on selgitanud, et ei ole seoses hariduse puudumise ja lapse kasvatamisega saanud endale lisatööd otsida. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires ja arvestatavas ulatuses vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku V. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb V. S. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate V. S. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.