lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-57225/129

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-57225/129
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2195
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 110PankrS § 119PKS § 27TMS § 14Sissenõude pööramine abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvaraleTMS § 187Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetlusesTMS § 188 lg 1Tehingu tagasivõitmise üldised alusedTMS § 190Ühisvara jagamise tagasivõitmineTMS § 195Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjedTsMS § 173 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-57225/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.02.20152-14-57225/173Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.20242-14-57225/201Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.04.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-2946/7Riigikohtu üldkogu19.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57225

Tsiviilasi

Andrei Leontijevi hagi Maksim Belozjorovi ja Marina Belozerova vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2020 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Leontijevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Andrei Leontijev (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustajad: I: Maksim Belozjorov (kostja), ik XXXXXXXXXXX, II: Marina Belozerova (kostja), ik XXXXXXXXXXX; kostjate esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2020 osaotsus ja saata asi lahendamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 449 lg 3Vaheotsus
TsMS § 450 lg 1Osaotsus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

ASJAOLUD

1.Andrei Leontijevi (hageja) esitas 11.09.2014 hagi Maksim Belozjorovi (kostja I) ja Marina Belozerova (kostja II) vastu, milles palus: 1) tunnistada kehtetuks 25.04.2014 asjaõigusleping, millega korteriomand aadressil X (reg. osa 3084708 viidi kostja I ainuomandist kostjate ühisomandisse (müügilepingu või kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste osas); 2) tunnistada kehtetuks 09.07.2014 asjaõigusleping, mille alusel korteriomand muutus kostjate ühisomandist kostja II ainuomandiks (müügilepingu või kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste osas); 3) asendada kostjate tahteavaldused kostja I kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. 06.01.2015 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles taotles hüpoteegi seadmist hageja kasuks vaidlusalusele korteriomandile summas 17 000 eurot. 11.04.2016 esitas hageja taaskord täpsustatud nõude järgmises sõnastuses: 1) tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi ja Marina Belozerova vahel 25.04.2014 sõlmitud abieluvaraleping; 2) tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi ja Marina Belozerova vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-14-18428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe; 3) kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna kinnistu registriosa nr 3084708 II jakku omanikuna sisse kantud Marina Belozerova (ik XXXXXXXXXXX); 4) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna kinnistu registriosa nr 3084708 II jakku omanikuna Maksim Belozjorovi (ik XXXXXXXXXXX); 5) asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolekuid Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses. 25.04.2017 esitas hageja taotluse menetluse uuendamiseks ja sõnastas nõuded järgmiselt: Tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorova vahel 25.04.2014 sõlmitud abieluvaraleping, millega korteriomand aadressil X (reg. osa 3084708) tunnistati Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorova ühisvaraks, ja asjaõigusleping (notari Sergei Nikonovi ametitegevuse raamatu registri number 1715).
2.Tunnistada kehtetuks Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsuses tsiviilasjas nr 2-14-18428 sisalduv Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorova ühisvara jagamise kokkulepe.
3.Juhul, kui kohus ei rahulda punkti 1 nimetatud nõuet, siis jagada korteriomand aadressil

X (reg. osa 3084708), jätta korteriomand aadressil X (reg. osa 3084708) Maksim Belozjorovi ainuomandisse ning mõista Maksim Belozjorovilt Marina Belozjorova kasuks pool selle korteriomandi väärtusest;

4.Kohustada Maksim Belozjorovit ja Marina Belozjorovat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu reg. osa 3084708 (korteriomand aadressil X) teise jao omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Maksim Belozjorov ning asendada Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorova nõusolek kohtuotsusega;
5.Jagada korteriomand aadressil X (reg. osa 924609), jätta korteriomand aadressil X (reg. osa 924609) Maksim Belozjorovi ainuomandisse ning mõista Maksim Belozjorovilt Marina Belozjorova kasuks pool selle korteriomandi väärtusest;
6.Kohustada Maksim Belozjorovit ja Marina Belozjorovat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu reg. osa 924609 (korteriomand aadressil X) teise jao omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Maksim Belozjorov ning asendada Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorova nõusolek kohtuotsusega.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitas hageja 7. oktoobril 2011 kostja I vastu hagi tsiviilasjas nr 2-11-48018 võlgnevuse ja viivise saamiseks. Viru Maakohus rahuldas hagi 7. juuni 2013 otsusega. Kohtuotsus jõustus 6. augustil 2014. Kostjad sõlmisid 25. aprillil 2014 abieluvaralepingu, millega kosta I andis rahalist hüvitist saamata temale ainuomandisse kuuluva korteriomandi aadressil X (reg osa 3084708) kostjate (abikaasade) ühisvarasse.

6.mail 2014 esitas kostja II hagi kostja I vastu (tsiviilasjas nr 2-14-18428) abikaasade ühisvara jagamiseks ja kostja I õigeksvõtul põhineva otsusega jäeti kostjale II korteriomand asukohaga X ja korteriomand asukohaga X, OÜ Rado Laukar ja OÜ Webtour osad. Kostjale I jäeti OÜ Sporina osa ning kostjalt II mõisteti kostja I kasuks välja 5000 eurot. Hageja kasuks väljamõistetud võla (15 956,69 eurot) sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Kostja I vara vähenes õigeksvõtul põhineva otsusega oluliselt ja see kahjustas hageja kui võlausaldaja huvisid. Kostjate I ja II vaheliste tehingute ja kohtumenetluse eesmärgiks oli hageja nõude maksmapaneku vältimine. TMS § 190 punkti 2 alusel tuleb kehtetuks tunnistada abieluvaraleping ja hagi õigeksvõtmine kui ühepoolne tehing.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nõue on aegunud. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Kostja I esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-14-18428 hagi õigeksvõtmise avalduse 29.05.2014. Nõude tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-18428 esitas hageja alles 11.03.2019. Seega on hagi õigeksvõtmise avalduse esitamisest kuni nõude esitamiseni

möödunud rohkem kui neli aastat, mis tähendab, et hageja on vaidlusaluse nõude esitanud hilinenult.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus jättis 30. jaanuari 2020 osaotsusega rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-18428. Menetluskulud jäeti hageja kanda, menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Aegumist ei saa kohaldada, kuna seda materiaalõiguse norm ei võimalda. TMS § 188 lõikes 1 on sätestatud õigust lõpetav tähtaeg. Kostja I esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-14-18428 hagi õigeksvõtmise avalduse 29.05.2014. Nõude hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamiseks esitas hageja maakohtule 11.03.2019. Seega on hageja esitanud nõude pärast kolmeaastase tähtaja lõppu, mistõttu tuleb jätta nõue rahuldamata seoses nõude esitamise tähtaja lõppemisega. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja on nõude nr 2 juba ka varem teiste nõuete koosseisus esitanud, kuid ei ole seda sõnaselgelt väljendanud. Nõuet tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine ei ole hageja varem esitanud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli osaotsuse tegemine üllatuslik, kuna maakohus pidi menetlema kostjate taotlust vaheotsuse tegemiseks. TsMS § 449 lg 3 teise lause kohaselt kui maakohus leiab vaheotsuse tegemise taotlust lahendades, et tuleb jätta aegumine kohaldamata, teeb maakohus aegumise kohaldamata jätmisel vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kuna maakohus leidis õigesti, et TMS § 188 lg 1 ei sätesta aegumistähtaega, oleks maakohus pidanud menetlust jätkama. Osaotsuse tegemine ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et see ei toonud kaasa kiiremat ja efektiivsemat menetlust. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja esitas nõude õigeksvõtul põhineva otsuse kehtetuks tunnistamiseks alles 11.03.2019. Kohtuasja materjalidest on tuvastatav, et hageja nõuded olid juba ammu seotud tsiviilasjaga nr 2-14-18428. Nii täpsustas hageja 11.04.2016 menetlusdokumendis oma nõudeid ja palus kohtul mh tunnistada kehtetuks kostjate vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-18428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe. Kohus toimetas 11.04.2016 menetlusdokumendi kostjatele kätte. Kostjad esitasid vastuse.

Hageja tahe oli alati suunatud kostja I tahteavalduse kui mitmepoolse tehingu osaks oleva tahteavalduse kehtetuks tunnistamisele. Hageja sõnastas varem ekslikult oma nõude, paludes tunnistada kehtetuks kostjate vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-18428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe. Maakohus asus 15.02.2019 määruses seisukohale, et hagejal on õigus hagiavaldust täpsustada. Hageja seda tegi ja täpsustas nõuet 11.03.2019. Tegu oli nõude täpsustusega, mitte uue nõudega.

5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on põhjendanud, et tegu on osaotsusega, kuna vaheotsuse tegemist ei võimaldanud materiaalõiguse norm. Vaheotsuse taotlust lahendades kohaldas maakohus õigust ja see ei saanud tulla hagejale üllatusena. Hageja 11.04.2016 esitatud nõue „tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi ja Marina Belozerova vahel sõlmitud Viru Maakohtu 02.07.2014 õigeksvõtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1418428 tulenev ühisvara jagamise kokkulepe“ ei ole samaväärne hageja 11.03.2019 esitatud nõudega „tunnistada kehtetuks Maksim Belozjorovi poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 214-18428“. Tegemist on sisult täiesti erinevate nõuetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus märgib, et raske on aru saada, millised hageja nõuded on maakohtu menetluses pärast osaotsuse tegemist. Hageja esitas algselt hagi kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise menetluse tulemusel sõlmitud asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks koos tuvastusnõuetega kannete osas, sisuliselt soovis hageja X korteriomandi tagasivõitmist kostja I omandisse. Hiljem laiendas hageja hagi ka teistele ühisvara esemetele ning esitas kostjate ühisvara jagamise nõude. Maakohus lahendas asja osaliselt osaotsusega, millega jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine. Kohus võib TsMS § 450 lg 1 järgi osaotsuse teha, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, ning kui osaotsuse tegemine kiirendab asja läbivaatamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eelmenetluses asjaolusid välja selgitanud, poolte avaldustest nähtub, et nad on eri meelt, milliste tehingute, sh nii kohustus- kui käsutustehingute, kehtetuks tunnistamist hageja soovib. Hageja poolt 11.09. 2014 hagis nõudena nr 2 esitatud nõuet: „2) tunnistada kehtetuks 09.07.2014 asjaõigusleping, mille alusel korteriomand muutus kostjate ühisomandist kostja II ainuomandiks (müügilepingu või kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste osas)“ oleks maakohus pidanud eelmenetluses lubama hagejal täpsustada. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja märkis hagis, et ta ei tea täpselt, milliseid tehinguid kostjad I ja II on teinud ning seetõttu märkis hageja ka sulgudesse erinevad lepingud, siis saab hageja esitatud nõudega lugeda hõlmatuks ka kostja II õigeksvõtu tagasivõitmine tehinguna. Kuna õigeksvõtu alusel rahuldatud kohtuotsus on täidetud, siis oli hagejal õigus nõuda kohtuotsuse alusel üle antu tagastamist TMS § 195 ja PankrS § 119 järgi, mis reguleerivad kehtetuks tunnistatud tehingu alusel üle antud vara tagastamist.

Riigikohus on selgitanud, kas ja millisel alusel võib olla tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav hagi õigeksvõtu avaldus varasemas tsiviilasjas ja leidnud pankrotiasjas, et võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel kui tehing (Riigikohtu 4. aprilli otsus nr 2-16-7541, p 15). Kuivõrd pankroti- ja täitemenetluse tagasivõitmise sätted on sarnased, siis saab ringkonnakohtu arvates täitemenetluses õigeksvõttu tagasivõita TMS § 187 ja 188 alusel. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel tagasivõitmise eeldusi kontrollima.

8.Maakohtu põhjendused, mille kohaselt tuleb jätta hagi osaotsusega ühe nõude osas õigust lõpetava tähtaja ületamise tõttu rahuldamata, ei ole õiged. Ringkonnakohtu arvates esitas hageja kohtusse pöördumisel puudustega hagi, milles esitatud nõude osas võis olla ebaselge, kas see hõlmas ka õigeksvõtu kehtetuks tunnistamise, kuid sellises olukorras oli kohtul kohustus anda hagejale hagi täpsustamiseks tähtaeg. Maakohus ei selgitanud asjas välja olulisi asjaolusid ega hageja nõudeid, kuid samas jättis ühe nõude hilinemisega esitamise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ka eeldusel, et maakohus arvutas hageja nõude esitamise tähtaega õigesti, puuduks alus osaotsuse tegemiseks. Osaotsuse tegemine ei kiirenda käesolevas asjas kuidagi menetlust.
9.Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus peab välja selgitama hageja lõplikud nõuded ning lahendama kõik hageja nõuded ühe otsusega. Ringkonnakohtu arvates eksitas maakohus 02.02.2018 menetluse uuendamisega menetlusosalisi ja komplitseeris veelgi menetlust leides, et hageja 25.04.2017 esitatud täiendav nõue andis menetluse uuendamiseks alust. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja korduvalt oma nõuet taasesitanud ja täpsustanud, kuid ka see ei õigusta kohtupoolse menetluse juhtimise olulisi puudujääke.
10.Hageja nõue oli suunatud kostja I ja kostja II vahel korteriomandiga aadressil X, tehtud tehingute kehtetuks tunnistamisele. Asja materjalides oleva 25.04.2014 sõlmitud abieluvaralepingu p-i 2 kohaselt leppisid kostjad I ja II kokku, et vastavalt PKS § 27 lg-le 4 on Maksim Belozjorovi (kostja I) poolt kinke teel omandatud korteriomand aadressil X, abikaasade Maksim Belozjorovi ja Marina Belozjorovi ühisomand (I kd lk 54). Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja oli esitanud nõude nii abieluvaralepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks kui ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning nendega seotud asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks ning palunud asendada uute kannete tegemiseks antavad tahteavaldused kohtuotsusega, siis hageja esitatud nõuete põhjendatuse korral oleks hageja kohtusse pöördumise eesmärk täidetud. Kuna hageja soovis kostja I ainuomandisse kuulunud korteriomandi, aadressil X, tagasikandmist kostja I omandisse, siis jääb mõneti ebaselgeks hageja nõude täiendamine alternatiivse ühisvara jagamise nõudega, eelduslikult TMS § 14 alusel. Ringkonnakohus märgib samas, et alternatiivsete nõuete esitamine on hageja õigus, kuid kohus peab menetluslikku olukorda pooltega arutama, selgitama kohaldamisele kuuluvat õigust ning nõude täiendamise korral kontrollima täiendavalt esitatud nõuete lubatavuse menetluslike eeldusi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmenetluse staadiumis esmalt välja selgitada hageja lõplikud nõuded ja seejärel pooltega arutada hageja esitatud nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, sh 25.04.2014 abieluvara lepingut TMS § 187 ja 188 alusel ning kostjate I ja II vahel toimunud ühisvara jagamisel tehtud hagi õigeksvõtu avaldust TMS § 190 alusel.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja