Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-19-7701

võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Farm Inkasso OÜ esitas 21.05.2019 Viru Maakohtule avalduse Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt X OÜ, registrikood 10920836, ja Novus Oil OÜ vahel on sõlmitud X asuva kontoriruumi üürileping ja Üüripinna üleandmise ja vastuvõtu akt, mis on allkirjastatud võlausaldaja ja võlgniku poolt digitaalselt 03.02.2019 ja 28.02.2019. Aktis kinnitab võlgnik, et ta võlgneb võlausaldajale seisuga 02.02.2019 lepingu järgseid kohustusi (üür ja kommunaalkulud) summas 10 928,72 eurot. Lisanduvad jaanuarikuu 2019 kommunaalkulud. Võlgnik kinnitab, et ta tasub võlausaldajale võlgnevuse tähtajaks 31.03.2019. a. Võlgnik ei ole tähtajaks ega kuni käesoleva ajani enda kohustusi täitnud. X OÜ on nõude loovutanud Farm Inkasso OÜ-le. Farm Inkasso OÜ esitas 10.05.2019. a võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja 20.05.2019. a esitanud kirjaliku vastuse, milles ei tunnista esitatud nõuet. Võlgniku vastus on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu ning sisaldab otsitud vastuväiteid, mis ei puutu käesolevas pankrotiavalduses esitatud võlanõude täitmisse. Võlgniku väidetavad nõuded Z OÜ vastu ei ole seotud võlausaldaja nõudega ning puudub alus tasaarvestuse avalduse esitamiseks. Lisaks on Z OÜ kinnitanud, et temal ei ole ühtegi lepingut võlgnikuga sõlmitud ning vastav nõue on alusetu väljamõeldis segaduse tekitamiseks. Võlgnik ei ole esitanud võlausaldaja nõude suhtes ühtegi sisulist vastuväidet ning ei ole ka peale pankrotihoiatuse kättesaamist nõuet täitnud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu alljärgnevatel põhjustel: Võlgnik on maksejõuetu. Tema ei ole võlausaldaja ees kohustust täitnud juba pikemat aega ning pankrotihoiatuse kättesaamisest hoolimata ei ole võlgnik asunud oma kohustusi kasvõi osaliselt täitma. Võlgnikul on suured maksuvõlgnevused summas 72 912,97 eurot. Novus OIL OÜ esitas 05.06.2019 kohtule vastuväite Farm Inkasso OÜ pankrotiavaldusele. Vastuväite kohaselt:

Tsiviilasi nr 2-19-7701

osale ja hakkaks edaspidi üüri igakuiselt tasuma. NT keeldus kontori kasutamise eest üüri tasumast ja edaspidi igakuist üüri maksmast. Lisaks otsustas NT jätta Novus OIL OÜ-le ja tema tütarettevõttele U Oil OÜ-le tasumata NT-le osutatud transpordi ja kaupade käitlemise teenuste arved.

Tsiviilasi nr 2-19-7701

viimases kolmes kvartalis käive ja ta ei ole tasunud tööjõumakse. Avaldaja iseseisva majandustegevuse puudumine tõendab, et ta tegutseb kellegi teise huvides ja ilmselgelt on nõude ostu finantseerinud keegi teine. 6) Sõltumata tehingust, mille varjamiseks nõude ostmise tehing teostati on avalduse aluseks olev nõude loovutamine näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 kohaselt. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. 7) Üürileandja on kinnitanud, et ta küsis Novus OIL-i kontori allkasutajalt NT-lt üürivõlgnevuse tasumist ja NT organiseeris tasumise. Järelikult oli tegemist VÕS § 78 lg 1 kohase Novus OIL-i kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib NT nõuda Novus OIL-ilt tehtud kulutuste hüvitamist NT ja Novus OIL-i vahelise üürilepingu alusel. Vaidlus puudub, et Novus OIL on nõus tasaarveldama NT poolt tema eest üürileandjale tasutud summa. Novus OIL on tasaarvelduse ettepaneku esitanud 20.05.2019 esitatud pankrotihoiatuse vastuses. 8) Novus OIL on PankrS § 15 lg 3 p 2 kohaselt nõus loovutama, NT-ga tehtava tasaarvelduse asemel, avaldaja kasuks 10 928,72 eurot NT vastu suunatud üürinõudest, selliselt oleks avaldaja nõue ka tagatud.

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Tsiviilasi nr 2-19-7701

7(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Osaühingu asutajaks on K O, kes kuni 15.042016 oli ka osaühingu ainuosanikuks. Vahepeal kuulus osalus ka O Invest OÜ-le, registrikood X. Alates 20.03.2019 on osaühingu ainuosanikuks taas K O. Asutamisest kuni käesoleva ajani on osaühingu juhatuse liikmeks K O. Novus OIL OÜ-le kuulub 6 391 euro suurune osa U Oil OÜ-s, registrikood x, mis moodustab 100% osakapitalist. Juhatuse liikmel K O on kehtiv seos järgmiste äriühingutega: U Oil OÜ, registrikood x,x OÜ, registrikood x, x OÜ, registrikood x. K O on nimetatud ettevõtete juhatuse liige ja A OÜ ja U Oil OÜ ainuosanik. Võlgniku põhitegevusalaks oli kuni 31.12.2018 registreeritud mujal liigitamata keemiatoodete tootmine. 2019. aasta majandustegevusena on registreeritud mujal liigitamata erimasinate tootmine. Võlgnik on registreeritud käibemaksukohustuslasena. Võlgniku raamatupidamist peab juhatuse liige ise. Kuni jaanuarini 2019 oli raamatupidajaks I H

(Z OÜ).

Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Võlgniku esindaja seletuse kohaselt seisnes majandustegevus õlitoodete tootmises ja töötlemises. Seoses 01.08.2018 Maksu-ja Tolliameti poolt algatatud maksumenetlusega on ettevõtte pangakontod ja registrijärgne vara ning ka debitoorsed võlgnevused käsutuskeelu all. Seoses tekkinud konfliktiga suurimate koostööpartneritega Z OÜ ja E Oil OÜ-ga katkes nendega koostöö. Kõik see kokku viis majandustegevuse seiskumiseni. Raskuste ületamiseks ning kulude kokkuhoidmiseks olid 2020. a jaanuaris lõpetatud üürilepingud ning muud püsikuludega seotud lepingud ning juulis 2020. a arvel oleva töötajaga on sõlmitud palgata puhkuse kokkulepe. Pankrotimenetluse algatamisel puudub võlgnikul tulutoov majandustegevus. Tema arvel üks töötaja ning pooleli on kaks kohtuvaidlust Maksu- ja Tolliametiga. Täitemenetlused on peatatud. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Võlgniku juhataja seletuse kohaselt ei asu kogu raamatupidamise algdokumentatsioon tema käes, kuna Z OÜ katkestas ühepoolselt raamatupidamisteenuse osutamise 31.12.2018 ja keeldus raamatupidamise pearaamatud, alusdokumente jms üle andmast. Finantsaruanded olid haldurile esitatud. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad Võlgniku juhatus on seisukohal, et võlgnikul on ajutised makseraskused. Võlgniku varadest 744 833 eurot moodustavad sissenõude menetluses olevad nõuded Z OÜ ja E Oil OÜ vastu. Kuna võlgnikul puudusid likviidsed vahendid kohtumenetluste pidamiseks, siis loovutas ta need nõuded sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks U Oil Teenused OÜ-le. Nõuete loovutamise kokkuleppeks on, et peale sissenõude – ja kohtumenetluste lõppemist kohustub U Oil Teenused tasuma võlgnikule sissenõutud võlgnevuste põhiosa, millest võib maha arvestada sissenõude – ja kohtumenetluste kulud.

8(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Lisaks sissenõudmises olevatele nõuetele on võlgnikul 78 100 euro suurune laenunõue ja 75 642 eurot arvete ettemaksu tagastamise nõue koos intresside ja viivistega erinevate varasemate koostööpartnerite vastu. Nende nõuete sissenõudmine on plaanis algatada 2020. a augustis. Hetkeseisuga on käimas läbirääkimised võlgnikule kuuluvate seadmete rendilepingu sõlmimiseks, mille alusel võib võlgnik teenida tulu ca. 2000 eurot kuus. Märkimist vajab, et tasu suurus sõltub ikkagi töödeldud mahust. Järgmisena on võlgniku juhatus teatanud, et võimalik oleks ka välja rendile anda laboriseadmed ning sõiduautot, mis lubaks teenida ca 1100 eurot kuus. Võlgniku omanik ja temaga seotud ettevõtted on huvitatud ajutiste võlgniku tavapärase majandustegevuse taastamisest. Seetõttu on nad nõus nende nõuete sissenõutavaks muutumist edasi lükkama. Juhatus leiab, et tavapärase majandustegevuse taastamine on võimalik vaatamata sellele, et varasemad kliendid on leidnud endale uued tarnijad ja teenuse osutajad. Uute klientide või müügilepingute sõlmimine võib pärast Maksu-ja Tolliametiga vaidluse lõpetamist (võlgniku kasuks) võtta maksimaalselt 1 aasta. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Töötaja töötamise jätkamise võimalus sõltub eelkõige ettevõtte suutlikkusest ületada makseraskusi. Kuna juhatuse poolt esitatud majandustegevuse taastamise kava täidetavus sõltub eeskätt Maksu- ja Tolliametiga käimasoleva kohtuvaidluse tulemusest, ei ole halduril võimalik antud olukorras seisukohta võtta. Samas aga töösuhe jätkamine nö. palgata puhkuse režiimis ühe aasta vältel ei saa olla ei tööandja (võlgniku) ega töötaja huvides. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Võttes arvesse, et võlgniku suhtes algatatud maksumenetluste ning eeltagamistoimingute tõttu oli tema majandustegevus sisuliselt pärsitud, oli avaldus saneermismeneltuse algatamiseks õige samm. 19.06.2019 esitatud saneerimisavalduses oli maksejõuetuse tõenäosus põhistatud sellega, et MTA poolt eeltagamistoimingute ja täitemenetluse tagajärjel muutub võlgnik maksejõuetuks, kuna pangakontode ning nõuete arestimise tõttu puuduvad temal ka vabad rahalised vahendid. Saneerimismenetluse algatamise avaldusele järgnenud tegevus ei olnud aga ajutise halduri arvates alati makseraskuste ületamise eesmärgiga kooskõlas. Olukorras, kus võlgnikul puudus majandustegevus ja vabad rahalised vahendid, ei ole juhatus koheselt võtnud meetmeid jooksvate kulude vähendamiseks, vaid tegi seda alles 2020. aastal. Vastavalt esitatud andmetele on võlgniku igakuisteks kuludeks personalikulud ja autorilepingust tulenev kohustus (6000 eurot kuus). Võttes arvesse, et vabad rahalised vahendid (käibevara) puudus nende kulude katmiseks, ning puudusid ka tulud, on võlgniku maksevõime halvenenud veelgi. Võttes arvesse, et saneerimismenetlus oli lõpetatud, ning maksejõuetuseks muutmise põhjusena välja toodud asjaolud ei ole ära langenud (võlgniku arveldusarved ning vara on endiselt arestitud), siis oleks juhatus pidanud ise esitama pankrotiavalduse. Pankrotimenetluses juhatuse poolt antud hinnangu kohaselt ei ole võlgnik siiski maksejõuetuks muutnud. Muuhulgas leiab ta, et isegi juhul kui võlgnik kaotab poolelioleva maksuvaidluse MTAga, siis katavad tema varad tervikuna 1 102 743 eurot ka MTA maksunõude 467 352 eurot.

9(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Antud järeldusele on võimalik jõuda, kui võlgniku nõuded endiste äripartnerite vastu (loovutatud nõuded, summas 744 833 eurot) on tõenäoliselt laekuvad. Antud lähenemine ei ole halduri arvates hetkel põhjendatud. Nende laekumise tõenäosus seoses käimasolevate kohtuvaidlusega on raske prognoosida. Vastavalt võlgniku poolt esitatud suulisele informatsioonile on nimetatud vaidlused veel eelstaadiumis (2-19-2084 ja 2-20-8808). Juhatuse poolt esitatud andmetele tehakse maksuvaidluses otsused teatavaks 30.09.2020 ja 30.10.2020. Sellisel juhul jäi juhatuse poolt ka ajaline faktor arvesse võtmata. Maksunõude sissenõutavaks muutmisel enne debitoorsete võlgnevuste laekumist, puuduksid võlgnikud likviidsed varad antud kohustuse katteks. Võlgniku juhatuse liige märkis selle kohta, et isegi kui esimese astme kohus lahendaks maksuvaidluse võlgniku kahjuks, ei jõustu need otsused automaatselt vaid alles edasikaebe võimaluste ammendumisel. Võlgniku juhatuse tähelepanu alt jäi aga asjaolu et isegi MTA-ga vaidluse jätkamise korral ei paranda see tema käesolevaks ajaks tekkinud olukorda, kus võlgniku arveldusarved ja vara on aresti all, puuduvad vabad rahalised vahendid ning majandustegevus. Võlgniku juhatuse kinnituse kohaselt on võlausaldajad, kelle nõuded on tema hinnangul põhjendatud, on nõus võlgnevusi ajatama, tuleb tõdeda, et hetkeseisuga on tekkinud vähemalt tehniline, s.o. rahavooline maksejõuetus. Rahavooline maksejõuetus võib kesta kuni võlausaldajad on nõus olukorraga leppima. Sellisel juhul tuleks pankrotimenetluse vältimiseks rahuldada võlausaldajate nõudeid, kes ei ole nõus ootama. Nendeks on siis vähemalt pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad. Võlgniku juhatus on maininud, et võlgniku omanik ja temaga seotud ettevõtted on valmis likviidsuse tagamiseks laenama 50 000 eurot, kuid sealjuures ka märgitud, et see võib toimuda ajutise takistuse möödumisel. Halduri hinnangul oleks laen tarvis rahavoolise maksejõuetuse ületamiseks praegu. Lisaks on juhatus osundanud asjaolule, et võlgnikul on 78 100 euro suurune laenunõue ja 75 642 eurot arvete ettemaksu tagastamise nõue koos intresside ja viivistega erinevate varasemate koostööpartnerite vastu. Nende nõuete sissenõudmine on plaanib ta algatada 2020 aasta augustis. Kuna majandustegevuse puudumisel oleks loogiline kohustuste täitmiseks eeskätt debitoorseid võlgnevusi sisse nõuda, ei ole selline viivitamine põhjendatud. Pärast saneermismenetluse lõpetamist võlgniku poolt kasutusele võetud taktika esitada vastuväiteid/vastunõudeid võlausaldajate nõuetele, ei ole halduri arvates edule viiv. Juhul, kui võlgniku omanik ja teised seotud ettevõtted soovivad taastada liikviidust, siis tuleks seda teha kohe ning rahuldada vähemalt nende võlausaldajate nõudeid, kes ei ole nõus ootama. Seoses vastuväidetega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatele nõuetele on ajutine haldur juhtinud võlgniku tähelepanu järgmisele. Juhul kui temale teadaolevalt on allüürnik Z OÜ Farm Inkassole võlgnevuse ära tasunud ja seda siis vastavalt tema ja allüürniku omavahelisele kokkuleppele, siis sellised tõendid hetkeseisuga puuduvad. 10(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Juhul, kui võlgnik leiab, et temal puudub kohustus Advokaadibüroo Triniti eest, kuna tema on eelnevalt nö alusetuid arveid kinni maksnud, kuna arvete spetsifikatsioonis oli tegelikuks õigusabi saajaks kolmas isik, nt U Oil OÜ, kes on ühtlasi võlgniku tütarettevõte, siis tagastamisnõude asemel on võimalik olukorda lahendada arvete edasi väljastamisega tegelikule õigusabi saajale, seda enam, kui tegemist on seotud osapoolega. Kuigi võlgnik viitab kokkuleppe puudumisele, et tema maksab advokaadibüroole teistele isikutele osutatud õigusabiteenuste eest, ei saa jätta märkimata, et ta on seda teinud kolme aasta (2016 - 2018) vältel. Antud asjaolu võib viidata sellele, et poolte vahel on selliseks praktika kujunenud. Sellisel juhul oleks alusetu rääkida ekslikult tasutud arvetest ning tagastamisnõudest. Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et juhatuse prognoos on liiga optimistlik, ning majanduslikult ei pruugi olla täidetav. Makseraskuste ületamiseks ei olnud juhatus halduri arvates kõike vajalike ja ilmselt võimalike meetmeid ette võtnud. Hetkeseisuga puuduvad kindlad väljavaated, et võlgnik saab sissenõutavaks muutunud kohustusi lähiajal täita. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta.

KOHUSTUSED

Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele on kohustused liigitatud järgmiselt: sissenõutavaks muutunud (I), ajatatud kohustused (II) ning vaidlustatud kohustused (vastunõudega kaetud kohustused). I Sissenõutavaks muutunud kohustused: JrkNr Võlausaldaja Nõude suurus (eurodes)

x 9,96 võlg

x 118,53 võlg

x 227,19 võlg

x 273,46 võlg

x 338,88 võlg

x 506,76 võlg

x 583,10 võlg Kokku 2057,98

Märkus

JrkNr Võlausaldaja

Nõude suurus (eurodes)

Märkus

Ajatamise periood

x

429 026,04

laen, autoritasu tagatud pandiga

määramata ajaks

x

48 474,89

laen tagatud pandiga

määramata ajaks

x

30 156.,0

töötasu +

määramata ajaks

x

14 000,00

võlg tagatud pandiga

määramata jaks

x

15 052,75

võlgenvus

määramata ajaks

x

44 449,07

täitemenetluses

määramata ajaks

x

3 035,25

üürivõlg

kuni 31.12.2020 11(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

x

2 000,00

võlg

määramata ajaks

x

1 000,00

võlg

määramata ajaks

Kokku

587 194,90

III Vaidlustatud kohustused JrkNr

Võlausaldaja

Nõude suurus Märkus (eurodes)

x

10 928,72

Vikinghouse OÜ`lt omandatud nõue

x

6 655,40

tasumata arved

x

39 440,00

tasumata arved

x

697 370,92

maksuvõlgnevus, sh. vaidlustatud 467 352 eurot

Kokku

754 395,04

Kohustusele võivad lisanduda viivised ja intressid. Vaidlustatud kohustuste osas tuleb märkida järgmist. Farm Inkasso OÜ, Advokaadibüroo Triniti OÜ ja x AS ees olevad kohustused olid loetletud saneerimisavalduses. Hetkeseisuga on võlgnikul tekkinud vastunõuded nimetatud võlausaldajate vastu. Nagu haldur on juba eelnevalt märkinud, ei ole pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõudele vastuväited hetkeseisuga dokumentaalselt põhistatud. Tutvudes võimalike nõuetega G M AS vastu, leib haldur hetkeseisuga ei ole need õiguslikult ja materiaalselt tõendatavad. Võlgnik on asunud asukohale, et varasema koostöö käigus tasus tema G M 2018 aastal n.ö ekslikult arveid teiste isikute (Z OÜ) eest. Samuti võib võlgnikul olla ca. 1 mln suurune kahjunõue G M vastu. Analüüsides võlgniku poolt esitatud asjaolu, et G M AS on keeldunud tellimuse vastu võtmast, ning G M AS-ga sõlmitud raamlepingut, ei ole haldur taolise nõude põhistatust tuvastanud. Lepingus puudub vastav leppetrahvi kokkuleppe või G M kohustus iga tellimust tingimata vastu võtta. Maksu-ja Tolliameti vaidlustamata nõude osas viitas võlgnik sellele, et kuna käibemaksukohustus summas ca. 44 000 eurot on tekkinud seoses tasumata arvetega, ning kuna MTA on arestinud nimetatud kliendi nõuet, on nimetatud kohustus üle läinud antud kliendile. Antud seisukohaga ei saa ajutine haldur nõustuda. VARA Kinnisvara: Puudub. Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgnikul on avatud kontod Swedbank AS-s, Luminor Bank AS-s ja AS-s TBB pank, mille saldod on nullis. SEB Pank AS konto saldo on 708,51 eurot. Kassa jääk vastavalt esitatud aruandele puudub. 12(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Sõidukid: Maanteeameti andmebaasi kohaselt kuulub võlgnikule: sõiduauto Porshe Cayenne, reg.märgiga xX, esm. reg. aasta 2013: paakauto VOLVO FH 12, reg.märgiga x, esm. reg. aasta 2002; paakauto EUROTANK, reg. märgiga x, esm. reg. aasta 1991; haagis BRENTEX-TRAILER, reg.märgiga x, esm reg. aasta 2016. Võlgniku poolt esitatud dokumentide kohaselt on nimetatud vara koormatud käsipandiga (seotud osapoolte kasuks). Bilansiliseks jääkväärtuseks on 57 886 eurot. Müügiportaalis www.auto24.ee avaldatud müügikuulutuste järgi on nimetatud vara orienteeruvaks väärtuseks kokku ca. 49 000 eurot (33 000 + 5000 + 900 + 10 000). Debitoorsed võlgnevused: Laenunõuded Z OÜ vastu, summas 78 100 eurot, hetkeseisuga sissenõudmata. Sissenõudmiseks loovutatud nõuded Z OÜ ja E Oil OÜ vastu, summas 774 833 eurot. Kuna nõuete osas on käimas kohtuvaidlus ei ole võimalik antud nõuete laekumise tõenäosuse osas seisukohta võtta. Võlgniku juhatus on osundanud sellele, et nõue E Oil OÜ vastu on tagatud. Tagatise olemasolu omab tähtsust siis, kui nõue on tunnustatud. Aktsiad ja osakud: Võlgnikule kuulub 6 391,00 euro suurune osa U Oil OÜ-s, registrikood x, mis moo-dustab 100% osakapitalist. Bilanasiliseks väärtuseks on märgitud osaku soetamismaksumus, s.o. 10 000 eurot. Võlgniku esindaja ja ühtlasi ka U Oil OÜ esindaja, ei avaldanud hinnangut nimetatud vara õiglase väärtuse kohta. U Oil OÜl puudub majandustegevus ning temal lasub maksuvõlgnevus summas 480 601,30 eurot, sh. vaidlustatud 209 186,01 eurot. Nimetatud andmete pinnalt tuleb hetkeseisuga lähtuda sellest, et nimetatud vara väärtus on pigem negatiivne. Põhivara: Võlgniku põhivaraks on seadmed, mehhanismid muu inventar, bilansilise jääkmaksumusega 40 066 eurot. Seadmed (mahutid, laboriseadmed, pumbad, reaktorid jne) on ette nähtud spetsiifilise tootmise jaoks ning hetkeseisuga potentsiaalsed ostjad puuduvad. Juhatuse liikme hinnangu kohaselt on need raskesti realiseeritavad. Seega võib nimetatud reaalne väärtus selguda alles realiseerimise käigus Prognoosi koostamisel lähtub haldur 50 % jääkmaksumusest, s.o. 20 000 eurot. Võlgniku varaks on ka materjal (kemikaalid ja lisandid), bilansilise väärtusega 15 300 eurot. Taolise vara realiseerimisega kaasneda võivate kulude puhul tuleb lähtuda negatiivsest väärtusest. Märkimist väärib, et võlgniku vallasvarale on seatud kommertspant x OÜ kasuks, summas 50 000 eurot. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses ca 70 000 eurot, debitoorsed võlgnevused summas 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga selge, ning rahalisi kohustusi summas 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Finantsanalüüs Kuna võlgniku poolt esitatud aktuaalses bilansis kajastatud käibevara koosneb suuremas osas (744 833 eurot) nõuetest, mis on hetkel kohtumenetluses, ning mille laekumise tõenäosus ei ole selge, ei ole nimetatud andmete alusel leitavad likviidsuse suhtarvud maksejõulisuse hindamiseks kõlblikud.

13(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas 3-2-1-57-14 (p 19) on avaldanud seisukoha, et juhul, kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu, tuleb võlgniku maksejõulisuse kontrollimisel hinnata, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata. Kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv. Antud seisukohast tulenevalt tuleb hindamisel kõrvale jätta ka võlgniku varaks olevad nõudeõigused, mille maksmapanemine sõltub kohtuvaidluste tulemusest. Võlgniku juhatuse hinnangu järgi moodustavad tema vaidlustamata ja sissenõutavaks muutunud kohustused kokku 31 250 eurot (nõuded mis ei ole seotud lähikondsetega). Võlgniku juhatuse tähelepaneku kohaselt moodustavad sissenõutavaks muutunud nõuded hetkeseisuga kokku 2057,98 eurot. Märkimist vajab, et võlgniku esialgselt esitatud andmete kohaselt on temal ohustusi tarnijate ja töötaja eest 31 250 eurot, mida on võimalik ajatada. Ning võlgniku kinnituse kohaselt jäid ajatama hetkesesiuga kohustusi summas 2057,98 euro ulatuses. Ka nimetatud hinnangu pinnalt ei muutu halduri järgmisena väljendatud seisukoht. Hetkeseisuga puudub aga likviidne ehk siis kergesti rahaks muutuv vara, mis lubaks neid kohustusi lähiajal täita. Võlgniku vallasvara ning kontod on aresti all. Isegi juhul, kui võlgniku vara vabastatakse käesoleva aasta oktoobri või novembri kuus aresti alt, on nimetatud vara koormatud pandiga teiste isikute kasuks, kelle ajatatud nõuded moodustavad esitatud andmete kohaselt ca. 470 000 eurot. Kuna võlgnik ise leiab, et maksevaidluse võidu korral saab ta taastada oma majandustegevuse ca. 1 aasta jooksul, ning võttes arvesse, et taoline olukord kestab juba vähemalt aasta, et ei oleks põhjendatud pidada olukorda ajutiseks. Võlgniku juhatuse kommentaar: Haldur on debitoorsete võlgnevuste puhul seisukohal, et võlgnike poolt peale võlgade sissenõutavaks esitatud vastunõuded tekitavad olukorra, kus lõpplahendust ei saa hinnata, samas aga kreditoorsete võlgnevuse puhul võlgniku poolt esitatud vastuväidete osas oli halduril võimalik hinnangut anda ja hinnata vastunõuded perspektiivituks. Haldur on käsitlenud võlgniku poolt nõuetele esitatud vastuväiteid ning võimalike vastunõudeid ning on jätkuvalt seisukohal, et esitatud andmete järgi ei ole need dokumentaalselt ja õiguslikult põhistatud. Kohtulikus eelmenetlus-es olevate nõuete perspektiiv on rakse hinnata, kuna vastaspoole argumendid, mis võivad tulla tsiviilmenetluse käigus, ei ole ka ette teada. Asjaolu aga, et debitoorsete (loovutatud) nõuete osas on alles algatatud kohtumenetlus, viitab just sellele, et neid ei saa võtta juba tekkinud makseraskuste ületamise võimaliku allikana. Siinkohal tuleb välja tuua, et võlgnikul endal puuduvad vabad rahalised vahendid nii tema hinnangul sissenõutavaks muutnud 2057,98 euro ulatuses kohustuste täitmiseks kui ka teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kes ei ole ilmselt valmis ootama kuni kohtuvaidluste lõpuni, mis võivad kesta aastaid. Nende nõuetele esitatud võlgniku vastuväiteid ei olnud halduri arvates seni põhjendatud. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Käesolevale arvamusele lisatud töö aruandele moodustavad prognoositavad kulud ca 13 000 eurot. 14(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Kuna võlgniku vara on koormatud pantidega, siis kulude kattuvus sõltub oluliselt määral müügitulemusest, mida on aga raske prognoosida vara spetsiifika tõttu. Hetkeseisuga puuduvad rahalised vahendid ajutise pankroti halduri tasu ja kulude katmiseks. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Majandustegevuse jätkamine on võlgniku juhatuse enda hinnangu kohaselt võimalik üksnes juhul, kui tema vara ja kontode arestid lõpevad ning kui juhatus leiab ka finantseerimist majandustegevuse taastamiseks. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku likviidse vara hinnanguline väärtus 70 000 eurot ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi. Sissenõutavaks muutunud kohustusteks peab haldur muuhulgas Maksu- ja Tolliameti nõuet vaidlustamata osas ning muud võlgniku poolt vaidlustatuks peetud nõuded (III). Nõuded on tekkinud ajavahemikul 2018 - 2020. Võlgniku makserakstuste tekkimise põhjuseks on Maksu- ja Tolliameti poolt 2018. a tehtud makseotsus ning korraldatud eeltagamise toimingud. Sellisel juhul tuleks maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada 2018. aasta teist poolt. Kuriteo tunnustega teod ei ole ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud. Maksejõuetuse põhjus selgitakse pärast maksevaidluste lõpetamist. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Tehingud seotud osapooltega vajavad täiendavat analüüsi. Võimaike tagasivõitmiste perspektiivid ja vajadus selguvad pärast seotud osapooltega läbirääkimiste läbiviimist. Ülaltoodu alusel ning juhul kui võlgniku juhatus ei jõua pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatega kokkuleppele/kompromissile, palub ajutine pankrotihaldur:

Tsiviilasi nr 2-19-7701

ka avalduse esitanud ja sellega ühinenud võlausaldajate nõuded. Samad vastuväited esitaks ja esitab võlgnik ka nõuete kaitsmisel, mille tagajärjeks oleks nõuete tunnustamise menetlus kohtus. Pankroti välja kuulutamisega tekitatakse olulist kahju võlgnikule, mh ebavajalike pankrotihalduri tasude näol.

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma arvamuse juurde. Maksejõuetus esines juba aasta tagasi. Asjaolu ei ole tänaseks muutunud. Tegemist ei ole ajutise olukorraga. Võlgnikul on tasumata maksukohustused, töölepingust tulenevad nõuded ning kaks saalis viibivat võlausaldajat. Võlgnik jääb oma seisukoha juurde. Tänase seisuga on nii, et Novus Oil`il mingeid võlgnevusi ei suurene, kõik jooksvad kulutused on peatatud, majandustegevus seisneb debitoorsete võlgnevuste sissenõudmises, selles suhtes, et kui ettevõte jätkab majandustegevust, kellelgi võlakohustust sellest ei suurene. Võlgnik on esitanud selgeid vastuväiteid, vastuväited on põhjendatud. Võlausaldaja Farm Inkasso OÜ arvab, et mõlema nõude osas ei ole võlgnik esitanud ühtegi põhjendatud vastuväidet. Võlgnik esitab kummalisi ja vastuolulisi väiteid. Algselt esitas võlgnik saneerimisavalduse, ta tunnistas neid kohustusi, ta soovis neid kohustusi ümber kujundada. Ta ütles lisaks, et tal on kohustusi väga suurtes summades, sadades tuhandetes kohustusi, kui selgus, et võlgnik on teadlikult loonud võlasuhteid, üritades saneerimist läbi viia, nagu ka kohus leidis, et seda menetlust ei ole võimalik läbi viia, sest võlgnikul puudub reaalselt majandustegevus, siis nüüd korraga võlgnik on asunud väitma, et tal ei olegi kohustusi. Varsti saab viis aastat täis maksuvõlast. Majandustegevust võlgnikul ei ole. Siin puuduvad kaalukad argumendid. Võlausaldaja Advokaadibüroo TRINITI OÜ on nõus Farm Inkasso OÜ seisukohaga. On nõus, et lisaks need nõuded, mis võlausaldaja on esitanud, need moodustavad väikse osa kõigist nõuetest võlgniku vastu, praktiliselt üks protsent, lisaks ei ole teada, kas kolmandad isikud esitavad oma nõuded. Võlgnik on maksejõuetu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate ja võlgniku esindaja seisukohad, leiab, et Novus OIL OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest (vt Riigikohtu 25.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12). Vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine haldur on leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt Riigikohtu 10.06.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14 p 18). 17(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Menetlusosaliste selgituste ning tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et Novus OIL OÜ on püsivalt maksejõuetu ning oma kohustusi täita ei suuda. Võlgnik leiab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded ei ole selged ning võlausaldajad ei ole põhistanud tema maksejõuetust. Avalduse esitanud võlausaldajate nõuete selguse ja võlgniku vastuväidete põhjendatuse osas jääb kohus 09.07.2020 määruses toodud seisukohtade juurde. Kohtu arvates ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolusid ja esitanud tõendeid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud. Sellele on viidanud ka ajutine pankrotihaldur, leides, et esitamata on tõendid, et allüürnik Z OÜ Farm Inkassole võlgnevuse ära tasunud ja seda siis vastavalt tema ja allüürniku omavahelisele kokkuleppele. Ajutine pankrotihaldur on samuti märkinud, et juhul, kui võlgnik leiab, et temal puudub kohustus Advokaadibüroo Triniti ees, kuna tema on eelnevalt nö alusetuid arveid kinni maksnud (arvete spetsifikatsioonis oli tegelikuks õigusabi saajaks kolmas isik, nt U Oil OÜ, kes on ühtlasi võlgniku tütarettevõte), siis tagastamisnõude asemel on võimalik olukorda lahendada arvete edasi väljastamisega tegelikule õigusabi saajale, seda enam, kui tegemist on seotud osapoolega. Kuigi võlgnik viitab kokkuleppe puudumisele, et tema maksab advokaadibüroole teistele isikutele osutatud õigusabiteenuste eest, ei saa jätta märkimata, et ta on seda teinud kolme aasta (2016 2018) vältel. Antud asjaolu võib viidata sellele, et poolte vahel on selliseks praktika kujunenud. Sellisel juhul oleks alusetu rääkida ekslikult tasutud arvetest ning tagastamisnõudest. Kohus tuleb järeldusele, et võlgniku esitatud vastuväited mõlema võlausaldaja nõuete suhtes on tõendamata. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et Farm Inkasso OÜ, Advokaadibüroo Triniti OÜ (ja nimetatud veel kolmas võlausaldaja G M OÜ) ees olevad kohustused olid loetletud võlgniku koostatud ümberkujundatavate kohustuste nimekirjas. Hetkeseisuga on võlgnikul tekkinud vastunõuded nimetatud võlausaldajate vastu. Samas ei ole pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõudele vastuväited hetkeseisuga dokumentaalselt põhistatud. Pankrotiavaldused esitanud võlausaldajad on samuti viidanud sellele, et saneerimismenetluses oli võlgnik nende nõudeid tunnustanud ja nüüd esitab tõendamata ja põhjendamata vastuväited. Võlgnik vaidlustab mõlema võlausaldaja nõudeid ning märgib, et pankroti väljakuulutamisel kindlasti esitab vastuväited nõuete kaitsmisel ja esitab ka hagid kohtule. Kohus aga märgib, et ka nõude vaidlustamiseks hagi esitamine ei tooks igal juhul kaasa pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Kohus juhib siinkohal tähelepanu sellele, et PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ning kohus leiab, et nõue ei ole selge (Riigikohtu 10.06.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14 p 16). Võlgnik vaidleb avaldusele ja ajutise halduri aruandes toodule vastu ja väidab, et äriühingul ei ole pankrotisituatsiooni, on vaid ajutised makseraskused, mis on lahendatavad mõistliku aja jooksul. Ajutise halduri seisukoht ei põhine asjas esitatud tõenditel, vaid oletustel ja haldur on valesti hinnanud võlgniku vara väärtus. Võlgnikul on olemas vallasvara, vähemalt väärtuses 130 277 eurot, millele lisaks on nõuete menetlemise tagajärjel saadavad vahendid, mis on põhinõuete osas ca 744 833 eurot. Lisaks lühiajalised nõuded 78 100 eurot, maksude ettemaks 28 012 eurot ja muud ettemaksud ja tagastusnõuded 75 642 eurot. Võlgniku vallasvara katab ära mh menetluses osalenud võlausaldajate nõuded, aga neid ei rahuldata, sest selleks puudub alus. Samas on 18(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

võlgnikul olemas vahendid täita antud võlausaldajate nõuded, kui need põhineks jõustunud kohtuotsusel. Kohus eeltooduga ei nõustu. Võlgniku seisukoht, et ajutise halduri arvamus ei tugine faktidele ning tõenditele, on alusetu ning põhjendamatu. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses ca 70 000 eurot, debitoorsed võlgnevused summas 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga selge, ning rahalisi kohustusi summas 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Võlgniku vallasvarale on samuti seatud kommertspant A OÜ kasuks, summas 50 000 eurot. Põhjendatud on ajutise halduri seisukoht, et raske on prognoosida võlgniku nõuete tema endiste äripartnerite vastu (loovutatud nõuded summas 744 833 eurot) laekumise tõenäosus. Nimetatud vaidlused ei ole hetkel lahendatud. Maksuvaidlustes otsused tehakse teatavaks septembri ja oktoobri kuu lõpus ja kui maksunõuded muutuvad sissenõutavaks enne debitoorsete võlgnevuste laekumist, puuduksid võlgnikul likviidsed varad kohustuste katteks. Võlgniku püsivat maksejõuetust on võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19) Käesoleval juhul kohtule selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. Võlgniku selgituste järgi on võlgniku omanik ja temaga seotud ettevõtted huvitatud võlgniku tavapärase majandustegevuse taastamisest. Seetõttu on nad nõus nende nõuete sissenõutavaks muutumist edasi lükkama. Juhatus leiab, et tavapärase majandustegevuse taastamine on võimalik vaatamata sellele, et varasemad kliendid on leidnud endale uued tarnijad ja teenuse osutajad. Uute klientide või müügilepingute sõlmimine võib pärast Maksu- ja Tolliametiga vaidluse lõpetamist (võlgniku kasuks) võtta maksimaalselt 1 aasta. Kohus on seisukohal, et eeltoodud väide ei anna usutavat tõenäosust, et finantsseisund lähema aja jooksul normaliseerub määral, et oleks võimalik tasuda kohustused võlausaldajate ees. Kohus arvestab ajalist faktorit (maksuvaidlus ei ole veel lõppenud) ja võlgniku esitatud tingimust, et olukorda taastamine on võimalik vaidluse lõpetamisega võlgniku kasuks, seega võib kehtiv olukord kesta veel pika aja jooksul. Käesoleval ajal puudub võlgnikul tulutoov majandustegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotiavaldused on põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri arvamusel, võlgniku makserakstuste tekkimise põhjuseks on Maksu- ja Tolliameti poolt 2018. a tehtud makseotsus ning korraldatud eeltagamise toimingud. Sellisel juhul tuleks maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada 2018. aasta teist poolt. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses ca 70 000 eurot, debitoorsed võlgnevused summas 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga selge, ning rahalisi kohustusi summas 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Kohus loeb tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotiseaduse § 31 lg 3 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Vastavalt PankrS § 33 lg 1 avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteate).

19(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 5) Svetlana Pilden kinnitas oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid Novus OIL OÜ pankrotimenetluses. Tema kandidatuuri suhtes vastuväiteid ei esitatud. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25.09.2020 algusega kell 14 Rakvere kohtumajas. Vastavalt PankrS § 85 lg 1 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara, võlgade ning majandus- ja kutsetegevuse kohta esitatud andmete õigsust. Kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama Novus OIL OÜ vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust (PankrS § 86 lg 1). Kohus märgib, et vastavalt PankrS § 87 lg 1 ja 2 peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetluses osavõtu kohustust. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 1, 2, 4, 6, pankroti väljakuulutamisega - moodustub võlgniku varast pankrotivara; - läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; - kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mistahes tehinguid; - lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 21 tundi, tunnitasu määraks 95 eurot ja ajutine haldur nimetab töötasuks 1995 eurot (lisandub käibemaks 399 eurot). Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 46 eurot (lisandub käibemaks 9,20 eurot). Ajutine haldur palub ajutise 20(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik on esitanud vastuväite ajutise halduri tasule, leides, et arvestades töö keerukust ja mahtu ning et kõik andmed edastas võlgnik, on mõistlikuks tasu suuruseks maksimaalselt 1200 eurot pluss käibemaks. Avaldajad ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud, leiavad, et see on kohtu otsustada. Ajutise halduri tööaruande kohaselt täitis tema ülesandeid järgmiselt:

Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. 21(22)

Tsiviilasi nr 2-19-7701

Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1-3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

22(22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.