lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1964/44

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-1964/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3527
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-27

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamineTsMS § 53 lg 2Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamineVÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõteAÕS § 641AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-1964/64Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.03.20212-19-1964/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.05.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)Futurum Investment OÜ11838507(Kolmas isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-1964

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi A. L.i vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

20 451,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia tn 8, Tallinn 10118);

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EmeraldLegal, e-post [email protected]); Kostja: A. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: Futurum Invest OÜ (registrikood 11838507, asukoht Peterburi tee 46, Tallinn); Kolmanda isiku seaduslik esindaja: M. N. (e-post xxxx).

Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised

30.06.2020 avalikul kohtuistungil Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman, kolmanda isiku seaduslik esindaja M. N.

Sekretär Maarika Ramp Juures viibis Resolutsioon

1.Rahuldada Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi A. L.i vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
2.Välja mõista A. L.i (isikukood xxxx) valdusest xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa valdus Swedbank Liising Aktsiaseltsile ning kohustada A. L.i vabastama xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa valdus. Vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks A. L.i ning tema asjade xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruselt mõtteliselt osalt väljatõstmine.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
AÕS § 83Valdaja vastuväited
TsMS § 126 lg 1Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhul
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsÜS § 6 lg 2Õigusjärglus
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
VÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine
3.Kohustada A. L.i (isikukood xxxx) andma nõusolek xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa suhtes A. L.i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) eelnimetatud kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks. Asendada A. L.i tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega järgmises sõnastuses: „A. L. (isikukood xxxx) annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx kantud kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa suhtes A. L.i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) eelnimetatud kinnistu registriosa nr-ga xxxx xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks“.
4.Määrata, et A. L. (isikukood xxxx) on kohustatud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud nõusoleku andma, kui hageja on kostjale tasunud 6868,69 eurot.
5.Jätta jõusse Harju Maakohtu 06.02.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kanti xxxx asuva kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud A. L.i xxxx suurusele mõttelisele osale kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248) kasuks ning märkus: „Tsiviilasjas 2-191964 esitas Swedbank Liising AS hagi A. L.i vastu viimasele kuuluva xxxx suuruse kaasomandi mõttelise osa omandi ning valduse välja andmise nõudes“.
6.Jätta tähelepanuta kostja taotlus 30.06.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulud
7.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Pooled olid xxxx asuva kinnistu kaasomanikud. 30.08.2013 sõlmisid hageja ja Futurum Investment OÜ müügilepingu, millega hageja müüs Futurum Investment OÜ-le xxxx mõttelist osa kinnistust. 12.11.2013 sai kostja teada müügilepingu sõlmimisest. 08.01.2014 esitas kostja kui kinnisasja kaasomanik hagejale ostueesõiguse teostamise avalduse. 03.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-3305 rahuldati kostja hagi hageja, Futurum Investment OÜ ning hüpoteegipidaja vastu kaasomandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2015 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning kuna Riigikohus 13.01.2016 määrusega kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, jõustusid madalama astme kohtute otsused. 03.03.2016 kanti kostja mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse. Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekkis hagejal kostjaga eraldiseisev müügileping täpselt samasugustel tingimustel. Vastavalt Futurum Investment OÜ-ga sõlmitud müügilepingu p-le 3.1 oli kaasomandi ostmiseks vajalik osa ostuhinnast summas 14 775,41 eurot tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingu p 3.2 kohaselt tuli ülejäänud osa summas 5 676,27 eurot tasuda ühe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest alates. Seega oli kostja kohustatud tasuma hagejale 20 451,68 eurot hiljemalt müügilepingu sõlmituks lugemisest ühe pangapäeva jooksul. 23.03.2016 ekirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja ostuhinna 20 451,68 euro tasumiseks ja teatas, et tasumata jätmise korral taganeb ta 05.04.2016 kostjaga sõlmitud müügilepingust. Kostja ostuhinda ei tasunud ning hageja taganes ostueesõiguse avalduse alusel tekkinud müügilepingust. Riigikohus leidis hageja taganemisavalduse kohta, et hageja poolt lepingust taganemine oli õiguspärane (vt Riigikohtu 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9483, p 15-17), sest kostjal oli kohustus tasuda ostuhind hiljemalt müügilepingu sõlmituks lugemise hetkel. Ostueesõiguse alusel hageja ja kostja vahel tekkinud müügileping lõppes müüja taganemisavalduse tulemusel. Sellega tekkis hagejal õigus nõuda kaasomandi osa omand ja valdus kostjalt välja. Hagejale teadaolevalt on kinnisasja aadressil Xxxx, xxxx mõttelist osa kinnistust kostja valduses, sest kostja teavitas valduse võtmisest ning enda valduse kehtestamisest alates 12.10.2017.
2.Kuna kostjal ei ole võlaõiguslikku alust kaasomandi osa omanikuks saada (hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust) ning sellega kaotas kostja õiguse saada vaidlusaluse kaasomandi osa omanikuks, ning 30.08.2013 Futurum Investment OÜ-ga sõlmitud müügileping kehtib täies ulatuses, siis on hagejal lepinguline kohustus kaasomandi osa edasi anda hoopis Futurum Investment OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt on hagejal seaduslik alus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kaasomandi osa omanikuna. Kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja nõuab kostjalt kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljaandmist.
3.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja taganes ostueesõigusega müügilepingust, kuivõrd kostja jättis ostuhinna tasumata. Lepingust taganemise tulemusena kuulub kaasomand hagejale, kuid on kostja valduses. Kostja teatas enda 24.10.2017 e-kirjas, et ta võttis kaasomandi osa valduse endale ning kehtestas seal enda valduse. Järelikult on tõendatud, et kostja valdab kaasomandi osa alates 12.10.2017. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kaasomandi

valduse üleandmist hagejale. Kostja peab tõendama, et tal on seaduslik alus kaasomandi osa valdamiseks või kaasomandi osa valduse üle andma.

4.AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kuna kande muutmiseks või kustutamiseks peab andma nõusoleku kostja, kelle õigusi parandamine puudutab, ning kuna kostja nimetatud nõusolekut ei ole andnud, palub hageja kohtul asendada kostja tahteavaldus hageja kinnistusraamatus kaasomandi osa omanikuna kandmiseks, sest kostja on seni keeldunud hagejale kaasomandi osa omandi tagastamisest.
5.Seoses kostja taotlusega määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, on hageja seisukohal, et põhjendatud on üksnes kostja taotlus anda omand üle siis, kui hageja tagastab talle kaasomandi osa eest õigusliku aluseta makstud müügihind summas 6861,69 eurot. Kuna kostja maksis antud summa teadlikult ilma õigusliku aluseta, on tal õigus see summa tagasi saada siis, kui ta annab hagejale omandi üle.
6.Hageja palub kohustada kostjat andma välja Xxxx asuva kinnistu registriosa nr-ga xxxx xxxx suuruse mõttelise osa valdus Swedbank Liising Aktsiaseltsile ning kohustada kostjat vabastama Xxxx asuva kinnistu registriosa nr-ga xxxx xxxx suuruse mõttelise osa valdus, vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks kostja ning tema asjade Xxxx asuva kinnistu registriosa nr-ga xxxx kohta xxxx suuruselt mõtteliselt osalt väljatõstmine. Kohustada kostjat andma nõusolek Xxxx asuva kinnistu registriosa nr-ga xxxx kohta xxxx suuruse mõttelise osa suhtes A. L.i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi eelnimetatud kinnistu registriosa nr-ga xxxx xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks. Asendada vastav A. L.i tahteavaldus käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega järgmises sõnastuses: „A. L. (isikukood: xxxx) annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx kantud kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa suhtes A. L.i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) eelnimetatud kinnistu registriosa nr-ga xxxx xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks“. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kinnistusraamatu kande parandamise nõudmine enam kui aasta möödudes pärast ostuhinna hüvitamisest on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks sellele on poolte varasemast suhtlusest üheselt aru saada, et pooled ei pea ostueesõiguse teostamise tulemusena tekkinud müügilepingut lõppenuks taganemise teel. Hageja käitumisest tuleneb, et müügilepingust taganemise avaldust ei ole tehtud või on see tagasi võetud. Kostja ei ole rikkunud ostueesõiguse alusel tekkinud müügilepingut. Kostja pakkus järjekindlalt ostuhinna hüvitamist valduse vastu ning hüvitas müügihinna esialgsele ostjale.
8.09.03.2016 saatis hageja kostjale ootamatu teatise, milles nõudis kogu raha tasumist endale vaatamata sellele, et algselt leppisid osapooled kokku, et kostja hüvitab müügihinna ostueesõiguse objekti esialgsele ostjale (Futurum Investment OÜ). Kostja arvates tuli müügihind hüvitada esialgsele ostjale. Kostja leiab, et hageja ei ole teinud taganemisavaldust. Osapooled ei lähtunud asjaolust, et hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust. Kostjaga sõlmitud müügilepingust taganes hoopiski Futurum Investment OÜ 31.05.2016 kostjale esitatud taganemisavaldusega.
9.Hageja poolt kostja vastu hagi esitamine on igal juhul vastuolus hea usu põhimõttega juba ainuüksi selle tõttu, et ta esitas hagi enam kui aasta möödudes pärast kostja poolt esialgsele ostjale (Futurum Investment OÜ) müügihinna hüvitamist. Kostja hüvitas Futurum Investment OÜ-le ostueesõiguse objekti müügihinna 17.01.2018 ning samal päeval teavitas sellest nii hagejat kui ka Futurum Investment OÜ-d. Müügihinna hüvitamisele pole vastuväiteid esitatud.
10.Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna osapoolte varasemast käitumisest võis järeldada, et hageja ei hakka nõudma ostueesõiguse objekti endale tagasi. Praegusel juhul ei nõudnud hageja ostueesõiguse objekti endale enne Futurum Investment OÜ-le müügihinna hüvitamist kostja poolt. Hagi on alusetu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TsÜS § 6 lg 2). Hageja ega Futurum Investment OÜ pole ostueesõiguse objekti valdust kostjale pakkunud ega kinnitanud, et nad annavad valduse üle pärast müügihinna tasumist või hüvitamist. Hageja kinnitas kostjale, et ta valdust üle anda ei saa.
11.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja, et kohus loeks kostja omanikuna kustutamise nõuoleku antuks tingimuslikult, s.o juhul, kui hageja tagastab kostjale ostueesõiguse objekti müügihinna, so 20 451,68 eurot. Kolmanda isiku kostja poolel seisukoht
12.Kolmas isik toetab hageja seisukohti. Kolmas isik leiab, et ei võlgne kostjale midagi ega ole kostja suhtes ühtegi kohustust rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja olid kinnisasja asukohaga Xxxx kaasomanikud. 30.08.2013 sõlmisid hageja ja Futurum Investment OÜ müügilepingu, millega hageja müüs Futurum Investment OÜ-le xxxx mõttelist osa kinnistust. 12.11.2013 sai kostja teada müügilepingu sõlmimisest. 08.01.2014 esitas kostja kui kinnisasja kaasomanik hagejale ostueesõiguse teostamise avalduse. Tsiviilasjas nr 2-143305 rahuldati kostja hagi hageja, Futurum Investment OÜ ning hüpoteegipidaja vastu kaasomandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks. 03.03.2016 kanti kostja mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse. Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekkis hagejal kostjaga eraldiseisev müügileping täpselt samasugustel tingimustel. Vastavalt Futurum Investment OÜ-ga sõlmitud müügilepingu p-le 3.1 oli kaasomandi ostmiseks vajalik osa ostuhinnast summas 14 775,41 eurot tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingu p 3.2 kohaselt tuli ülejäänud osa summas 5 676,27 eurot tasuda ühe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest alates. Seega oli kostja kohustatud tasuma hagejale 20 451,68 eurot hiljemalt müügilepingu sõlmituks lugemisest ühe pangapäeva jooksul. 23.03.2016 e-kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja ostuhinna 20 451,68 eurot tasumiseks ja teatas, et tasumata jätmise korral taganeb ta 05.04.2016 kostjaga sõlmitud müügilepingust. Kostja ostuhinda ei tasunud ning hageja taganes ostueesõiguse avalduse alusel tekkinud müügilepingust. Riigikohus leidis hageja taganemisavalduse kohta, et hageja poolt lepingust taganemine oli õiguspärane (vt Riigikohtu 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9483, p 15-17).
15.Hageja palub kohustada kostjat andma kostja valdusest välja Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa valdus hagejale ning kohustada kostjat vabastama kinnistu mõttelise osa valdus, vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks kostja ning tema asjade kinnistu mõtteliselt osalt

väljatõstmine. Kohustada kostjat andma nõusolek Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) kohta xxxx suuruse mõttelise osa suhtes kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja eelnimetatud kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks. Asendada kostja tahteavaldus käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hagi on vastuolus hea usu põhimõttega.

16.Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat andma kostja valdusest välja Xxxx asuva kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa valdus hagejale ning kohustada kostjat vabastama kinnistu mõttelise osa valdus. Kohus leiab, et hageja vastava nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-11 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb alus tuvastada, et hageja on Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa omanik, kuna hageja on kehtivalt taganenud lepingust, mille tulemusel kostja kinnistu mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse kanti. Kohus lähtub asjaolust, et Riigikohus on lahendis nr 2-16-9483 p-s 14-17 tuvastanud, et hageja on kehtivalt taganenud kostjaga ostueesõiguse teostamise raames sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingust. Kohus leiab, et kohtul ei ole käesoleva menetluse raames alust asuda uuesti analüüsima ning tuvastama asjaolusid, mille suhtes Riigikohus on juba ammendavalt seisukoha võtnud ning mille osas on tehtud jõustunud lahend.
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja kostjaga sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud ning hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Riigikohus on lahendis nr 2-16-9483 p-s 12 selgitanud, et müügilepingust taganemisel on vaid võlaõiguslik toime (Riigikohtu 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 15), st kehtivast taganemisest tekivad õigused ja kohustused lõppenud müügilepingu pooltele. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2906, p 27; 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 17). Kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe võlaõiguslikust lepingust, st praegusel juhul müügilepingust taganemisega. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Müügilepingust taganemise korral on müüjal võlaõiguslik nõue omandi tagasikandmiseks VÕS § 189 lg 1 järgi, st asjaõiguslepingu sõlmimiseks AÕS § 641 mõttes. Müügilepingust taganemise tõttu ei ole kinnistusraamatu kanne ebaõige (vt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 18-19). Seega saab kolmas isik kui müüja nõuda kostjalt kinnistu mõttelise osa omandi tagastamist.
18.Kohus leiab, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on hagejal õigus nõuda kostjalt kinnistu mõttelise osa tagastamist ning hageja on seda teinud, seega on tuvastamist leidnud, et hageja on AÕS § 80 lg 1 mõttes kinnistu mõttelise osa omanik. Samuti on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et hageja valdab vaidlusaluse kinnistu mõttelist osa. Nimelt ilmneb kostja esindaja 24.10.2017 e-kirjast (dtl 50), et kostja kinnitab, et alates 12.10.2017 on korter kostja valduses. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks pärast nimetatud kuupäeva korteri valduse hagejale üleandnud, seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et vaidlusalune on kinnisasi on kostja valduses.
19.Kohus märgib, et AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-07 p-s 16 asunud seisukohale, et AÕS § 83 lõikest 1 tulenevalt peab just kostja tõendama, et tal on õigus asja vallata. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas asjas kohtu ette toonud ühtegi asjaolu või tõendit, millest ilmneks, et kostjal esineb seaduslik alus Xxxx asuva kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa valdamiseks. Seega leiab kohus, et hageja nõue valduse väljamõistmiseks tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) xxxx suuruse mõttelise osa valdus ning kohustada kostjat vabastama Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr) xxxx xxxx suuruse mõttelise osa valdus, vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks kostja ning tema asjade Xxxx asuva kinnistu kohta xxxx suuruselt mõtteliselt osalt väljatõstmine.
20.Hageja on esitanud kostja suhtes nõude kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr) xxxx kohta xxxx suuruse mõttelise osa suhtes kostja kohta tehtud kinnistusraamatu omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi eelnimetatud kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks.
21.Kohus märgib, et AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.
22.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt omandi tagasi kandmist. Seega on hagejal õigus nõuda ka kinnistusraamatu kande parandamist ning AÕS § 65 lg 1 alusel tuleb kostjat kohustada andma nõusolek Xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) kohta xxxx suuruse mõttelise osa suhtes kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi eelnimetatud kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks. Asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega järgmises sõnastuses: „A. L. (isikukood: xxxx) annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx kantud kinnistu xxxx suuruse mõttelise osa suhtes A. L.i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) eelnimetatud kinnistu registriosa nr-ga xxxx xxxx suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kandmiseks“.
23.Seoses kostja vastuväitega, et hageja esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, märgib kohus järgmist. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg-st 2 lähtuvalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt esineks kohtul alus asuda seisukohale, et hageja kasutab talle seadusest tulenevaid õiguseid vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on kohtusse pöördunud seaduses vastava nõude esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning hagejal on õigus kohtulikult kaitsta talle kuuluva kinnisvaraga seotud õiguseid.
24.Kostja on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus hagi rahuldab, toimub see üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui hageja on kostjale hüvitanud müügihinna 20 451,68 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada üksnes osaliselt. Nimelt ilmneb kostja esitatud pangaülekande väljavõttest, et kostja on vaidlusaluse kinnisasja ostuhinna tasunud üksnes summas 6861,69 eurot (dtl 80). Seega tuleb kostja taotlus rahuldada vastava summa ulatuses. Kohus märgib, et juhul, kui kostja leiab, et kostjal on hageja või kolmanda isiku suhtes täiendavaid nõudeid, tuleb kostjal need vastavate isikute suhtes esitada eraldiseisvas menetluses. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt on kostjal kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks juhul, kui hageja on kostjale hüvitanud 6861,69 eurot.
25.Kohus on käesolevas tsiviilasjas kohaldanud 06.02.2019 määrusega hagi tagamist, millega kanti Xxxx asuva kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud A. L.i xxxx suurusele mõttelisele osale kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248) kasuks ning märkus: „Tsiviilasjas 2-191964 esitas Swedbank Liising AS hagi A. L.i vastu viimasele kuuluva xxxx suuruse kaasomandi mõttelise osa omandi ning valduse välja andmise nõudes“. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb Harju Maakohtu 06.02.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kooskõlas TsMS § 386 lõikega 4 jõusse jätta.
26.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 15.07.2020 esitas kostja 30.06.2020 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, mida kohus ei ole veel lahendanud. TsMS § 53 lg-st 2 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Antud juhul on 30.06.2020 kohtuistungi protokoll edastatud menetlusosalistele AETi kaudu 01.07.2020 ning kostjale on see kätte toimetatud 07.07.2020. Seega on kostja esitanud 15.07.2020 vastuväite protokollile väljaspool TsMS § 53 lõikes 2 sätestatud 3-tööpäevalist tähtaega ning kohus jätab selle tähelepanuta.
27.TsMS § 126 lg 1 alusel on hagihind 20 451,68 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.08.2020 kohtuotsuse põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja