Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 698 lg 2; täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-20745

Võlgnik kohtule enda seisukohta ei esitanud.

2(5)

2-19-20745 Kohus lõpetab võlgniku õiguste piirangu, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise, võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või kui elatise maksmise kohustus on lõppenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES

Võlgnik taotleb määruskaebuses Harju Maakohtu 13.04.2020 määruse tühistamist.

Võlgniku tööleping lõppes 31.10.2017. Pärast seda oli võlgnik noorima lapsega kodus, kuni laps saab lasteaiakoha ja võlgnik leiab uue töökoha. Eespool nimetatud asjaolu (s.o korrapärase sissetuleku puudumise) tõttu pole võlgnik suutnud korrapäraselt elatist tasuda. Elatise mittetasumine pole olnud pahatahtlik. Laps sai lasteaiakoha jaanuarikuus 2020. Võlgnik töötab aprillist 2020. Töö eeldab B kategooria juhiluba. Juhiloa äravõtmine tähendaks sissetulekust ilmajäämist. See ei aitaks kohustust täita ja poleks sobiv abinõu. Juhtimisõiguse äravõtmine seaks perekonna, kus elab kuus last ja kuhu kohe sünnib ka seitsmes laps, raskesse olukorda. Lapsed ei saaks kooli ega lasteaeda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2-19-20745 õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, peatada määrusega tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. Seega saab kohus peatada võlgniku juhtimisõiguse üksnes siis, kui kohtutäitur on eelnevalt võlgnikku hoiatanud ja sissenõudja on juhtimisõiguse peatamisega nõustunud ning kohus tuvastab, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda võlgniku vara arvel sisse nõuda.

2-19-20745 sobiv töö ja seekaudu teenida sissetulekut, mille arvelt võlg tasuda. Mõjuva põhjusena saab käsitada sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske haigus). Võlgnik pole näidanud, et ta on üritanud teist tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Võlgnik pole tõendanud asjaolu, et ta pidi lapsega kodus olema. Isegi kui see asjaolu peaks olema tõendatud, ei saa see vabandada ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Võlgnikul oleks tulnud otsida teisi lahendusi. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus asjas nr 2-16-14071, p 16). Kuigi väidetav lasteaiakoha puudumine võis takistada tööl käimist, pole võlgnik jätkuvalt veenvalt selgitanud, miks ta pole siiani asunud täitma elatisvõlga. Võlgniku väidete kohaselt on ta seejuures aprillist 2020 asunud tööle. Usutav on, et juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks – kuigi mitte täiesti võimatuks. Samas on võlgnikul juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata tekkinud suur elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 1775 alusel, kui ta on asunud nõutavas määras elatist tasuma.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.