lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2305/20

Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-2305/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Lennuamet · Kiri sissetulev · 2019-05-02
Kiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2019-09-24
Pöördumise edastamine
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2020-05-22

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-402/07C-432/07C-257/14

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flagito OÜ14275048(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. august 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2305

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 487,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn, e-post [email protected]);

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm, epost [email protected]); Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Marupes LV1053, Läti Vabariik, e-post [email protected], [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Timo Kullerkupp (Advokaadibüroo RASK, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Rahuldada Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt põhivõlgnevus 400 eurot Flagito OÜ kasuks.
3.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis perioodil 21.08.2019 kuni 11.02.2020 summas 15,33 eurot Flagito OÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 07.09.20262-26-108180/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 24.08.20262-26-103422/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 400 eurot alates 12.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni Flagito OÜ kasuks.
5.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt sissenõudmiskulud 40 eurot Flagito OÜ kasuks. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.X Xl (edaspidi reisija) oli kinnitatud broneering nr VYOQ4S Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) lendudele BT725 ja BT311 lähtepunktiga Gruusia (Thbilisi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis toimus 14.08.2019. Esimene lend BT725 hilines, mistõttu jäi reisija maha jätkulennust BT311. Reisija jõudis Tallinnasse 4 tundi hiljem kui plaanitud. 15.08.2019 loovutas reisija oma nõude hagejale.
2.Lennumarsruudi Thbilisi – Tallinn mõõdetud vahemaa on 2414 kilomeetrit, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu Thbilisi – Riia – Tallinn lennumarsruudi hilinemise tõttu hüvitist kokku 400 eurot, kuna kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Euroopa Kohus on lahendi C-257/14 p-des 41 – 43 sedastanud, et tehnilise rikke teke ja selle vältimine on asjaomane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ega välju tema tegeliku kontrolli alt. Niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga. Euroopa Kohus asus seisukohale, et lennuettevõtja tegevuses on niisugune ootamatu sündmus lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, sest lennuettevõtjal tuleb sellised ettenägematuid tehnilisi probleeme igapäevaselt lahendada. Lisaks ei ole rikke ennetamine või kõrvaldamine, sealhulgas enneaegselt defektse osa asendamine, lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutavate õhusõidukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine. Tuginedes eelnevale ei ole tehniline rike käsitletav erakorralise asjaoluna, mis vabastaks kostja kohustusest maksta hüvitist lennu hilinemise eest.
3.Hageja teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 400 eurot 20.08.2019. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 21.08.2019 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni 15,33 eurot. TsMS § 367 järgi nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest kuni kahju tegeliku hüvitamiseni. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude

väljamõistmine, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist.

4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitis kogusummas 400 eurot, viivis 8 % aastas perioodi eest 21.08.2019 kuni 11.02.2020 summas 15,33 eurot ning edasiselt mõista välja põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, mõista välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et reisija esimese lennu, s.o 14.08.2019 toimunud lennu BT725 hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Enne lennu BT725 väljumist avastati lennukil tehniline rike – elektrisüsteemi rike. Lendu BT725 teostama pidanud lennukil esinenud elektrisüsteemi rike kujutab endast tootmisdefekti. Seejuures esineb defekt ka teistel Airbus A220-300 seeria õhusõidukitel. Õhusõiduki tootja Bombardier on teavitanud kostjat defekti esinemisest vastavatel mudelitel ning edastanud juhised rikkega tegelemiseks. Tootja on kostjat ka teavitanud, et defekt kõrvaldaks järgmise elektrisüsteemi tarkvara uuendamise käigus. Lennundusvaldkonnas edastataks sarnane juhis (service letter/bullet) tootja poolt üksnes juhul, kui lennuk, selle osad või süsteem vajavad tehnilist muudatust. Juhise edastamist loetakse tootja poolt tüüpveast teavitamiseks. Tootja on juhise edastamisega tunnistanud elektrisüsteemil esinevat tehnilist riket vastavatel lennukimudelitel ning andnud juhised edasiseks tegevuseks.
6.Kuivõrd tegemist oli tootmisdefektiga, väljus esinenud rike kostja kontrolli alt. Tegemist oli ootamatu rikkega, mis ilmnes vahetult enne lennu BT725 teostamist ning mida kostjal ei olnud võimalik ka korrapärase hoolduse käigus vältida. Elektrisüsteemi rike oleks seejuures väga tõsiselt võinud ohustada reisijaid ja kogu lendu. Kaasaegsetes lennukites mõjutavad mistahes rikked elektrisüsteemis kogu lennukit ning mistahes selles esinevad rikked seavad kahtluse alla lennuohutuse. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et lend BT725 hilines tulenevalt lennukil esinenud tootmisdefektist. Viidatud tootmisdefekti puhul on tegemist just sellise tehnilise rikkega, mis kuulub Euroopa Kohtu lahendi C-257/14 kohaselt erakorraliste asjaolude alla.
7.Rike avastati seejuures vahetult enne lennu väljumist. Koheselt, kui rike sai kõrvaldatud, teostas kostja lennu algse saabumisajaga võrreldes 1h49min hilinemisega – algne saabumisaeg Riias oli 03:40 (UTC), tulenevalt esinenud rikkest saabus lend BT725 Riiasse 05:29 (UTC). Lennu BT724 hilinemise tõttu jäi reisija siiski maha oma jätkulennust BT311. Kostja käsutuses ei olnud rikke avastamisel vabu lennukeid, mis oleks võinud opereerida lendu BT725 ilma lennu olulise hilinemiseta. Kostja võttis seejuures kasutusele kõik vajalikud ja võimalikud meetmed, et tagada, et reisija jõuaks võimalikult kiiresti soovitud sihtkohta. Lennust BT311 maha jäämisel võimaldas kostja reisijale koheselt ka asenduslennu BT313, mille tulemusena jõudis reisija ka Tallinnasse. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hilinemise põhjustas erakoralline asjaolu ning Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole kostja kohustatud maksma hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Asjas puudub vaidlus, et X Xl (reisija) oli kinnitatud broneering nr VYOQ4S edaspidi kostja lendudele BT725 ja BT311 lähtepunktiga Gruusia (Thbilisi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis toimus 14.08.2019. Esimene lend BT725 hilines, mistõttu jäi reisija maha jätkulennust BT311. Reisija jõudis Tallinnasse 4 tundi hiljem kui plaanitud. 15.08.2019 loovutas reisija oma kostja vastu suunatud hüvitise nõude hagejale.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 400 eurot, viivise perioodil 21.08.2019 kuni 11.02.2020 summas 15,33 eurot ning edasiselt viivise põhivõlgnevuselt summas 400 eurot VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni, samuti sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendustel, et kostjal ei olnud võimalik lennu hilinemist vältida ning asjaolu, mis põhjustas reisija hilinemise, oli erakorraline.
11.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Samuti lähtub kohus Euroopa Kohtu otsustest, mille kohaselt on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem (vt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14).
12.Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul lendude puhul reisijal õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Asjas puudub vaidlus, et lennumarsruudi Thbilisi – Tallinn mõõdetud vahemaa on 2414 kilomeetrit, seega on hagejal õigus taotleda kostjalt 400 euro väljamõistmist.
13.Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal on kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 3 õigus keelduda hüvitise tasumisest, kuna vaidlusaluse Thbilisi – Riia lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida kostjal ei olnud võimalik vältida. Nimelt tingis lennu BT725 hilinemise elektrisüsteemi rike, mis tulenes tootmisdefektist.
14.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on antud juhul põhjendamatu ning tegemist ei ole olukorraga, mis võimaldaks kostjal kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 3 keelduda hüvitise tasumisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja ei oleks ühelgi juhul saanud vältida reisija hilinemist tema lõppsihtkohta Tallinnasse.
15.Kohus lähtub Euroopa Kohtu 17.09.2015 otsuse C-257/14 p-st 45, milles kohus on rõhutanud, et isegi kui lennuettevõtja olenevalt asjaoludest leiab, et ta saab viidata teatud defektsete osade tootja süüle, oleks määruse nr 261/2004 esmase eesmärgiga – tagada reisijate kaitstuse kõrge tase – ja määruse artikli 5 lõike 3 kohutusliku kitsa tõlgendusega vastuolus, kui lennuettevõtja saaks seetõttu õigustada oma võimalikku keeldumist reisijatele tekkinud tõsise ebamugavuse hüvitamisest „erakorralise asjaolu” esinemisele tuginedes. Seega ei ole isegi juhul, kui lendu nr BT725 opereerival lennukil esines tootmisdefekt, kostja vabastatud reisijale hüvitise tasumise kohustusest. Kohus

võtab arvesse ka asjaolu, et kostja väitel esineb sarnade defekt ka teistel Airbus A220300 seeria õhusõidukitel ning kostjat on vastavast asjaolust teavitatud juba Bombardier 13.06.2018 teeninduskirjaga. Võttes arvesse, et reis BT725 toimus 14.08.2019, oli vastava defekti esinemine kostjale teada juba enam kui aasta, mistõttu ei olnud tegemist kostja jaoks ettenägematu ning erakorralise asjaoluga ning kostja oleks saanud kõiki meetmeid kasutusele võttes lennu hilinemist vältida, muuhulgas kasutada lennu opereerimiseks teist tüüpi lennukeid.

16.Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, kuna kostja ei ole kooskõlas määruse 261/2004 artikli 5 lõikega 3 tõendanud, et ühegi vajaliku meetme rakendamine ei oleks võimaldanud vältida reisija hilinemist tema lennu lõppsihtpunkti. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 400 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised. Kohus leiab, et viivised tuleb välja mõista alates 21.08.2019 kuupäevast, kuna hageja teavitas kostjat 20.08.2019, et soovib hüvitise tasumist, kuni hagi esitamiseni seisuga 11.02.2020 summas 15,33 eurot (400 eurot x 175 päeva x 0,021918% päevas). Samuti tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 400 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 12.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
18.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas rahuldanud hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 487,34 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium