lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-15982/14

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-15982/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1819
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 3, 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-15982/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas31.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15982

Tsiviilasi

Andres Laaniste hagi Toomas Laaniste vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks 0 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. märtsi 2020 õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Laaniste apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Toomas Laaniste (isikukood xxx), esindaja advokaat Karin Ploom Vastustaja (hageja): Andres Laaniste (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 31. märtsi 2020 otsus muutmata. Jätta Toomas Laaniste apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud Toomas Laaniste kanda. Mõista Toomas Laanistelt Andres Laaniste kasuks menetluskulude katteks välja 156 eurot (sh käibemaks).

5.Mõista Toomas Laanistelt Andres Laaniste kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
1.Andres Laaniste (hageja) esitas 14. oktoobril 2019 kohtule hagiavalduse Toomas Laaniste (kostja) vastu. Hageja palus kohustada kostjat hüpoteegikande kustutamiseks nõusolekut andma. Hagiavalduse kohaselt on kinnistusraamatusse hagejale kuuluva kinnistu, registriosa numbriga xx, asukohaga xx maakond, xx vald, xx küla, xxx, registriosa IV jakku esimesele järjekohale
23.oktoobril 2000 seatud kostja kasuks hüpoteek summas 200 000 Eesti krooni. Hüpoteegi seadmise aluseks on hageja, kostja ja Asta Laaniste vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise, kinnistute ostu-müügi, kinnistule hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded hageja suhtes, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja sõlmitavatest rahalistest kohustustest summas kuni 200 000 krooni. Hagi esitamise seisuga ei ole kostjal hageja vastu ühtegi rahalist kohustust, mida hüpoteek tagaks. Samuti ei ole ette näha selliste kohustuste tekkimist tulevikus. Kuna kostja keeldub hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest, siis palus hageja kohustada kostjat kohtuotsusega vastavat nõusolekut andma. Sellisel juhul asendab kohtuotsus jõustumise korral kostja nõusolekut. Hageja ei nõustunud kostjaga, et kostja ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Hageja küsis enne hagiga kohtusse pöördumist kostjalt suuliselt hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut. Kostja keeldus põhjendusega, et tal on hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõue, mille sisuks on hageja kohustus hüvitada kostjale hüpoteegiga koormatud kinnistul tehtud parendustööd. Sama põhjenduse on kostja esitanud ka hagi vastuses. See osundab sellele, et kostja ei olnud kohtuväliselt hüpoteegi kustutamisega nõus. Seetõttu ei ole TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldused menetluskulude hageja kanda jätmiseks täidetud ning menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda ehk selle poole kanda, kelle kahjuks lahend tehakse.
2.Kostja võttis hagi õigeks. Kostja ei nõustunud samas hageja käsitlusega nagu poleks kostjal hüpoteegiga tagatud nõuet hageja vastu. Kostja väitel sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise kokkuleppe 200 000 kroonile põhjusel, et hageja võttis 11. oktoobril 2000 kinnistute jagamise kokkuleppe sõlmimisel endale kohustuse hüvitada kostjale kõnealune summa. Kostja oli teinud hagejale jääval kinnistul olulisi

parendustöid, mille maksumuse lubas hageja hüvitada. Selle kohustuse tagamiseks sõlmisid pooled ka hüpoteegi seadmise kokkuleppe. Kostja väitel ei ole hageja siiani enda kohustust täitnud, mistõttu ei ole tegelikult ka tagatiskokkulepe ära langenud. Kostja ei pea aga mõistlikuks asuda hagejaga pidama õigusvaidlust ning kasutab seetõttu õigust võtta hagi õigeks. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja on keeldunud hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest. Tegelikult ei ole hageja kordagi kostjaga antud küsimuses ühendust võtnud. Kuna kostja ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks ja võtab hagi kohe õigeks, siis ei ole õiglane jätta asja menetluskulusid kostja kanda, vaid need tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 31. märtsi 2020 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja kohustas kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatust kinnistu, registriosa nr xxx asukohaga xx Maakond, xx vald, xx küla, xxx, registriosa IV jakku esimesele järjekohale kostja kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 krooni, intressiga 15% aastas alates sissekandmise päevast. Maakohus märkis, et kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust hüpoteegi kustutamiseks. Maakohus määras kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1). Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja on välja toonud, et kuigi ta võtab hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude õigeks, ei nõustu ta hageja väitega, et tal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet hageja vastu. Kostja võttis hagi õigeks, kuna ei pea mõistlikuks pidada hagejaga õigusvaidlust. Hageja väitel ei andnud kostja kohtuväliselt hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut, millega andis põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kohtuväliselt hüpoteegi kustutamise küsimuses kostja poole pöördumise ega kostja keeldumise kohta (TsMS § 168 lg 6). Samas viitavad kostja enda väited sellele, et poolte vahel on hüpoteegiga tagatava nõude olemasolu üle vaidlus, mis omakorda annab alust arvata, et kostja on andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Asjaolusid arvestades leidis kohus, et esineb TsMS § 162 lg 4 järgne olukord, kus ühe poole menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ning on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Poolte vahel on vaidlus kostja kasuks hageja kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu üle. Kostja on kohtuvaidluse vältimiseks teinud omalt poolt järeleandmisi ja on hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude õigeks võtnud. Sisuliselt on tegemist kompromissiolukorraga, millisel juhul vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus lahend, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei nõustu maakohtuga, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Hageja kohtusse pöördumine oli alusetu. Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, kuna kostja oleks tahteavalduse hüpoteegi kustutamiseks andnud ka kohtuväliselt. Kostja ei nõustu maakohtuga, et tegemist on kompromissiolukorraga (TsMS § 168 lg 3). Kohtu seisukohta ei kinnita see, et kostja tõi vastuses hagile välja, et ta ei nõustu hagejaga hüpoteegiga tagatud nõude puudumise osas. Kostja poleks pidanud mõistlikuks õigusvaidluse pidamist ka juhul, kui hageja oleks pöördunud kohtueelselt sama nõudega kostja poole. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et eeltoodust nähtub, et poolte vahel oli vaidlus ja hagi esitamine oli põhjendatud. Pooled ei olnud omavahel suhelnud juba aastakümneid ja asjaolu, et poolte vahel oli vaidlus, on kohtu paljasõnaline järeldus. Kostja on juba varasemalt välja toonud, et hageja ei pöördunud kordagi kohtuväliselt kostja poole. Kui hageja oleks seda teinud, siis oleks kostja andnud nimetatud tahteavalduse ning hagi esitamine ei oleks olnud vajalik. Hageja käitumine oli seega pahatahtlik ja arusaamatu, kuivõrd tõi ilma ühegi põhjuseta kaasa kostjale menetluskulud. Maakohtu otsusest ei nähtu, mis on kohtu hinnangul see kostja käitumine, mis andis aluse hagejale kohtusse pöördumiseks (TsMS § 168 lg 6). Kohtu põhjendustest ei nähtu ka see, millest kohus järeldab, et poolte kulud oleks ebaõiglane jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 4).

5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et sisuliselt on tegemist kompromissiolukorraga, millisel juhul kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukoha juurde, et oli sunnitud kohtusse pöörduma oma õiguste kaitseks, kuna kostja ei olnud nõus hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andma viidates hüpoteegiga tagatud nõude olemasolule. Õige ei ole ka kostja väide, et maakohtu otsusest ei nähtu, mis on kohtu hinnangul see kostja käitumine, mis andis aluse hagejale kohtusse pöördumiseks. Hageja ei nõustu kostjaga, et kohus oleks pidanud esitama selge motivatsiooni selle kohta, miks oleks poolte kulude hageja kanda jätmine hagejale ülemääraselt koormav. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning tegi otsuse kostja kahjuks, tuli kohtul TsMS § 162 lg 4 kohaselt põhjendada üksnes asjaolu, miks poolte kulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on selgitanud, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna kostja on kohtuvaidluse vältimiseks teinud omalt poolt järeleandmisi ja on hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude õigeks võtnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1), st menetluskulude jaotuse osas. Kostja hinnangul eksis maakohus menetlusnormi kohaldamisega, kui jättis õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leiab, et menetluskulud tulnuks jätta hageja kanda.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmisel. Maakohus on oma seisukohta ka põhjendanud. TsMS § 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu järeldus, et poolte vahel oli vaidlus, ei ole alusetu. Vastuses hagile on kostja selgelt väljendanud, et ei ole nõus hagis toodud asjaoludega. Põhjendatud on ka maakohtu hinnang, et tegemist on sisuliselt kompromissiolukorraga.
9.Ebaõige on kostja seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel peab kohus põhjendama, miks oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 puhul peab kohus põhjendama, miks ei jäeta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti (praegusel juhul kostja).
10.Kostja võttis hagivastuses hagi õigeks. Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb kohtul hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1) ja üldjuhul peaksid menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagi kohesel õigeksvõtmisel saavad kostja menetluskulud eelduslikult olla minimaalsed, kuna kostjal puudus vajadus hagile sisuliselt vastata. Hageja menetluskulud on eelduslikult suuremad hagiavalduse koostamise tõttu. Ka eeltoodut arvestades, on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu seisukoht jätta menetluskulud poolte endi kanda põhjendatud ja õiglane.
11.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 4 kohaldub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel. Kostja vaidlustas aga menetluskulude jaotust ning seega tuleb ringkonnakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebusele vastamiseks (sh kliendiga konsulteerimiseks) 2 tundi. Ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja mahukust, keerukust ja apellatsioonkaebuse sisu arvestades hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund. Hageja esindaja õigusabiteenuse tunnihind on 130 eurot (lisandub käibemaks 26 eurot), mis vastab tavapärasele samaväärsele õigusabiteenuse tunnitasule. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 156 eurot. Rahuldamisele kuulub ka hageja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja