lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-124600/13

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-124600/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2325
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 396 lg 1, 2Laenulepingu mõisteVÕS § 401KrediidivahenduslepingTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineRLS § 59 lg 1TsMS § 133 lg 1Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124600

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

743,44 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja T I Kostja: G S (endine M, isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 4.11.2023 sõlmitud xxx kuukaardi ostulimiidi lepingust nr xxx-2 tulenev põhivõlg 499,69 eurot, viivis perioodi 11.12.2023 – 01.08.2025 eest 194,84 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 02.08.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 20 eurot.
4.Jätta hageja menetluskulud 97,31% ulatuses kostja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 308,47 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 4842
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 369 lg 1Kasutusõiguse kehtivuse eeldused
VÕS § 94Intress võlasuhtes
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1.Hageja esitas 14.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 04.22.2023 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr xxx-2 tulenev põhivõlgnevus 499,69 eurot, viivised 105,2 eurot ning sissenõudmiskulud 20 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 30.10.2024 kuni põhinõude (499,69 eurot) jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas.
2.Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja xxx sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas xxx kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi xxx kuuluvates xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kauplustes maksepäeva edasi lükates. xxx ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes xxx sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei ole xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane lause) ning xxx-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul VÕS § 94 mõttes. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2). Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas xxx. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Kostja asus xxx poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama perioodil 04.11.2023 - 30.11.2023 ostulimiiti summas 499,69 eurot.
2.2.Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud xxx kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr xxx alusel tähtajaga 10.12.2023 (lisa 2). xxx AS ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli xxx-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb xxx Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma

punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on xxx-i ees võlgnevus 50 kalendripäeva. Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas xxx kostjat 24.02.2024 lepingu lõpetamisest. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx (lisa 3). Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 11.03.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (lisa 5.1); 26.03.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas (lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2.3.24.02.2024 loovutas xxx oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4).
3.Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud, kostja ei ole hagile vastust esitanud.
5.Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 04.11.2023 digiallkirjastatud xxx kuukaart ostulimiidi lepingu xxx-2 (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt xxx AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii xxx kui Ostulimiidi üldtingimustega ja xxx AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad xxx iseteeninduskeskkonnas aadressil xxx. Eraldi on hageja kohtule esitanud xxx kuukaardi ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates 23.05.2023; dtl 32). Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 04.11.2023 - 30.11.2023 ostulimiiti summas 499,69 eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr xxx ostulimiidi kasutamise eest perioodil 01.11.2023 - 30.11.2023 summas 499,69 eurot, maksetähtajaga 10.12.2023 (dtl 38). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 04.11.2023 xxx Kuukaardi ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2023 novembris ostulimiiti summas 499,69 eurot. Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve summas 499,69 eurot tasumata. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole xxx AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.

Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et xxx AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse xxx AS-le laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6.Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et xxx ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.12.2023 – 29.10.2024 eest summas 105,20 eurot. Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 30.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 01.08.2025 (k.a) summas 89,64 eurot.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: xxx aegumisel toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele. Kliendile määratud Ostulimiit ja xxx Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad automaatselt uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma xxx 3 kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on xxx-il õigus ühepoolselt lõpetada ka Ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Seega ei ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu). VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130561 menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega ning kohus arvestab, et sama hageja on sama esindaja kaudu esitanud samasuguseid nõudeid hulgaliselt. Seega on sellise nõude esitamine hagejale standardiseeritud protsess. Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohtu hinnangul ei saa sellise hagi esitamisele pidada põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 h, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 318 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind oli 743,44 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 499,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.12.2023 – 29.10.2024 eest 105,20 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (499,69 eurot) alates 30.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 118,55 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 723,44 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 97,31%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 97,31% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 97,31% hageja põhjendatud menetluskuludest, millele vastab summa 308,47 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja