lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-10162/45

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10162/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1613
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedPärS § 1PärS § 2TsMS § 135Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja pooltTsMS § 136 lg 1Tsiviilasja hinna määramine kohtu pooltTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-19260/105Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Krista Kirspuu, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10162

Tsiviilasi

CC hagi BB, RR, DD ja YY vastu korteriomandi kaasomandiõiguse tunnustamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 31. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja CC (isikukood XXXXXXXXX) Kostjad esindajad ringkonnakohtus BB (isikukood XXXXXXXXXX) RR (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MM DD (isikukood XXXXXXXXXXX) YY (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Tallinna Põhja-Tallinna Valitsus Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31. märtsi 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-10162 resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta CC määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud CC kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.CC esitas 5. juulil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada enda kaasomandiõigust 23,81 % mõttelisele osale korteriomandist asukohaga Tallinn, XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX).
2.26. juuli 2019. a määrusega jättis maakohus CC esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata, sest ei pidanud võimalikuks esialgse õiguskaitse korras peatada tsiviilasja nr 217-19260 menetlus kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Maakohus jättis avalduse kolmel korral käiguta. Maakohus selgitas 27. septembri 2019. a määruses, et esitatud avalduse puhul ei ole tegemist korteriomandi või kaasomandi asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 tähenduses. Maakohtu hinnangul on tegemist tuvastushagiga, mistõttu tuleb CC-l (hageja) esitada hagiavaldus.
7.oktoobril 2019 esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus keeldus 31. märtsi 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 371 lg 1 p-dega 9 ja 10. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks. Esmalt hindas maakohus hageja menetlusabi taotlust ja leidis, et olukorras, kus hageja ei ole vaatamata korduvatele kohtu selgitustele TsMS § 135 kohaselt hagihinda nimetanud, pole kohtul võimalik asuda seisukohale, et hageja pole võimeline riigilõivu tasuma. Kohtul pole võimalik tuvastada, millises ulatuses tuleks hagejal hagi esitamisel riigilõivu tasuda. Maakohus leidis, viidates TsMS § 3401 lg-le 2 ning TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10, et hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kohus ei saa menetleda hagiavaldust, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Hageja ei ole nimetanud hagihinda ega tasunud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel lähtuvalt hagihinnast riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu 50 eurot, kuid RLS lisa 1 järgi on hagiavalduselt tasutav riigilõiv minimaalselt 75 eurot. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi tagasi maakohtule avalduse hagita menetluses menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et esitatud nõue tuleb lahendada hagimenetluses. Tuginedes Riigikohtu praktikale on tegemist hagita menetlusega (vt Riigikohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20 ja 22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p-d 13-14). Praeguses asjas puuduvad hagimenetlusega võrreldavad vaidlevad pooled. Pärijad ei saa tagasiulatuvalt vaidlustada pärandaja poolt aastaid varem sõlmitud korteri ostu-müügilepingu tingimusi. Kui hageja nõuet menetleda hagimenetluses, tekib olukord, kus hageja on samaaegselt hageja ja ühtlasi ka iseenda suhtes kostja. TsMS § 475 lg 1 p 13 ei sea piiranguid sellise nõude menetlemiseks hagita menetluses. Välistatud on üksnes korteriomandi võõrandamisnõude esitamine hagita menetluses. Riigikohus on rõhutanud, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigi valest valikust oleneda (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 20). Maakohus on takistanud hagejal menetleda asja hagita menetluses, nõudes põhjendamatult täiendava riigilõivu tasumist ja keeldunud avalduse hagita asjana menetlusse võtmisest. Menetluse liik määratakse asja sisu järgi, mitte kohtusse pöördunud isiku järgi (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13). Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip. Praegusel juhul on maakohus leidnud puuduseid, 2 (4)

mida kohus oleks hagita menetluses saanud kõrvaldada, selgitades ise asjaolusid ja kogudes tõendeid. Avalduse menetlusse võtmist ei saa kohus otsitud põhjustel takistada.

6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
7.Kostja RR seaduslik esindaja jätab määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada. YY seaduslik esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
9.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on õigesti 27. septembri 2019. a määruses märkinud, et hageja nõuet tuleb menetleda hagimenetluses, sest tegemist ei ole korteriomandi või kaasomandi asjaga TsMS § 613 tähenduses. TsMS §-ga 613 on hõlmatud kõik vaidlused, mis puudutavad korteriomanike omavahelisi korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning korteriomandi eseme valitsemist korteriühistu kaudu. Hageja soovib tuvastada, et NN pärandvarasse kuuluvast korteriomandist 23,81 % ei kuulu pärandvara koosseisu, kuna korteriomandi näol on tegemist NN ja hageja ühise tegutsemise tulemusena omandatud varaga, mis on tsiviilkoodeksi (TsK) § 440 lg 2 järgi NN ja hageja kaasomandis. Sellist nõuet tuleb asja sisu järgi menetleda hagimenetluses. Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada oma nõuet.
10.Kolleegium ei nõustu maakohtu õigusliku põhjendusega, et hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseks saab olla TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10. TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kolleegiumi hinnangul ei ole tsiviilasja hinna nimetamata jätmine selline puudus, mille kõrvaldamata jätmisel ei ole võimalik asja menetleda. Samuti on võimalik asja menetleda hageja esialgse kohtule esitatud avalduse alusel, sest selles on nõuetekohaselt märgitud pooled ning selgelt välja toodud nõue. TsMS § 135 järgi nimetab tsiviilasja hinna hageja. Samas on TsMS § 136 lg 1 järgi kohtul võimalik tsiviilasja hind määrata, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Praeguses asjas oleks maakohus saanud ise tsiviilasja hinna määrata ning see ei oleks saanud takistada asja menetlemist. Samuti ei ole menetluslikult õige maakohtu käsitlus, et ühes riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisega on TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel jäetud hagi riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata. Maakohus oleks pidanud määrama tsiviilasja hinna ning andma hagejale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata jätmise määruse jõustumisest. Samas märgib kolleegium, et vaatamata eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumisele on maakohtu lõppjäreldus õige, et sellise hagi menetlemisest võib kohus keelduda.
11.Praeguse hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on TsMS § 371 lg 2 p 2. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus selgitas hagejale õigesti, et hageja saab TsMS § 368 lg-st 1 tulenevalt esitada tuvastushagi. Samas on olukord, kus hagejal ei ole tuvastusnõude esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, mistõttu saab tuvastusnõude jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 3 (4)

Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-19260, kus menetletakse BB, RR, DD ja YY hagi CC vastu NN pärandvara jagamise nõudes. Selles menetluses on hageja esitanud omakorda vastuhagi sama tuvastusnõudega, mis on esitatud praeguses menetluses. Maakohus on 26. mai 2020. a määrusega jätnud hageja vastuhagi menetlusse võtmata (määrus ei ole jõustunud). Kolleegium selgitab, et praegusel juhul ei ole hagejal vajadust esitada eraldi tuvastushagi selleks, et tuvastada, et pärandvarasse kuuluv korteriomand kuulus pärandaja ja tema kaasomandisse. Pärijate poolt on esitatud hagi pärandvara jagamiseks, kuhu kuulub ka vaidlusalune korteriomand. Korteriomand on pärijate ühisomandis. Pärandvara jagamiseks tuleb esmalt kindlaks määrata pärimisseaduse (PärS) § 2 mõttes pärandvara koosseis, st milline vara kuulus pärandajale pärandi avanemise ajal (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09, p 13). Pärand on PärS § 2 järgi pärandaja vara, mis läheb PärS § 1 lg-te 1 ja 2 järgi pärandaja surma korral üle teisele isikule. Pärandiks ei ole PärS § 2 järgi pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. Tsiviilasjas nr 2-17-19260 on kohtu menetluses pärandvara jagamise nõue, kus määratakse esmalt kindlaks pärandvara koosseis. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel. Kuna hagi menetlusse võtmisest keeldutakse, siis puudub vajadus hinnata hageja majanduslikku seisundit menetlusabi andmise otsustamiseks.

12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab hagejal esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
14.Tulenevalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-st 15 asendab kolleegiumi liiget Vallo Karileri, kes oli praeguse asja menetlev kohtunik maakohtus, kohtunik Krista Kirspuu. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Krista Kirspuu, Margo Klaar

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja