Võlaõigus

2-25-110601 möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2-25-110601 krediidiskooring. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.01.2025 seisuga. Vastavalt lepingu punktile II Põhitingimused klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Krediidiandja saatis 30.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 15.01.2025 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.01.2025. 31.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 6520 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 4128,22 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 4128,22 eurot, intresside katteks 1346,30 eurot, väljavõtu tasu katteks 19,90 eurot ja kaarditehingutasu katteks 0,21 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata 3758,19 eurot. Vastavalt lepingu #XXX punktile II intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 42% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 3758,19 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hagejal on kostja vastu tasumata intressi nõue summas 655,72 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.05.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 127,43 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.05.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 3758,19 eurot x 11,15% = 418,81 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile ([email protected]). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 03.02.2025 nõudekiri (25 eurot), 26.02.2025 kiri (5 eurot), 06.03.2025 kiri (5 eurot) - kokku 35 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 35 eurot VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-25-110601 viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

MENETLUSKULUD

2-25-110601 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.