lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-101743/41

Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-101743/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisKOS § 13 lg 1KrtS § 40 lg 1Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKÜS § 151 lg 1TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Järva vald, Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu80375205(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-101743

Kohtuasi

Järva vald, Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu avaldus XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. novembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Järva vald, Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu (registrikood 80375205), seaduslik esindaja esindajad ringkonnakohtus Kaire Aasa Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. novembri 2019. a määrus osas, milles XX-lt mõisteti Järva vald, Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu kasuks välja võlg 793 eurot ületavas osas. Samuti osas, millega maakohus jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus 35 euro 74 sendi osas rahuldamata, jaotada ning määrata kindlaks menetluskulud.
2.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
3.Esitada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
3.1.Rahuldada Järva valla Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu avaldus XX vastu võla väljamõistmiseks osaliselt.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 25.08.20262-19-8647/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 2Määruskaebuse sisu
VÕS § 110Kohustuse täitmisest keeldumine
3.2.Välja mõista XX-lt Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu kasuks korteriühistu poolt perioodil 20. veebruarist 2017. a kuni 28. veebruarini 2019. a osutatud teenuste eest võlg kogusummas 793 eurot.
3.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 96% ulatuses XX kanda ja 4% osas Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu kanda.
3.4.Määrata Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistule hüvitavate menetluskulude suuruseks 48 eurot ja mõista Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu kasuks XX-lt välja menetluskulude hüvitis 48 eurot.
3.5.Määrata XX-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2 eurot ning mõista XX kasuks Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistult välja menetluskulude hüvitis 2 eurot.
3.6.Tasaarvestada Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu ja XX vastastikused kohustused ning mõista tasaarvestuse järel XX-lt Järva vald Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 46 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Järva vald, Sõrandu küla, Sigapusma korteriühistu (avaldaja) esitas 18. jaanuaril 2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (puudutatud isik) võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2019. a määrusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas maakohtule 24. märtsil 2019. a avalduse ning 04. aprillil 2019. a ja 07. aprillil 2019. a selle täiendused. Avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja liige ning korteri nr 8 omanik, kes on jätnud maksmata kommunaalteenuste arved ajavahemikul 20. veebruarist 2017. a kuni 28. veebruarini 2019. a kokku summas 828.74 eurot.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

3.Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu. Puudutatud isik pole arveid tasunud, kuna puudutatud isiku korteris ei ole 2016. a korteri ostmisest alates vett ning avaldaja pole probleemi lahendanud. Puudutatud isik pole seetõttu saanud oma korterit kasutada ega kommunaalteenuseid tarbida ning puudutatud isikul on seetõttu õigus keelduda kommunaalmaksete maksmisest, kuna nõue on hea usu põhimõtte vastane.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohtu 22. novembri 2019. a määrusega rahuldas maakohus avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevuse 828.74 eurot ajavahemiku 20. veebruar 2017. a kuni 28. veebruar 2019. a eest.
5.Maakohus tugines kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1 ning alates 01. jaanuarist 2018. a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-le 1 ja § 41 lg 1 p-dele 3-5. Samuti tugines maakohus avaldaja põhikirja pde 3.2.1 ja 3.2.3. Maakohus leidis, et puudutatud isik pole kulude suurusele ega arvestuse alusele vastuväiteid esitanud, samuti mitte arvestuses toodud kulutuse liikidele. Maakohus tuvastas, et esitatud arvetel ei ole veeühenduse ega tarbitud vee eest puudutatud isikult tasu küsitud. Puudutatud isik on ostnud avariilises seisukorras korteri ning ei ole ise üles näidanud aktiivsust korteri külastamisel ja veeühenduse taastamisel, mistõttu on avaldaja torude külmumise ohu tõttu (ahiküttega maja) veetoru sulgenud. Ühendus on võimalik taastada, kuid puudutatud isik pole seda teinud.
6.Maakohus leidis, et puudutatud isiku vastuväited ei anna õigust korteriomaniku kohustuste eiramiseks ega nendest vabanemiseks. Puudutatud isikul pole õigust kohustuse täitmisest keelduda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 2 p 2 alusel, kuna korteriomandi väidetava kasutamise võimatus tuleneb puudutatud isiku enda tegevusest.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUSE KÄIK

7.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse puudutatud isik ning palub maakohtu määruse tühistada.
8.Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ning rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi, lisaks selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Avaldaja ei ole tõendanud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi arvestuse aluseks olevate kulude suurust. Ainuüksi arvete esitamisest korteriühistu liikmele kohustusi ei teki.
9.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse 793 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse 35 euro 74 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit avalduse rahuldamise ulatuse osas, siis tuleb muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja põhikirja p 3.2.3 kohaselt on puudutatud isikul kohustus tasuda igakuiseid sihtotstarbelisi makseid ja makseid kommunaalteenuste kulude katteks. Avaldaja põhikirja p 5.1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteriühistu üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Samasuguse kohustuse ning kulude jaotuse sätestas kuni 31. detsembri 2017. a kehtinud KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 ning alates 01. jaanuarist 2018. a kehtiv KrtS § 40 lg 1.
13.Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldaja liikmena kommunaalteenuste arvete eest. Puudutatud isik on menetluses väitnud, et tema korteris ei ole vett ning seetõttu on korteri kasutamine takistatud. VÕS § 110 või § 111 alusel on puudutatud isikul õigus keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine (RKTKo 3-2-1-61-14, p 23). Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isiku korteris on vesi kinni keeratud selleks, et vältida külmal perioodil torude lõhkemist, kuna puudutatud isik ei ela korteris sees. Avaldaja on 07. novembril 2019. a maakohtus toimunud kohtuistungil selgitanud, et puudutatud isikul on võimalik endal keldris kraan lahti keerata ning vesi on olemas. Seega on tsiviilasjas tuvastatud, et vee kasutamine on takistatud puudutatud isikust endast tuleneval põhjusel ja maakohus on õigesti leidnud, et puudutatud isik ei vabane oma kohustuse täitmisest.
14.Maakohus leidis, et puudutatud isik pole kulude suurusele ega arvestuse alusele vastuväiteid esitanud, samuti mitte arvestuses toodud kulutuse liikidele. Puudutatud isik on esimest korda määruskaebuses esitanud avaldaja nõude suuruse ja selle aluseks olevate tõendite kohta vastuväite. TsMS § 662 lg 2 p 3 lubab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on õigesti lahendanud asja hagita menetluses, kuid seejuures pole maakohus järginud hagita menetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5) ning mille kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tuvastanud, kas avaldaja on oma nõude suuruse tõendanud.
15.Ringkonnakohus tuvastas, et avaldaja on maakohtus oma nõude suuruse tõendamiseks hooldustasu (kokku 198 eurot 25 senti) ja remondifondi (kokku 594 eurot 75 senti) osas esitanud kohtule 16. juuni 2015. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega kehtestati remondifondi makse suurus 0,30 eurot/m2. Samuti on avaldaja kohtule esitanud 07. juuli 2014. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega kehtestati hooldustasu makse suurus 0,10 eurot/m2. Puudutatud isikule esitatud arvetelt nähtub, et avaldaja väljatoodud summad vaidlusalusel perioodi hooldustasu ja remondifondi osas (kokku 793 eurot) vastavad puudutatud isiku korteriomandi suurusele ning nimetatud üldkoosolekutel vastuvõetud otsustele. Seega on avaldaja oma nõude suurust hooldustasu ja remondifondi osas tõendanud.
16.Kuigi puudutatud isik on kohustatud tasuma ka vee abonenttasu (kokku 2 eurot ja 32 senti) ja prügiveo eest (kokku 33 eurot 42 senti), siis pole avaldaja selles osas oma nõude aluseks olevat arvestust ja tõendeid kohtule esitanud. Seega tegi ringkonnakohus 29. mail 2020. a avaldajale ettepaneku oma nõuet summas 35 euro 74 senti tõendada. Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et oma nõude tõendamiseks vee abonenttasu ja prügiveo osas, tuleb avaldajal esitada ringkonnakohtule tõendid selle kohta, kui suured olid avaldaja kulutused vee abonenttasule ning prügiveole kogu korteriühistu osas ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning jagada nimetatud kulutused kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning seejärel

korrutada selle puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (RKTKo, 3-2-1-53-10 p 14). Ringkonnakohus määras TsMS § 477 lg 7 kohaselt avaldajale tähtaja tõendite esitamiseks. Avaldaja ei esitanud nimetatud kuupäevaks vee abonenttasu ja prügiveo osas oma nõude suuruse kohta tõendeid. Seega on avaldaja nõue vee abonenttasu ja remondifondi osas kokku summas 35 euro 74 senti tõendamata ja avaldaja nõuet ei ole selles osas alust rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab avalduse osaliselt 793 euro osas ning jätab seega rahuldamata avalduse 37 euro 74 sendi osas, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 163 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Käesoleval juhul on avalduse rahuldamise suhtarv protsendi täpsusega 96%. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas osaliselt. Eelnimetatud suhtarvust tuleb lähtuda ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotamisel. Seega jätab ringkonnakohus avaldaja menetluskulud 96% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 4% ulatuses avaldaja kanda.
18.Ringkonnakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kindlaks ka menetluskulude suuruse. Avaldaja menetluskuluks maakohtus oli riigilõiv 50 eurot, puudutatud isikul menetluskulud maakohtus puudusid. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud maakohtus 48 eurot (96% 50 eurost). Määruskaebemenetluses avaldajal menetluskulud puudusid, kuid puudutatud isiku menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses ehk 2 eurot (4% 50 eurost).
19.Kuivõrd menetlusosaliste menetluskulude hüvitamise nõuded on tasaarvestatavad nõuded, tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse resolutsiooni märkida, et puudutatud isik peab hüvitama avaldajale menetluskulud summas 46 eurot (48-2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja