lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10986/62

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10986/62
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 59 lg 1, 15TsMS § 335 lg 2, 3Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormisTsMS § 62 lg 1, 2Menetlustähtaja arvutamineTsMS § 637 lg 1, 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 134 lg 3Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselTsMS § 150 lg 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-10986/54Viru Maakohus Narva kohtumaja08.05.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nord Baltic Consulting OÜ12536533

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2020

Tsiviilasja number

2-19-10986

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Nord Baltic Consulting OÜ hagi Aleksandr Tšuševi ja Irina Vlasjuki vastu kahju hüvitamiseks Viru Maakohtu 8. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nord Baltic Consulting OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Nord Baltic Consulting OÜ (registrikood 12536533); esindaja juhatuse liige Stanislav Anisimov Vastustaja (kostja): Irina Vlasjuk (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina

RESOLUTSIOON

Jätta Nord Baltic Consulting OÜ apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 8. mai 2020 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-10986 menetlusse võtmata. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Nord Baltic Consulting OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 336Dokumendi esitamine elektrooniliselt
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsÜS § 135 lg 2Tähtaja algus ja lõpp
TsÜS § 136 lg 6Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 137 lg 1Tähtaja möödumine
1.Nord Baltic Consulting OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Aleksandr Tšuševi (kostja I) ja Irina Vlasjuki (kostja II) vastu. Hageja palus tunnistada auto kasutamine ja valdamine kolmanda isiku poolt omavoliliseks, tunnistada kostja I poolt auto kolmandale isikule üleandmine ebaseaduslikuks ning tunnistada, et et auto ei ole omaniku õigustatud esindajale üle antud samas seisus, milles kostja I selle sai. Hageja täpsustas 8. oktoobri 2019 menetlusdokumendis ja 25. novembri 2019 istungil oma nõuet ning märkis, et soovib 6590 euro saamata jäänud tulu hüvitamist.
2.Viru Maakohus rahuldas 8. mai 2020 otsusega kostja I vastu esitatud hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 6295 eurot ja 72 senti. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud 96% ulatuses kostja I kanda ja 4% ulatuses hageja kanda ning kostja II menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas 17. mail 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Hageja palub tunnistada auto HONDA CIVIC XXXXXXXX kasutamine kostja II poolt omavoliliseks, tühistada Viru Maakohtu otsuse punkti 40 alapunkt 2 ja otsuse punkti 46 alapunkt 3 ning nõuda sisse viivis rahalist kohustust maksma kohustatud isikult.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 19. mail 2020 hageja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu 450 euro tasumiseks ja apellatsioonkaebuse allkirjastamiseks. Hageja sai ringkonnakohtu 19. mai 2020 määruse kätte 21. mail 2020.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna hageja ei tasunud kaebuselt riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ega esitanud tähtaegselt kaebuse originaaldokumenti.
6.Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib hageja vaidlustada maakohtu otsust ulatusest, milles maakohus jättis hageja nõude kostja II vastu rahuldamata ning kostja II menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hageja sooviks vaidlustada maakohtu otsust kostja I vastu esitatud nõuete osas.
7.Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja esitas maakohtule tuvastusnõuded ja rahalise nõude 6590 eurot. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks TsMS § 134 lg 3 järgi üksnes varalise nõude hind. Hageja varalise nõude hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 6590 eurot. Hageja pidi RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma maakohtus 6590 eurose hagi hinnaga hagilt

riigilõivu 450 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus jättis kostjalt II hageja kasuks välja mõistmata 6590 eurot. Hagejal tuleb RLS § 59 lg 15 järgi tasuda apellatsioonkaebuselt seega riigilõivu 450 eurot. Hageja tasus ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul riigilõivu 100 eurot, so 350 eurot ettenähtust vähem. Hageja ei ole kohtule teatanud täiendava riigilõivu tasumisest. Täiendava riigilõivu tasumine ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Hagejal on õigus taotleda osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

8.Kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb TsMS § 335 lg 2 järgi esitada kaebuse originaal kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega TsMS §-le 336, mis hõlmab ka TsMS § 336 lõiget 4 (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 9). Kohtuotsuse peale kaebuse esitamisel tuleb esitada kohtule seega apellatsioonkaebuse originaaldokument, so allkirjastatud apellatsioonkaebus. Hageja esitas ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul, so 28. mail 2020, kohtule kviitungi, mis hageja väitel kinnitab kaebuse originaal postitamist. Menetlustähtaja arvutamisele kohaldatakse TsMS § 62 lõike 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõppeb TsÜS § 135 lõike 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lõike 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lõike 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lõike 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 21. aprill 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56). Menetlusdokumenti ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks põhjusel, et see anti sideasutusele üle kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna apellatsioonkaebuse originaal ei ole puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul ega käesolevaks ajaks ringkonnakohtusse jõudnud ja hageja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, tuleb jätta apellatsioonkaebus ka TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
9.Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, jätab ringkonnakohus TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebust ei edastatud teisele poolele vastamiseks, ei saa kostjal II apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid olla tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja