lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-5606/18

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5606/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1949
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 70 lg 1Rahvusvaheline kohtualluvusVÕS § 30 lg 1VõlatunnistusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 465 lg 8Määruse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrus (EÜ) nr 1347/2000Määrus 1215/2012 art 24Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-5606/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-19-5606

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-19-5606

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 15.10.2019 määrus tühistada ning saata hagiavaldus tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.XX määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 69Kohtualluvuse mõiste
TsMS § 696Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 75 lg 1Kohtualluvuse kontrollimine
TsMS § 79 lg 1Isiku kohtualluvus

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-5606

1.10.04.2019 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu 11 450 euro väljamõistmise nõudes, mida täpsustas 23.04.2019 ja 20.05.2019.
2.Hagiavalduse kohaselt on 01.12.2018 vormistatud võlakiri, millest tuleneb kostja rahaline kohustus hageja ees summas 11 450 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega täita oma kohustus ning kostja lubas seda teha hiljemalt 2018 aasta detsembrikuu lõpuks. Kostja ei ole raha tagastanud ning hoiab kõrvale. Hageja tugineb VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1. Antud juhul on tegemist kausaalse võlatunnistusega, kuna 01.12.2018 koostatud võlakirjas kostja kinnitab senise rahalise kohustuse kehtivust ning lubab selle täita. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt selline võlatunnistus põhineb lepinguvabaduse põhimõttel, eelkõige lepinguõiguses valitseval tüübivabaduse lubatavusel. Poolte vahel on kehtiv leping (kausaalne võlatunnistus), millega kostja tunnistab rahalise kohustuse olemasolu 11 450 eurot suuruses. Kausaalse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest.
3.16.04.2019 määrusega jättis Harju Maakohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat mh selgelt ja loogiliselt esile tooma nõude kujunemine ning selle aluseks olev arvutuskäik näidates ära, millised summad ja millises ulatuses on jäänud tasumata ning kuidas on võlgnevus lõppsummaks kujunenud; täpsustada võlakirja asjaolusid: miks antud võlakiri anti, mis on selle võlakirja andmise aluseks, kas ja kuidas on hageja võlakirjas märgitud summa tasumist kostjalt küsinud ning mis hetkeks pidi kostja antud summa hagejale tasuma.
4.23.04.2019 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et nimetatud võlgnevuse tekkimise aluseks on lepingulised suhted. Poolte vahel oli varem sõlmitud üürileping, mis oli erakorraliselt üles öeldud hageja poolt kostja lepingust tuleneva rahalise kohustuse rikkumise tõttu. Pärast lepinguliste suhete lõppemist lepingu pooled vormistasid võlatunnistuse, milles on märgitud kostja võlgnevus hageja ees, mis koosneb põhivõlgnevusest 11 450 eurot. Kostja pidi tagastama hagejale võlgnetava rahasumma mõistliku aja jooksul alates võlatunnistuse vormistamist, kuid käesoleval ajal hoiab kostja kokkupuutest kõrvale. 04.02.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale pretensiooni rahalise kohustuse täitmise nõudes, kuid kostja ei vastanud pretensioonile. Pretensiooni kohaselt hageja andis kostjale 10 tööpäeva rahalise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.
5.10.05.2019 määrusega jättis Harju Maakohus hagiavalduse uuesti käiguta ja kohustas hagejat täpsustama võlakirja asjaolusid. Täpsustatud hagiavalduse lisana esitas hageja dokumendi, millest nähtub, et poolte vahelise üürilepingu objektiks oli korteriomand Prantsusmaal. Kohus palus hagejal selgitada, kas käesoleva vaidluse võlg tuleneb samast üürilepingu objektist, mille menetlemisest kohus keeldus oma 08.03.2019 kohtumäärusega (tsiviilasi 2-19-2822) põhjusel, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi Harju Maakohtule ning põhjendada miks ta arvab, et on Harju Maakohus pädev antud võlatunnistusest tulenevat võlgnevust lahendama.
6.20.05.2019 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et vastavalt kohtupraktikale puudub kausaalsel võlatunnistusel seadusepõhine regulatsioon, tegemist on iseseisva instituudiga ning abstraktse võlatunnistuse sätteid sellele ei kohaldata. Antud juhul oli koostatud kausaalne võlatunnistus, mis on oma olemuselt iseseisvaks instituudiks. Võlatunnistuses kirjalikult antud kostja lubadus, mis seisneb võlgnevuse tasumises, kehtib iseseisva kohustusena. Vastavalt TsMS § 79 lg 1 füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kostja elab Eestis, seega antud hagi allub Eesti kohtule kohtualluvuse sätete kohaselt. Maakohtu määrus

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-5606

7.Harju Maakohus keeldus 15.10.2019 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagiavaldust menetlusse võtmast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 artikkel 24 ning TsMS § 371 lg 1 p 1 ja 2 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama ja hagi ei allu sellele kohtule.
9.Vastavalt TsMS § 69 lõikele 1 on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse üldise kohtualluvusega kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Vastavalt TsMS § 371 lõike 1 punktile 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus peab vastavalt TsMS § 75 lõike 1 esimesele lausele kontrollima avalduse saamisel, kas avalduse võib esitada Eesti kohtule.
10.TsMS § 70 lõike 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Vastavalt TsMS § 70 lõikele 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134).
11.Tulenevalt asjaolust, et nii Eesti kui ka Prantsusmaa on Euroopa Liidu liikmesriigid ning neile kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1215/2002 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, määruse artikli 24 kohaselt poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järgmisetele liikmesriigi kohtutele: menetluse puhul, mille esemeks on kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub ning kui menetluse esemeks on kinnisasja üürimine ajutiseks isikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel, et üürnik on füüsiline isik ning nii üürileandja kui ka üürniku alaline elukoht on samas liikmesriigis.
12.Kohus oli seisukohal, et kuivõrd üürilepingu objekti ese oli Prantsusmaal ning üürileping oli sõlmitud pikemaks kasutuseks kui kuueks järjestikuks kuuks, ei allu asi Eesti Vabariigi kohtule. Määruskaebus
13.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
14.Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud menetlusõigusnorme. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-5606

15.Määruskaebuse esitaja on korduvalt pööranud kohtu tähelepanu sellele, et kohtualluvuse määravaks asjaoluks on mitte üürilepingu eseme objekti riik, vaid vastustaja poolt VÕS § 30 lg 1 mõttes antud võlatunnistus. Võlatunnistus on iseseisev instituut ning sellest tuleneb iseseisev kohustus, mistõttu tsiviilasja raames võlatunnistuse seostamine sõlmitud üürilepinguga on välistatud. Võlatunnistuse vormistamisega vastustaja võttis endale iseseisva kohustuse tasuda määruskaebuse esitajale võlasumma 11 450 eurot. Vastustaja poolt antud võlatunnistus õigustab hagi esitamist vastustaja elukoha järgi.
16.Kohtumääruse põhjendavast osast ei nähtu, et kohus on uurinud ja andnud hinnangu võlatunnistusele. Määruskaebuse esitaja rõhutas, et võlatunnistus ei saa olla seostatud üürilepinguga, mistõttu asja lahendamine allub Eesti kohtule vastustaja elukoha järgi. Määruskaebuse esitaja selgitas võlakirja vormistamise põhjusi, kuid kohus ei võtnud seda arvesse. Kohtumäärus on põhjendamatu, kuna kohus ei andnud hinnangut tõenditele ning esitatud väited on jäänud analüüsimata.
17.Kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 1 p 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 artiklit 24. Menetluse edasine käik
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjalt sellele seisukohta.
19.Kostja määruskaebusele ei vastanud.
20.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus eksinud, leides, et hagi ei allu Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga.
23.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel asjaolule, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud üürilepingu objekti ese oli Prantsusmaal ning üürileping oli sõlmitud pikemaks kasutuseks kui kuueks järjestikuks kuuks, ei allu asi Eesti Vabariigi kohtule.
24.Maakohus on aga tähelepanuta jätnud, et selles tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja kostja vastu esitatud nõudes 01.12.2018 antud võlakirjale, mitte üürilepingule, mida hageja on läbivalt rõhutanud kõigis menetlusdokumentides, millega kohtu nõudel hagiavalduse asjaolusid täpsustas (tlk 2, 13, 26). Sealjuures on hageja esile toonud, et kostja ei ole täitnud võlakirjast tulenevat rahalist kohustust ning õigusliku alusena tuginenud mh VÕS § 30 lg-le 1, § 76 lg-le 1, §-le 100 ja § 108 lg-le 1.
25.Kuigi hageja on hagiavalduses viidanud ka VÕS § 30 lg-le 1, mis reguleerib konstitutiivset võlatunnistust, järeldub hageja selgitustest, et kostja antud võlakirja näol on tegemist kausaalse ehk deklaratiivse võlatunnistusega. Nii konstitutiivne kui deklaratiivne võlatunnistus on käsitletavad iseseisva lepinguna.
26.Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-5606 selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 214-50307, p 19.1). Võlatunnistusega saab kokkuleppel tunnistada nii lepingust kui ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenevat kohustust. Sel juhul saab nõuet esitades tugineda võlatunnistuse kokkuleppele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.12.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 40). Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Mõlema võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20, 21).

27.Maakohus ei ole TsMS § 465 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust rikkudes ka põhjendanud, miks on kohus võlakirja olemasolu kõrvale jätnud ning selles tsiviilasjas esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud poolte varasemalt sõlmitud üürilepingust, mille ese asub Prantsusmaal.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja kostja vastu esitatud nõudes võlakirjale, ei ole käesoleval juhul menetluse esemeks kinnisasja üür või rent Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) määruse artikli 24 punkt 1 tähenduses ning eelnimetatud määrus käesolevas asjas ei kohaldu. Eelnevast tulenevalt on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-dele 1 ja 2 tuginedes ebaõigesti keeldunud.
29.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavaldusest nähtuvalt on kostja elukohaks Eesti, tuleb maakohtu määrus tühistada ning hagiavaldus saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
30.TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
31.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja